Millest kirjutab 24. oktoobri Õpetajate Leht?
Kohustusliku keskhariduse mõte kohutab
Kui keskharidus muuta kohustuslikuks, kaob gümnaasiumist väljalangejail võimalus minna kutsekooli, ja poe taga õlut joovate noorte arv suureneb veelgi, arvustab Eesti kutseõppe edendamise ühingu esimees, Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus tööandjate keskliidu manifesti ettepanekut.
Nagu kalad vees
Kui tulevikus tagasivaatavalt küsitakse, kumb sündmus maailma ajalugu rohkem mõjutas, kas traagiline õnnetus Moskvas Vnukovo lennuväljal või seni teadmata isikute ja tehnika osalusel toimunud või veelgi jätkuv farss Rootsi rannikumeres, siis saab vastus olla vaid üks. Kui hukkub inimene, on sel alati mõju, tagajärjed. Kujutlustel tagajärgi olla ei pruugi, kirjutab Kaarel Tarand.
OSKA väärtustada ka seda, mis tööturul hinnas
Valitsus kiitis äsja heaks kutseseaduse, mis on alus tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks haakimiseks oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemiga OSKA. Valdkondlikud ekspertkogud hakkavad määratlema tegevusala võtmeameteid ja nende vajadust lähema 3−6 aasta jooksul ning õppe ja koolituse vastavust tööturu vajadustele, kirjutab SA Kutsekoda juhatuse liige Tiia Randma.
Kuidas kasvada kogukonnakooliks?
Neljas Tartu koolis otsitakse ideid, kuidas paremini kaasata kogukonda – lapsevanemaid, vilistlasi ja linnaosaseltse − kooli arendusse ja tegevusse. Mõttetalgute sari käivitus 14. oktoobril Mart Reiniku koolis ja jätkub pärast koolivaheaega Kesklinna, Forseliuse ja Karlova koolis.
Euroskillsi suurepäraste tulemuste kiiluvees
Tallinna tehnikakõrgkooli lektor Enn Tammaru kirjutab sellest, kuidas viia suurvõistlustele senisest rohkem noori Eesti ehitajaid, kuidas tippe välja valida ning treenerite tööst.
Mis on Toila gümnaasiumi edu võti?
Et riigieksamil hea tulemus saavutada, peab 12 aastat tublisti tööd tegema, kirjutab Toila gümnaasiumi õppealajuhataja Merike Lepsalu. Kui kõik teevad parimal moel seda, mida nad kooli tegema on tulnud, on kõik rahul. Kahjuks see alati nii ei ole ja siis tulebki ühendada jõud, et kiiresti ilmnenud probleemid lahendada.
Parimate noorteadlaste silmapiiril sirendab Milano
Eesti õpilaste teadustööde konkursi parimad on 2002. aastast tublilt esinenud ka iga-aastasel euroliidu noorteadlaste konkursil. Septembris Varssavis toimunud 26. EL-i noorte teadlaste konkursilt tõi Narva Pähklimäe gümnaasiumi vilistlane, vastne TÜ geenitehnoloogia tudeng Tatjana Punger koju eriauhinna.
Lasteaiast kiiver, kodust jalgratas
„Kuni Eesti ühiskond on suhteliselt sallimatu, ei suuda ka lasteaed lastele õpetada iga inimese väärtustamise vajadust. Kõigis peredes ei hinnata lasteaias õpetatavaid väärtusi. Kas tohin õõnestada lapsevanema autoriteeti tema enda lapse ees? Ja mina ei oma tõemonopoli, öeldes, kuidas on õige ja kuidas vale,” kirjutab lasteaiaõpetaja Aira Jõõts.
Lasteaiaõpetaja staatus on sama madal kui ta palk
„Lasteaiaõpetaja peaks saama palka riigilt. Tundub, et riik ei väärtusta lasteaiaõpetaja tööd, kui pole kehtestatud ühtset miinimumpalka ja omavalitsus otsustab, millise palgasummaga peab läbi saama,” arvab lasteaiaõpetaja Ülle Tõnumaa.
Tükike Jaapanit Saku valla koolides
Koostöös Jaapani suursaatkonnaga toimus Saku vallas 13.–17. oktoobrini Jaapani nädal, mille jooksul tutvustati selle maa kultuuri ka valla kõigis haridusasutustes. Lapsed said proovida paljusid jaapani tehnikaid, kogenud õpetajate juhendamisel ise ikebanat ja origamit teha. Oma Jaapanis veedetud kaheksast aastast, täis kentsakaid juhtumeid, rääkis Kurtna koolis käsipallur Riho-Bruno Bramanis. Jaapani muusikast tegi Saku muusikakoolis ülevaate dirigent Ryosuke Kurahashi.
Põhjamaade lastekirjanduse tegelastest ja tegevustest
Koolivaheajal kõneldi lastekirjanduse keskuses õpetajatele palju põnevat nii vanemast kui ka värskest Soome, Rootsi, Norra ja eriti Taani lastekirjandusest ning tõdeti rõõmsalt, et Põhjamaade lastekirjandust jõuab eesti keelde üha enam. Seminaril „Laps kirjanduses 2” räägitut vahendab neile, kes kohal ei olnud, Mari Klein.
Kuus kuud koos toba indiaanlastega
Mirjam Johannes töötas Clorinda noortekeskuses vabatahtlikuna pool aastat. Lõuna-Ameerikas Argentina ja Paraguay piiril elavate toba indiaanlaste juurde polnud eestlased varem sattunud. „Need olid kuus väga intensiivset kuud, mis tagasi vaadates paistavad aastana,” tunnistab Mirjam, kes hiljuti lõpetas magistriõpingud Barcelona ülikoolis ning elabki praegu Hispaanias.
Luule Komissarov: „Mõnda mu kooliaegset tempu meenutatakse praeguseni”
„Elupildi” rubriigis meenutab Ugala teatri näitleja Luule Komissarov oma lapsepõlve ja kooliaja tempe ning seda, kuidas temast näitleja sai.
Vääramatu jõud: Anna Haava 150
Asta Põldmäe kirjutab Anna Haava eluteest ja loomingust.
Võõrkeelte lehest saame lugeda võõrkeele riigieksamitest, koolide edetabelitest, eesti keelest vene koolis, soome keele katseeksamist ja soome keele õpetamisest põhikoolis, saksa keele õpetajate konverentsist ning keeleõppest laias maailmas.