Millest kirjutab 3. oktoobri Õpetajate Leht?

2. okt. 2014 - Kommenteeri artiklit

Parimaid õpetajaid näeb taas terve Eesti

Teist aastat tunnustatakse parimaid õpetajaid väga pidulikult. Otseülekanne Vanemuise kontserdimajas aset leidvalt auhinnagalalt „Eestimaa õpib ja tänab” algab ETV-s 4. oktoobril kell 19.

Kas kehaline kasvatus meeldib õpilastele?

küsib Tallinna Kristiine gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Margus Luik.

Jälle nad kukuvad töökohti looma

Riigivõimu mõte ettevõtlust regionaalselt „aidata” tundub eriti ebakõlaline, kui kõrvutada seda näiteks avalike teenuste pakkumisega. Kui isegi lastele haridust ei pea enam saama vahetult koduukse juures − rääkimata siis kõrgema taseme meditsiiniteenusest, mida pakutakse ainult Tallinnas ja Tartus −, siis kust küll sünnib kujutelm, et kõik peaksid tööl saama käia mitte kaugemal kui naabermajas, kirjutab kolumnist Kaarel Tarand.

Mis asi see Eesti on?

Eestlane on eestlase materjal, mitte midagi muud: ta on selleks, et kanda seda kultuuri, see on tema inimeseks olemise mõõdupuu, kirjutab Jürgen Rooste.

Kuidas teenida riskivabalt 18 protsenti aastatootlust?

Rubriigis „Kuidas rikkaks saada” kirjutab investor Jaak Roosaare, et kõige parem investeering on maksta tagasi oma kõrge intressiga laenud.

Keeleline kosmeetika

Priit Põhjala kirjutab „Keelekaste” rubriigis keelelisest kosmeetikast.

Narva keeltelütseumis toetavad teineteist keeled ja matemaatika

Narva keeltelütseum, endise nimega Narva humanitaargümnaasium, oli riigieksamite tulemuste põhjal parim venekeelne kool Eestis, kirjutab ajakirjanik Ago Gaškov.

Kool, kus peetakse lugu distsipliinist

1. mail asutatud Eesti merekoolis algavad koolipäevad rivistusega ja oktoobrist alates hakati kandma ka vormiriietust, kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Raivo Juurak.

Soome lapsed teenivad ise koolireisiks raha

Soome koolides plaanitakse kaugemaid-kallimaid reise mitu aastat ette ja klassidel on kombeks raha kogumiseks teha midagi üheskoos: korraldada piletitega peoõhtuid, omatehtud küpsetiste müüke, osta hulgi tarbekraami, et müügist tulu saada.

Meie bussijuht on maailma parim!

Tähtvere valla kaugeima nurga, Kardla küla lastele algab koolipäev juba hommikul kell seitse, kui koolibuss nad teeservast peale võtab. Varaseid ärkajaid tervitab bussijuht Raivo Pulver, kel sõltumata ilmast ikka rõõmus meel.

„Koolireisi” erilehes kuulutab maanteeamet välja konkursi „Märka koolibussijuhti!”.

Nanotehnoloogia astub üle kooliläve

Projekti „Quantum Spin-Off – kõrgtasemel teaduse ja ettevõtluse viimine koolidesse” eesmärk on viia õpetajad ja õpilased kokku nanoteaduse ja -ettevõtlusega, et inspireerida noori valima teaduse ja tehnoloogiaga seotud eriala. Projekt algas eelmise aasta detsembris ja kestab kaks aastat. Idee ühendada nanotehnoloogia ja õpilased sai alguse aastaid tagasi Belgias, mil aktiivsed õpetajad rakendasid sarnast mõtet ning projekt osutus populaarseks. Seetõttu otsustati põnevat ideed üheskoos levitada neljas Euroopa riigis: Belgias, Šveitsis, Kreekas ja Eestis.

Milline mööbel sobib lasteaeda?

Eestis on lasteaiamööblit tootvaid ja tarnivaid ettevõtteid palju ning valik mitmekesine. Puidust toolide, laudade ja voodite kõrval pakutakse ka odavamat laminaatmööblit. Tihtipeale määrabki lasteaedade mööblivaliku hind.

Igal sõnal oma lugu

Raamatuküljel kirjutab Mari Klein Udo Uibo raamatust „Sõnalood”, avastades sealt hulganisti vähem või rohkem hämmastavaid lugusid sõnade päritolust ning tõdedes, et seda raamatut saab kasutada ka koolitunnis. Lisaks kirjutab ta vabaõhumuuseumi ja Loone Otsa värskest põnevikust.

Tulevikutalendid tulevad

„Kuulugu õpilase unistustesse sisseastumiseksamid Harvardi, silmaringi avardav õppereis mõnda Euroopa suurlinna, oma esimese luulekogu väljaandmine või spordilaagrisse sõit – tulevikutalendi stipendium on just selleks,” kinnitab koolinoorte „Tulevikutalendi” konkursi žürii liige Ty Lehtmäe.

Malta 10 000 õpilasega kutsekool

Tallinna ehituskooli kuuel töötajal oli võimalus osaleda Leonardo Da Vinci projekti „Flexible Possibilities for Organizing” VET õpirände projektis, mille raames külastati Malta tehnoloogia-, teadus- ja kunstikolledžit. Napilt üle 400 000 elanikuga saareriiki 2001. aastal loodud kolledži tüüpi õppeasutusse on koondatud kogu riigi kutseõpe. Kümne instituudiga asutuses õpib 10 000 õppurit, nendest 6000 täisajaga ja 4000 lühikursustel, ning töötab 500 inimest.

Moskva ikkagi usub pisaraid

Õpetaja Mare Rossmann meenutab „Elupildi” rubriigis, miks ta Vene ajal Moskvas käies pisaraid valas ja millega see lõppes.

Õppus võib õpetamise asemel hoopis traumeerida

„Ma pole kuulnud, et lennujaamas või kaitseväes viidaks õppuseid läbi olukorras, kus osalejad ei tea, kas tegu on simulatsiooni või reaalse ohuga. Küll aga on koole, kus õppus nii toimub. Psühholoogina näen siin mitut tõsist ohumärki,” kirjutab koolipsühholoog Karmen Maikalu.

225 aastat Vigala õigust, 675 aastat Vigala kogudust

Vigalas aset leidnud ajaloosündmustes on hulk üllatavaid kokkusattumisi – tänavu möödus 225 aastat Vigala õiguse väljakuulutamisest ja 675 aastat Vigala koguduse esmamainimisest, kirjutab Vigala valla aukodanik Jaak Uibu.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!