Millest kirjutab 31. oktoobri Õpetajate Leht?

30. okt. 2014 - Kommenteeri artiklit

Mida on meil Viljandis juhtunust õppida?

Peame oma õpilasi tähelepanelikumalt jälgima, nendega rohkem suhtlema, mitte jätma neid üksinda internetiavarustesse anonüümseid sõpru otsima. Meil tuleb olla valmis, et selline asi võib juhtuda teinegi kord, ehkki kogu hingest soovime, et seda ei juhtuks. Kriisiolukorras peame oskama kiiresti ja õigesti tegutseda. Ja ilmselt tuleb meil uuesti läbi mõelda ka meie koolikorraldus – et see toetaks õpilaste häid suhteid ja positiivset hoiakut.

Mida tuleks lastele koolitulistamise kohta rääkima?

Viljandis toimunud koolitulistamine röövis lastelt turvatunde ning asendas selle hirmu ja õudusega. Lapsed vajavad nüüd täiskasvanute nõu ja abi, et raskest olukorrast üle olla ning igapäevaeluga edasi minna. Abiks on Ameerika koolipsühholoogide liidu soovitused lastega rääkimiseks, neile olukorra selgitamiseks ja nende turvatunde taastamiseks.

Alushariduse järjepidevuse pärast on põhjust muret tunda

Tartu Meelespea lasteaia direktor ja Eesti alushariduse juhtide ühenduse esimees Heda Kala räägib, et erialase haridusega lasteaiaõpetajaid, muusikaõpetajaid, logopeede ja eripedagooge on kõigis maakondades keeruline leida. Samas on kõrgkoolid alushariduse pedagoogide vastuvõttu hoopis vähendanud. Muusikaõpetajaid ei valmista ette ükski kool. Praegu on lasteaiad sunnitud tööle võtma mis tahes eriala lõpetanud kõrgharidusega inimesi ja hakkama praktikut ise välja koolitama.

Tartu lapsed saavad targa õpilaspileti

Tartus kasutusele võetavad ülelinnalised õpilaspiletid teevad õpilase elu mugavamaks raamatukogus ja bussis ning vähendavad töö mahtu koolis – enam ei pea pileteid sügisel kokku koguma ega käsitsi pikendama. Kaotatud kaardi saab hetkega asendada.

Õpetajaid oodatakse teadustööle

Õpetajate Lehe ajakirjanik Sirje Pärismaa intervjueerib haridusteaduste vanemteadurit Äli Leijenit, kes valiti 27. oktoobril Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi uueks juhatajaks.

Nutulaulud õlitünnil

Kaarel Tarand: „Keegi peab kuskil valetama, kui tõele vastab väide, et mõni protsent muutust maksukeskkonnas lööb põlevkiviõli tootmisel jalad alt.”

Seks ja päkapikud päästavad Eesti

Ajakirjanik ja õppejõud Rein Sikk tutvustab ajakirjandusseadusi, mis ta on oma tudengitele viie aasta jooksul sõnastanud.

Pimedusemeistrite maal?

Jürgen Rooste: „Eesti on alati tahtnud olla Väike-USA, isegi rohkem kui Väike-Soome, muidu võtnuks me palju rohkem malli säält, väiksema, mitte suurema lombi tagant.”

Kuidas rikkaks saada

Investor Jaak Roosaare kirjutab kinnisvarasse investeerimisest.

Presidendi neli ametivenda

Panna presidendi lossi ette märk „Siin juuakse” tähendab semiootika keeles, et siin ei mõelda kainelt, kirjutab Aarne Ruben.

Prantsuse keel selgeks 200 tunniga

Keeleõppeprogrammi „Lingvist” kaasasutaja ning tegevjuht Mait Müntel hakkas prantsuse keelt õppima nii, et tegi endale kõigepealt prantsuse keele „õpiku”. See osutus nii heaks, et mees saavutas paarisajatunnise õppimise järel prantsuse keele riigieksamil keskmise taseme. Tänaseks on „õpikust” kasvanud välja arvutipõhine keeleõppeprogramm „Lingvist”.

Robootika, see on imelihtne!

Reaali robootikakooli Robootika.COM juhendaja Leivo Sepp kirjutab „Robotex 2014” eel meie koolides tegutsevatest või mittetegutsevatest tehnoloogia huviringidest.

Ettevalmistus koolis ületab praktika ettevõtetes

Rõivakonstruktorite väljaõpet Tallinna tehnikakõrgkoolis iseloomustavad digilõiked, 3D ja kehaskannimine. Õpilased võtavad uued seadmed ja tehnoloogia lihtsalt omaks.

Ainult keskkond paneb keelt kasutama

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets veenab vene noori eesti keele oskuse vajalikkuses, kirjutab ajakirjanik Ago Gaškov.

Vanad ajalehed ja uus raamatuäpp

Raamatuküljel tutvustame rahvusraamatukogu uut portaali DIGAR-i Eesti ajalehed (dea.digar.ee), kust leiab hõlpsalt ja mugavalt enne 1944. aastat ilmunud ajalehti; ning vastvalminud rakendust Elisa Raamat, mis sisaldab tuhandet eestikeelset raamatut, sealhulgas sadakonda eesti kirjandusklassika teost, mida saab lugeda tasuta.

Haridusuuendused kaasavad pensionil õpetajaid

Professor Sugata Mitra on viimased 15 aastat tegelnud Indias haridustehnoloogia uuendustega. Uusima täiendusena on Sugata Mitra kaasanud tehnoloogiapõhisesse õppetöösse pensionile jäänud õpetajad, kes koonduvad nime „Vanavanemad pilvel” alla. Praegu saavad nende abil õppida India ja Colombia lapsed.

Vanemõega sõltuvushäirest ja elust lastehaigla psühhiaatriakliinikus

Keskmine suitsu proovimise vanus on 12, aga leidub ka kuueaastaseid alustajaid, teab Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku vanemõde Inge Presmann. Alkoholist proovitakse hakatuseks siidreid, mis kihisevad toredasti ja on magusad … Ühel hetkel ei saa arugi, kui on vaja aina sagedamini, rohkem ja kangemat.

Sõltuvuse teema pole mulle võõras

„Mina olen sõltuv näiteks teistest inimestest – mulle väga meeldib meeldida. Aga mida tähendab hetk, mil sa julged endale tunnistada oma ainesõltuvusprobleemi? See on juba väga kriitiline piir,” mõtiskleb nukuteatri kunstiline juht Taavi Tõnisson.

Päikeselaev läheb põhja

Õpetajate Lehe ajakirjanik Karl Kello kirjutab päikese- ehk ajalaevadest meil ja mujal.

Haridusminister Elsa Gretškinat meenutades

20. oktoobril suri Eesti NSV haridusminister aastatel 1980−1988 Elsa Gretškina. Elsa Gretškinat meenutavad tema kunagine kolleeg Ants Eglon, tollane Tallinna pedagoogilise instituudi dotsent Ene-Mall Vernik-Tuubel ja Õpetajate Lehe ajakirjanik Ülo Tikk.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!