Narva keeltelütseumis toetavad teineteist keeled ja matemaatika

3. okt. 2014 Ago Gaškov ajakirjanik - Narva keeltelütseumis toetavad teineteist keeled ja matemaatika kommenteerimine on välja lülitatud

Narva keeltelütseum, endise nimega Narva humanitaargümnaasium, oli riigieksamite tulemuste põhjal parim venekeelne kool Eestis.

Matemaatikaeksami tulemuste järgi osutus ta ülekaalukalt parimaks venekeelseks kooliks, eesti keele kui teise keele eksamil edestas Narva kooli väike Aseri gümnaasium. Narva keeltelütseumi direktori Nadežda Tšerkašina sõnul on keeruline võrrelda suurt ja väikest kooli, kuid praeguse rahastamissüsteemi puhul on suurel koolil eeliseid, sest kooli eelarve sõltub õpilaste arvust. Sellest omakorda sõltub, millise õpikeskkonna kool luua saab.

Kui Eestis räägitakse palju niinimetatud puhtast gümnaasiumist, siis lütseumis tegeldakse lapsega nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastmes. „Kooli ümbernimetamine tähendab ka, et lisandus keeli, mida meil õppida saab, laienenud on metoodiline spekter, muutunud eksamikord ja eksamiteks valmistumine,” selgitas Tšerkašina.

Narva keeltelütseum on humanitaarkallakuga kool, kuid matemaatika on seal alati tugev olnud. See tähendab, et matemaatika ja keeled ei välista teineteist, pigem toetavad. Tšerkašina sõnul on matemaatika keeltelütseumis heal tasemel nii riigieksamite tulemuste ja tasemetööde kui ka kooli enda tehtud uuringute põhjal. Keeltelütseumi matemaatika juhtivõpetaja Aleksandr Sutõrin ning direktor on seisukohal, et klassifitseerimis- ja süstematiseerimisoskus on keelte õppimiseks hädavajalik, aga need oskused omandatakse just matemaatikatunnis.

„Meie eesmärk on arendada õpilasi nii, et nende haridus vastaks Euroopa standardile. Selleks on vaja osata keeli ja olla tugev ka loodusteadustes,” ütles Tšerkašina.

Narvas kasvab huvi hiina keele vastu

Keeli, mida Narva keeltelütseumis õppida saab, on rohkem kui harilikus gümnaasiumis. Eesti, vene, inglise ja saksa keel on n-ö tavalised keeled. Koolis oleks võimalik õppida ka prantsuse ja ukraina keelt, kuid kummagi vastu pole nii suurt huvi, et õppegruppi avada. Küll aga on tekkinud huvi hiina keele vastu. Seda õpitakse käesolevast aastast põhikoolis. Samuti korraldatakse hiina keele kursusi täiskasvanutele ja need grupid on täis. Hiina keele õppimist toetab Konfutsiuse instituut.

„Kuna hiina keelt hakkasime õpetama käesolevast õppeaastast, on lapsevanemate suhtumisest selle keele õppimisse veel vara rääkida, kuid Konfutsiuse instituut seadis hiina keelt õppivate õpilaste ülempiiriks 120 ja see sai kahe nädalaga täis. September on näidanud, et Narvas tuntakse selle keele vastu huvi,” rääkis Tserkašina.

Üks meetoditest, mida Narva keeltelütseumis inglise keele õpetamiseks kasutatakse, on 40 aastat tagasi Ameerikas välja töötatud. Selleks on koolis sisustatud klass, mis pole just tavalise klassi moodi. Õpilased istuvad igaüks oma boksis, seljaga klassi poole, ja igaühel neist on oma programm. See meetod sobib õpilastele, kelle vanemad tahavad, et laps saaks kiiresti kõnekeele selgeks. Eestis töötab selle meetodiga paarkümmend õpetajat, kaks neist Narva keeltelütseumis.

Muidugi saab selles koolis eesti keelt keelekümblusmeetodil õppida, samuti on käibel nii-öelda traditsioonilised keeleõppemeetodid.

Eesti keelele eriline tähelepanu

Narvas on Tšerkašina sõnul palju häid keelespetsialiste, kuid headeks tulemusteks on ka tingimusi vaja. „Praeguseks on tingimused Narvas paranenud. Vajadus ja huvi keeli õppida on samuti suurenenud,” rääkis Tšerkašina.

„Vene keel on enamiku narvalaste emakeel, eesti keel aga riigikeel. Paljudel narvalastel ja Narva firmadel on vaja teiste Eesti firmadega eesti keeles suhelda. Seepärast on eesti keele õpetamine meil erilise tähelepanu all. Teeme koostööd Eesti teiste koolidega. Näiteks on Võrumaa õpetajad Viia Haller ja Pille Kulberg meie õpilastega tegelnud, et nende eesti keel paraneks. Tänavukevadiste abiturientidega tegeles ka Tartu ülikooli lektor Sirje Rammo. Meil on Tartu ülikooliga koostööleping,” põhjendas Tšerkašina õpilaste häid tulemusi eesti keele riigieksamil.

„Meie õpetajad tegelevad lastega ka pärast koolipäeva ja suudavad leida neile sobiva lähenemisviisi,” ütles Narva keeltelütseumi eesti keele õpetaja Jelena Kordontšuk. Kordontšuk on sama kooli vilistlane ja meenutab oma eesti keele õpetajaid sooja sõnaga. „Püüan tunni sättida nii, et õpilased saaksid omavahel võimalikult palju suhelda, kuna Narvas on eesti keeles suhtlemiseks vähe võimalusi. Kasutan ka palju aktiivõppe meetodeid, näiteks rollimänge,” kirjeldas Kordontšuk. „Palju kasu on sellest, et õpilased on osalenud koostööprojektis Lõuna-Eesti koolidega,” kinnitas ta.

Koostöö Tartu, Tallinna ja Oxfordiga

Inglise ja saksa keele oskus tõstab kooli lõpetanute konkurentsivõimet tööturul ja avardab edasiõppimise võimalusi.

Kooli edukuse üks põhjusi on kindlasti koostöö Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooliga. Koostööd tehakse ka teiste Euroopa kõrgkoolidega. Näiteks on Narva keeltelütseum üks Oxfordi ülikooli koostööpartneritest Eestis. See tähendab omakorda, et kasvab lõpetajate arv, kes hakkavad edasi õppima väljaspool Eestit.

Kooli üks põhiülesandeid hariduse andmise kõrval on noorte inimeste ühiskonda integreerimine. Tšerkašina sõnul on oluline ka venekeelse kooli lõimumine Eesti haridusruumi. Tema hinnangul on Eestis tegemist mõistlikult korraldatud haridusruumiga. „Selles on säilinud palju eri süsteemidest. Oleks väga mõistlik kõik kasulik alles jätta ning sulandada noor põlvkond sellesse keskkonda,” arvab ta. Tema sõnul ei ole Eesti hariduses segregatsiooni keele põhjal. Samas peab Tšerkašina oluliseks, et venekeelse kooli lõpetajatel oleks võimalik teha riigieksam vene keeles, kas või võõrkeele eksami asemel. „Tahaksin, et ka venekeelsed õpilased võiksid teha riigieksami emakeeles, olgu see sama keeruline kui emakeele riigieksam eestikeelsete koolide õpilastele,” leiab Tšerkašina.