OSKA väärtustada ka seda, mis tööturul hinnas
Tuhanded noored on valinud edasiõppimiseks eriala, teadmata, kas nad sellega tööd leiavad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on aastaid koostanud tööjõuvajaduse prognoosi, millest saime küll teada, et näiteks transpordisektorisse on vaja juurde kvalifitseeritud spetsialiste. Samas jäi meil teadmata, kas vajatakse lendureid, tüürimehi, vedurijuhte või hoopis autojuhte. Koolivalikute ja hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks jäi see liiga üldsõnaliseks.
Kutseregistrist võib leida sadu kompetentsuskirjeldusi, mis selgitavad, mida üks või teine ametimees teha peab oskama. Ei leia aga infot selle kohta, kas kirjeldatud oskustega ametimehi on piisavalt ning kas neid vajatakse ka tulevikus. Nii sõltubki erialavalik kõrghariduses ennekõike õppijate valikutest ning õppeasutuste koolitusvõimekusest.
Näiteks lõviosa keskkonnateaduste tudengitest (79%) õpib eriala, mis tulevase töö mõttes seondub suuresti keskkonnakaitsega, 9% tudengitest õpib tehnikaala, 10% bioteadusi ja 2% geoteadusi. Seetõttu otsitaksegi keskkonnatehnika eriala lõpetanuid juba aastaid tikutulega taga − uute vee- ja jäätmekäitlusjaamade projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks ei jätku spetsialiste. Keskkonnakaitsjatel seevastu on erialast töökohta väga keeruline leida, sest sarnase haridusega inimesi on tööturul palju.
Selle näite varal ilmnebki põhjus, miks Eesti ettevõtjad ning välisinvestorid peavad vajaliku ettevalmistusega töötajate nappust juba aastaid siinse majandusarengu üheks peamiseks piduriks*. Tööandjate ja haridusasutuste dialoog haridusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimisel pole piisav.
Õnneks on lähiaastatel oodata olukorra paranemist. Valitsus kiitis äsja heaks kutseseaduse, mis on alus tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks haakimiseks loodava oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi OSKA loomisele.
Valdkondlikud ekspertkogud hakkavad määratlema tegevusala võtmeameteid ja nende vajadust lähema 3−6 aasta jooksul ning õppe ja koolituse vastavust tööturu vajadustele. Valdkondlikesse ekspertkogudesse kutsutakse tegevusala asjatundjad nii tööandjate seast kui ka koolidest. Tööturu koolitustellimuse ettepanekuid hakkab tegema Kutsekoja juures tegutsev keskne koordinatsioonikogu, kes vastutab erapooletu ja ühiskonna huvidest lähtuva tööturuinfo levitamise eest ühiskonnas.
Loodetavasti saavad need noored, kes aasta pärast eriala valivad, enne otsustamist kasutada OSKA süsteemi esimesi vilju ning kas või mõnel elualal uurida oma erialaeelistuste haakumist tööturu võimalustega. Veel olulisem on ehk see, et OSKA toel saab kutse- ja kõrgharidus käia tulevikus ühte jalga tööturu vajadusega ning toetada majanduse konkurentsivõime kasvu.
* The Global Competitiveness Report 2011–2012. World Economic Forum, 2012.