Paljude jaoks on vabatahtliku töö võimalus muuta iseennast

24. okt. 2014 Tiina Vapper Õpetajate Leht - Paljude jaoks on vabatahtliku töö võimalus muuta iseennast kommenteerimine on välja lülitatud

Huvitav, kui paljud meist oleksid valmis hakkama tugiisikuks käitumis- ja õpiraskustega noorele – teades, et see võib tähendada vastutuse võtmist mitte paariks kuuks, vaid paariks aastaks, ja arvestades, et seda tuleb teha oma põhitöö, pere ja kõigi muude tegemiste kõrvalt, pealegi täiesti tasuta?

MTÜ RuaCrew otsis hiljuti just selliseid inimesi. Kandideerida sai eelmise nädala lõpuni ning saabunud avalduste arv ületas kõik ootused. „Lootsime, et neid tuleb viisteist, aga tuli kolmkümmend,” räägib RuaCrew’ juhatuse liige Annegrete Johanson, keda nii suur soovijate hulk rõõmustas seda enam, et riskinoorte toetamine on vabatahtlik töö, mille eest palka maksta ei saa. „On näha, et Eesti inimesed on hakanud vabatahtlikku tööd rohkem väärtustama. Üha rohkem on neid, kes ei küsi, mida selle eest saab, vaid tahavadki aidata.” Kandideerijate hulgas on neid, kes on elus ise sarnaseid asju üle elanud ja tunnevad, et oskaksid ja saaksid oma kogemusega noortele abiks olla. Paljud on tunnistanud, et oluline põhjus vabatahtliku tööd teha on võimalus muuta enda elu ja iseennast.

„Kõige tähtsam vabatahtliku töö puhul ei olegi haridus ega vanus, vaid motivatsioon,” kinnitab Annegrete. Kõigepealt osalevad tugiisikud kaks ja pool kuud kestval koolitusel ja edasi algab töö noortega, kelle suunavad tugiisikute juurde lastekaitsespetsialistid.

RuaCrew on loodud 2009. aastal ning töötab riskilastega peamiselt Harjumaal ja Tallinnas, peamine sihtgrupp ongi teismelised. „Ehkki viimasel ajal puutume üha enam kokku sellega, et juba algklassides on väga palju keerulisi juhtumeid. Kõige noorem abivajaja, kes meie juures tugiisikuteenust saab, on kaheksa-aastane,” tõdeb Annegrete.

Peamised probleemid, millega tegelda tuleb, on seotud kodu, kooli, hulkumise, sõltuvusainete tarvitamise ja õigusrikkumistega. See on nõiaring, kus üks asi viib teiseni. Kui kodus on halvad ja keerulised suhted, langeb ühel hetkel õppeedukus, tulevad koolist puudumised, tekivad sõbrad, kellega tänaval aega veeta, ja sealt edasi on juba suur oht sattuda õigusrikkumistesse. Toetada on tulnud ka alaealisi emasid ja võõrutusravi läbinud noori.

Kuigi koolides on tugispetsialistid ametis, näitab RuaCrew’ meeskonna kogemus, et sageli suudab omadega puntrasse sattunud noort kõige paremini aidata väljastpoolt tulnud erapooletu täiskasvanu. „Kool on kool, aga kui koolipäev on läbi, on noor ikkagi omapäi. Ja kui suhted kooliga on sassis, ta ju koolis ei käigi. Tugiisik kohtub temaga pärast tunde, kuulab ära, annab nõu, julgustab, toetab ja püüab ta sellest august välja aidata,” selgitab Annegrete.

RuaCrew’ peamine töömudel on mobiilne noorsootöö, mis on alguse saanud Saksamaalt. See tähendab sotsiaalpedagoogilist lähenemist, kus omavahel on põimunud tänava-, grupi-, individuaalne ja kogukonnatöö. RuaCrew kasutab neid kõiki. „See mudel on tervik, seda pole võimalik rakendada nii, et üht teeme ja teist mitte. Eestis ja Saksamaal töötab see meetod mõnevõrra erinevalt, kõike üks ühele üle võtta ei saa. Tänavatöö on see, mille kaudu üldse noorteni jõutakse. Rua tähendabki ladina keeles tänavat ja crew inglise keeles kampa, teisisõnu noortega kohtutakse seal, kus nad tegutsevad. Järgmine samm on nad juba gruppidesse suunata ja individuaalset tugitööd teha,” räägib Annegrete.

Üks olulisemaid eeldusi noore aitamiseks on aktsepteerida teda sellisena, nagu ta on. Mitte süüdistada, hurjutada ja moraali lugeda, vaid tema tugevad küljed ja head omadused üles leida. Noor peab tundma, et teda ei häbimärgistata, ja julgema oma muredest avameelselt rääkida.

„Selle sihtgrupi puhul tuleb hinnata väikesi edusamme, ja needki võtavad väga kaua aega. Sageli unustame selle ära ja ootame tulemusi liiga kiiresti,” kinnitab Annegrete ja tunnistab, et just mitmed hästi lõppenud lood annavad jõudu edasi tegutseda.

Meie projektikeskses elus võib juhtuda, et ükskõik kui hea ettevõtmine ei pruugi järgmisel aastal rahastajaid leida. Õnneks on nii mõnegi valla juhid tehtud töö tulemuslikkusest aru saanud ning rahastavad tugiteenuseid oma eelarvest edasi. Samuti on RuaCrew’ l hea koostöö koolidega: koos käivad eelmisel aastal alustanud sotsiaalsete oskuste arendamise grupid ja Tallinna linnakantselei toel toimuvad sel õppeaastal lastele ka kiusamise ennetamise töötoad.

„Oluline on endast teada anda ja me olemegi püüdnud RuaCrew’ tegevust võimalikult laialt tutvustada,” räägib Annegrete Johanson. „Osalesime 10. oktoobril toimunud vaimse tervise messil ja üritame kohal olla kogukondlikel suurtel üritustel, et informatsioon meie tegemistest jõuaks võimalikult paljudeni, eriti lapsevanemateni. Lapsevanem peaks olema esimene, kes märkab, kui lapse käitumises on midagi valesti.”