Parimate noorteadlaste silmapiiril sirendab Milano

24. okt. 2014 Sirje Pärismaa - Parimate noorteadlaste silmapiiril sirendab Milano kommenteerimine on välja lülitatud

Eesti õpilaste teadustööde konkursi parimad on 2002. aastast tublilt esinenud ka iga-aastasel euroliidu noorteadlaste konkursil. Septembris Varssavis toimunud 26. EL-i noorte teadlaste konkursilt tõi Narva Pähklimäe gümnaasiumi vilistlane, vastne TÜ geenitehnoloogia tudeng Tatjana Punger koju eriauhinna.

Tatjana Punger pälvis Euroopa teadusuuringute ühiskeskuse eriauhinna tööga „Gripiviiruste antigeenidega pseudotüpeeritud viiruslaadsete partiklite iseloomustus”, milles ta otsib alternatiivseid lähenemisviise vaktsiini leidmiseks gripi profülaktikas. Tatjana juhendaja oli TÜ tehnoloogia instituudi vanemteadur Eva Žusinaite. Eriauhind võimaldab Tatjanal veeta töövarjuna nädala Euroopa teadus­uuringute ühiskeskuses.

„See on väga hea võimalus veel reisida ning saada rohkem kogemusi,” lausub noorteadlane „Võib-olla tulevikus teen selles uurimiskeskuses oma praktikat. Olen auhinna üle väga õnnelik!”

Pungerile polnud see esimene kord Eestit esindada. Ta on osalenud sarnasel konkursil Türgis ning seetõttu oli tal ettevõtmisest mingi ettekujutus. Aga tase oli Varssavis kõrgem ja üritusi rohkem.

„Konkursil tegin kõike nii hästi, kui suutsin,” kinnitab ta. Ja sai hakkama, hoolimata sellest, et tervisehädad kippusid kimbutama ja kõigil üritustel ei saanud osaleda.

„Kõige põnevam oli ikka lõputseremoonia ja disko,” meenutab Punger. „Kõik olid väga sõbralikud ning targad inimesed. Tore, et olime enam-vähem üheealised ja peaaegu kõik Euroopast. Meie riigid on sarnased ja nii oli lihtsam suhelda. Sain palju uusi sõpru.”

Edasise suhtes on neiul vaid üks plaan: õppida, õppida, õppida. Ehkki alles esmakursuslane, tahab ta valida sobiva valdkonna uueks uurimuseks ning saada laborisse.

„Kahju, et minu pikk tee gümnaasiumiaegse uurimistööga on peaaegu läbi, aga see pole lõpp. Praegu tuleb mõelda juba oma järgmisest uurimistööst – bakalaureusetööst − ja teha nii, et see tooks mulle veel kogemusi ja võimaldaks teha midagi meie maailma heaks,” kinnitab Punger.

Boksis oma tööd „müümas”

Lisaks Tatjana Pungerile esindasid Eestit Anna Katt ja Sander Varbla. Noori saatis Eesti teadusagentuuri TeaMe programmijuht Margit Meiesaar.

„Euroopa Komisjoni initsiatiivil toimuval noorte teadlaste konkursil osales 118 noort 36 riigist,” räägib Meiesaar. Konkurss oli suure messi vormis, igal õpilasel oli oma boks, kuhu pandi üles plakatid ja esitleti oma tööd. Võistlus kestis kolm päeva, mille kestel külastas bokse tippteadlastest koosnev kohtunikekogu. Üks päev oli auhindamiseks. Valdkondi on päris palju: bioloogia, keemia, arvutiteadus, inseneeria, keskkond, materjaliteadused, matemaatika, meditsiin, füüsika, sotsiaalteadused. Peapreemiaid antakse välja üheksa: kolm esimest, kolm teist ja kolm kolmandat preemiat. Esimene auhind on 7000 eurot. Eesti noored on varasematelt konkurssidelt toonud koju kaks põhipreemiat (III preemiat) ja kuus eriauhinda.

Jõgevamaa gümnaasiumi 12. klassi õpilane Anna Katt esitles Varssavis oma uurimistööd „Arvutil genereeritud ülesannete kasutamine keemia­arvutuste õpetamisel põhikoolis”. Juhendajaks oli Anna isa Neeme Katt, kes on Jõgevamaa gümnaasiumi informaatikaõpetaja ning Jõgeva põhikooli keemia- ja informaatikaõpetaja.

„Arvan, et olin aktiivne, üritasin enda tööd võimalikult hästi „müüa” nii žüriile kui ka teistele, kes huvi tundsid,” räägib Katt. „Võtsin osa väikestest vahevõistlustest, milleks olid selfie tegemine ja joogikõrtest kõrgeima või loovaima torni ehitamine. Tutvusin ja suhtlesin eri rahvusest inimestega ning leidsin palju uusi vahvaid sõpru. Kuulasin väga huvitavaid ja harivaid loenguid, käisin Koperniku teaduskeskuses ning jalutuskäigul vanalinnas. Loomulikult nautisin kogu üritust!”

Anna hinnangul polnudki konkursil midagi rasket. Enne Varssavisse sõitu oli ta äärmiselt põnevil ja veidi närviski ning kartis, et töö kohta küsitakse midagi nii keerulist, millele ta ei oska vastata. Seetõttu oligi esimene hindamisring kõige hirmutavam. Kuid selgus, et kohtunikud on väga sõbralikud ja tööst huvitatud ning ligi veerandtunnine vestlus igaühega neist kujunes meeldivaks. „Järgnevatel hindamistel jutt ainult jooksis,” naerab Katt.

Põnev oli tema sõnutsi ka kuulata loenguid, tutvuda eri rahvusest inimestega ja nendega suhelda. Katt uuris peaaegu igaühelt, mida keegi Eesti kohta teab.

„Põhiliselt teati, et pealinn on Tallinn, aga kõiki pani imestama meie väike rahvaarv ja tasane maa. Kogu üritus oli minu jaoks inspireeriv ja veel huvitavam, kui oodata oskasin,” lausub ta. „Osalejad olid suurepärased! Kõigil oli nägu naerul, sooviti saada sõpru teistest riikidest ja tunti huvi üksteise tööde vastu. Alguses oli veidi kummaline kuulda enda ümber nii palju eri keeli, aga lõpuks harjus sellega ära. Väga vahva oli, et paljud jagasid enda riikide suveniire, näiteks rinnamärke.”

Osavõtt oli suur võit

Tallinna reaalkooli vilistlase, TTÜ tee-ehituse esimese kursuse tudengi Sander Varbla töö teema oli „Aegna saare rannajoon ja selle muutused 1900−2012”. Tööd juhendas reaalkooli geograafiaõpetaja Piret Karu.

Varbla sõnul oli tal eelmiste aastate osalejate jutust jäänud mulje, et hindamissessioonid on väga pingelised ja närvekõditavad. Tegelikkus oli aga täiesti teine, noormees võttis kõike vabalt ning rahulikult, nautides inimestega suhtlemist.

„Üllatavalt palju oli huvilisi, kes käisid töö kohta uurimas. See oli hea harjutus enne žüriiga kohtumist. Lisaks oli paljudel huvilistel oma arvamus ning mitmed tõid välja paralleele enda kodumaaga. Neid näiteid sai hiljem tööd kaitstes kasutada,” jutustab Varbla. „Andsin kahtlemata endast maksimumi, vähemaga poleks saanud ainuüksi enda rahuloluks leppida. Tuli tunnistada teiste paremust, kuid jäin endaga siiski rahule.”

Kõige raskem oli hindamissessioonide ajal ootamine. Seda kergendas ajaveetmiseks väljamõeldud tegevus, näiteks kõrtest torni ehitamine. Samuti huvilistele töö tutvustamine ning teistega vestlemine.

„Raske on välja tuua, mis oli kõige põnevam, sest kogu aeg oli midagi kuulata, vaadata ning uurida, kas siis õhtustel üritustel, loengutel või konkursialal,” tõdeb Varbla. „Kui midagi siiski esile tõsta, siis hetki, mil žürii lõpuks hindama tuli. Asja sai enda jaoks huvitavamaks ning väljakutsuvamaks muuta, proovides oma töös välja tuua võimalikult palju sarnasusi valdkonnaga, millega žüriiliige tegeles. Tuleb tunnistada, et ootasin natukene ründavamat suhtumist, eelkõige vast selle eesmärgiga end proovile panna.”

Üldine teadustööde tase oli väga kõrge ning pole ka imestada, sest kokku oli tulnud Euroopa noorteadlaste paremik. Küll aga üllatas Varblat inglise keele valdamise kohati üsna madal tase. Mõni noor suutis enam-vähem oma töö sisu arusaadavasse teksti panna, kuid tavaline suhtlusoskus oli praktiliselt olematu.

„Järgmistele minejatele soovitan seda, mida korraldajad ning žüriiliikmed väsimatult kordasid: võit ei ole tähtis, tähtis on osavõtt, inimestega suhtlemine ning ainukordse kogemuse nautimine. Osavõtt konkursist oli minu jaoks juba suur võit ning auhinna võitmine oleks olnud boonus. Kogemus, mille sealt eluks kaasa saab, on väärt palju enamat,” kinnitab Varbla.

Järgmisel aastal toimub euroliidu noorte teadlaste konkurss Milanos. Nagu ikka, lähevad ka sinna Eesti õpilaste teadustööde riikliku konkursi gümnaasiumiastme parimad. Eesti konkursi tähtaeg on 1. märts. Üks on kindel – kes konkursil ei osale, Milanosse ei pääse!

Teadusagentuur, kes koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga Eesti konkurssi korraldab, pakub abi endale teadlasest juhendaja leidmisel. Pakutakse ka koolitusi uurimistööde juhendajaile. Järgmine kahepäevane koolitus leiab aset Tallinnas 31. oktoobril ja 5. detsembril.

Lugu on valminud tänu Euroopa sotsiaalfondist rahastatud programmile „TeaMe” ning ilmus esmakordselt veebiportaali miks.ee uudiskirjas.