Prantsuse keel selgeks 200 tunniga

31. okt. 2014 Raivo Juurak Õpetajate Leht - 1 Kommentaar

Keeleõppeprogrammi „Lingvist” kaasasutaja ning tegevjuht Mait Müntel hakkas prantsuse keelt õppima nii, et tegi endale kõigepealt prantsuse keele „õpiku”. See osutus nii heaks, et mees saavutas paarisajatunnise õppimise järel prantsuse keele riigieksamil keskmise taseme. Tänaseks on „õpikust” kasvanud välja arvutipõhine keeleõppeprogramm „Lingvist”.

Kust tuli julgus teha endale prantsuse keele õppevahend, teadmata prantsuse keelest peaaegu midagi?

Alates 2004. aastast käisin sageli töö asjus CERN-is (The European Organization for Nuclear Research) ja 2010 läksin sinna täiskohaga tööle. Siis tahtsin õppida prantsuse keelt, aga keeleõpikud ei tundunud kuigi efektiivsed. Ka n-ö keskkonnas õppimine oli raskendatud, sest teadlased kasutasid igapäevatöös suhtlemiseks hoopis inglise keelt.

Mulle meeldib aga matemaatika ning puutusin oma töös kokku suurte andmehulkade töötlemisega. Tegin endale katsetamiseks algoritmi, mis reastas sõnu ja lauseid keeles esinemise ja tähtsuse järjekorras. Kui olin kolm kuud selle masinavärgiga prantsuse keelt õppinud, tegin Eestis prantsuse keele riigieksami, milles sain keskmise tulemuse.

Kas koostasite õppevahendi algoritmi ise?

Jah, algul arendasin programmi ja algo­ritmi üksi, siis kuulsin, et Skype’i üks algatajaid Jaan Tallinn on hakanud endale tegema algoritmi jaapani keele õppimiseks. Saime kokku, võrdlesime oma programme ja lõpuks soovitas Jaan mul „Lingvisti” edasi arendada ning hakkas hoopis meie esimeseks investoriks.

Ma teadsin analoogsetest programmidest, aga need õpetasid prantsuse keelt inglise keele põhjal. Mina tahtsin õppida eesti keele alusel. Mul oli ka suurem ambitsioon: läheneda probleemile teaduslikult ja optimeerida keeleõppele kuluv aeg võimalikult lühikeseks.

Mis põhimõttel te prantsuse sõnu ja lauseid valisite?

Prantsuse keele seisukohast huvitas mind eelkõige see keel, mida inimesed igapäevaselt räägivad ehk siis otsekõne. Kuigi on olemas ka kõnekorpused, pole nende statistilised mahud sageli piisavad. Seepärast alustasin filmi subtiitritest. Neid on kerge töödelda ja suhteliselt lihtne hankida.

Kas kasutasite ka mõne prantsuse keele õpetaja abi?

Olen tähele pannud, et just väga kogenud õpetajal on raske vahet teha, milline on sagedamini, milline harvem kasutatav sõna, talle tunduvad kõik sõnad lihtsad. Seevastu arvutiga saab väga hästi kokku lugeda, kui sageli mingid sõnad, fraasid, grammatikakonstruktsioonid jne kõnes esinevad. Et neid programmiga kokku lugeda, pole vaja teada, mis nad tähendavad.

Kui julgusest või hulljulgusest rääkida, siis tunnistan, et pedagoogilist arutelu selle üle, mis on õppijale oluline, ei toimunud. Klassikaline keeleõpe läheneb keelele teemade kaupa: värvid, riideesemed, restoranikülastus, mineviku vormid, kaudne kõneviis … See on mulle tunnetuslikult väga võõras. Me hakkame lapsena meelde jätma sõnu ja mõisteid, mis meid vahetult puudutavad ehk on statistiliselt olulised. Sellega seoses õpime ära ka esimesed lühikesed reeglid, kuidas kellegi kohta väljenduda, mis ajas mõni tegevus toimub. Täiskasvanud õppijale on samuti oluline õppida seda, mida ta enda ümber vahetult näeb ja kogeb.

Kuidas see algoritm konkreetselt töötab?

Seda ma pikemalt kirjeldada ei saa, kuna see on meie ettevõtmise intellektuaalne süda ja ärisaladus. Aga korduvate sõnade kokkulugemine on väga lihtne, suuremate struktuuridega on mõnevõrra keerulisem. Muidugi mõjutab kogu tulemust oluliselt see, milliste andmete põhjal analüüsi teha.

Mait Müntel

Mait Müntel

Kui palju kasutab teie keeleõppeprogramm tõlget?

Tõlkeid oleme üritanud kasutada minimaalselt. Kui on õpitud umbes 200 sõna, suuname õppija lugema tekste, milles ta tunneb umbes 80% sõnu. Võõraid sõnu aimab ta konteksti kaudu ja see on meie õppe osa. Hiljem saab ta neid sõnu kaartidele sisestades korrata. Aga kuna sõnad-laused antakse kasutajale teatud järjekorras, siis peavad näitelaused olema täpselt õige raskusastmega. See kõik vajab inimese kätt ning läbimõtlemist. Tõlkimise vajadus seega ei kao.

Meil on meeskonnas praegu kaks väga head filoloogi ning oleme vajadusel ka projektipõhiselt inimesi kaasanud. Ühtlasi oleme avastanud, et eesti-prantsuse sõnaraamat on puudulik ja vananenud ning selle uuendamine on meile mingil määral missioon. Oleme praeguseks tõlkinud ja toimetanud umbes 10 000 prantsuse sõna, millel varem puudus nüüdisaegne eestikeelne vaste.

Kuidas see programm hääldust õpetab?

Kuulama ja hääldama õpib „Lingvisti” kasutaja heliklippide toel, millel on tekst lugemiseks kõrval. Programmis kasutatavad laused loeb sisse robot. See võib tunduda ehmatav, kuid internetti on kogunenud nii palju heliinfot, et robotid suudavad üsna täpselt järele öelda seda, mis on arvutis tekstina olemas. Hääldused kuulab üle meie filoloog, et vajadusel näiteks vigane liesoon parandada.

Missuguseid harjutusi ja ülesandeid „Lingvistis” on?

Praegu on kolme tüüpi ülesandeid:

• sõnade õppimine/äraarvamine ük­si­kutes lausetes,

• tekstide lugemine, kusjuures tekstid erinevad õpitud/tuttavate sõnade mahu poolest,

• kuulamine: dialoogid, raamatukatked jne.

Tulevikus tuleb ülesandetüüpe juurde. Kõik need ülesanded on omavahel seotud. Programmi töö on ülesannete üle arvet pidada ja otsustada, mida kasutajal on parajasti kõige kasulikum teha. See ei ole ainult kergemast raskema suunas liikumine, sest õigel ajal on vaja ka kergemaid sõnu meelde tuletada.

Kas piisab arusaamisest või tuleb ka tuupida?

Meeldejätmise esimene etapp on arusaamine. „Lingvisti” eelis teiste online-keeleõppe vahendite ees on adaptiivne algoritm, mis suudab võtta arvesse inimese mäletamise ja unustamise mustreid ning sõnavara õpetamise aja võimalikult lühikeseks muuta. Aga loomulikult, kui inimene keelt ei kasuta ja „Lingvisti” aeg-ajalt lahti ei tee, siis ununevad ka kõige optimaalsemalt õpitud sõna.

Meie eesmärk on panna inimene keelt mõistma nii sõnas kui ka helis ning kinnistada võimalikult lai praktiline sõnavara. Umbes tuhande sõnaga saab aru 80%-st igapäevasest informatsioonist. Keskmine inimene kasutab päevas 3000 sõna. „Lingvist” õpetab kasutajat kuni 6000 kõige levinuma ja olulisema sõnani.

Pärast 2000−3000 sõna omandamist tasub reisides õpitut kinnistada ja harjutada rääkimist kohaliku või keeleõpetajaga. Seda on vaja enesekindluse, keele mõistmise ja oma kõne kiiruse arendamiseks.

Kui olulisel kohal on teil grammatika?

Grammatika on ikka oluline, aga selle asemel et korrata õppetükkide kaupa eessõnu või täismineviku vorme, on grammatika toodud meil sõnavaraõppe juurde, kus õppija saab ise otsustada, kui palju tal mingit tüüpi vorme tuupida vaja on.

Tegusõnade pööramise tabel, vihjed eessõnade kasutamise kohta ja muu selline avaneb programmis vastavate sõnade juures. Soovi korral saab kasutaja ise raudvara reegleid juurde vaadata.

Eestis on palju neid, kes eesti keelt hästi ei oska. Kas ei oleks aeg teha online-õppevahend, millega mitte-eestlased saaksid eesti keele 200 tunniga selgeks?

Eesti keelepaare tahaks kindlasti tulevikus juurde teha. Oleme eesti-prantsuse platvormi arendamisel saanud haridusministeeriumilt tunnustavat vastukaja ning loodame nendega koostööd jätkata mõne teise sihtkeele arendamisel. Prantsuse, hispaania, saksa, vene, inglise, miks mitte ka hiina või jaapani keel võiks tänapäeva eesti keelega olla ühendatud. Eesti keele säilitamise üks võimalus on tekitada võimalikult palju tõlkeid suurematesse keeltesse. Laiemas pildis sõltub ka Eesti majandus ja konkurentsivõime keeleoskusest palju rohkem kui suurte riikide oma.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Prantsuse keel selgeks 200 tunniga”

  1. […] Raivo Juurak, Õpetajate Leht, 31.10.2014  […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!