Robootika, see on imelihtne!

Eesti kooli- ja üliõpilasrobootika suursündmuse, võistluse „Robotex 2014” eel on põhjust taas kord heita pilk meie koolides tegutsevatele või mittetegutsevatele tehnoloogia huviringidele.

Vajadusest pakkuda spordiklubide ja kultuuri-kunstiringide kõrval huvitegevust ka tehnoloogiahuvilistele lastele/noortele – et reaalainete huvi ja nokitsemissoov areneda saaks – on palju räägitud. Kui aga vaadata, milliste kändude taha see kinni jääma kipub, näeb, et need kännud on kergesti ületatavad.

Esimene känd: ei leia spetsialistist juhendajat

Üldiselt kiputakse arvama, et kui tehnoloogia- või füüsikaõpetaja tehnoloogiaringi juhendamist enda peale ei võta, on rong läinud ja lootus kadunud. Tegelikult sobib ringi juhendama igasuguse valdkonna õpetaja, kuid talle peab meeldima see, mida noored teevad. Jah, lisaks huvile peab ta asjast üht-teist aru saama, kuid ta ei pea olema programmeerija või robootikaspetsialist. Peamine, kus lapsed (eriti väiksemad) abi vajavad, on minu kogemuse põhjal lihtsalt suure inimese kogemus. Laps ei pruugi tulla näiteks selle peale, et kui rattad on pandud liiga lähestikku, kukub robot ümber – täiskasvanu aga ei pea sellest arusaamiseks tundma roboti ehitust, vaid lihtsalt omama kogemust ja tervet mõistust.

Ringile juhendaja leidmisel ei tasu alahinnata asjast huvitatud lapsevanemate võimalikku panust. Kui ema või isa on huvitatud oma lapse tehnoloogiahuvi edendamisest, on ta – sarnaselt jalgpallitrenni kõrval kaasaelamisega – tavaliselt valmis toetama lapse samme ka tehnoloogia vallas. Ka minu enda tee robootikaringi juhendajaks saamisel algas koos poja ja tema sõpradega nokitsemisest.

Teine känd: pole piisavalt huvilisi

Minu soovitus on mitte piirata ringiliikmete koosseisu konkreetse vanusega (näiteks 4.–5. klass vms). Tehke nendele, kes on asjast huvitatud. Kui koos on inimesed, kes tahavad midagi teha, on robootikaringiga lihtne alustada ning oskuste ja teadmiste erinev tase ainult rikastab. Muidugi nõuab see rohkesti tähelepanu ringi juhendajalt, sest selgitusi jagades ei saa automaatselt eeldada, et kõik osalejad on kursis näiteks Pythagorase teoreemi saladustega.

Teine soovitus, mis peaks aitama huvilisi kohale tuua, on teha ringitööd võimalikult vabas kontekstis.

Piisava hulga osalejate leidmiseks on muidugi ka variant teha robootika või programmeerimine kohustuslikuks koolitunniks, kuid seda ma siiski ei soovita. Minuealised humanitaarid meenutavad senimaani õudusega, kuidas pidid koolis Jukude peal programmeerimist õppima ning kogu vaeva peale moodustus ekraanile arvutiprogrammi joonistatud ring. Vägisi armsaks ei saa ning pigem võtavad vastumeelselt kaasalohisejad sära silmist ka tõelistel huvilistel.

Kolmas känd: see on kallis

Vahendite soetamiseks tasub avatud silmadega ringi vaadata, alustamiseks vajaliku soetamist toetatakse nii riigi kui Euroopa rahaga ning kaasa lööb ka erasektor. Äsja lõppes näiteks HITSA robootika ja tehnoloogia toetusvoor.

Neljas känd: see on keeruline

Robootikas on oma „vana kuld” ehk robotid, mida iga robotiehitaja oma elus vähemalt korra teeb ning mida vähehaaval täiustades saab osaleda pea kõigil olulistel võistlustel. Piltlikult öeldes kasvab ja areneb noor ehitaja koos oma robotiga.

Kõige levinumad robotid on joonejärgija ja sumorobot. Neile on igal pool võistlusi ja roboti paremaks ehitamise võimalusi lõputult. Samuti on teada-tuntud teemaks võistlustel jalgpall. Robotexil on nüüd (teist aastat järjest) uueks alaks merepäästeteemaline ICD Grand Challenge, kus tuleb päästa inimesi ja varustust uppuvalt laevalt, arvestades muuhulgas lainete ja kõikumisega.

Viies känd: kus on selle tegevuse väljund?

Nii nagu laulukoori ja tantsuringi eesmärk on jõuda koolinoorte laulu- ja tantsupeole, on ka tehnoloogiaringidel oma laulupeod. Robootika puhul on nendeks Robotex, FLL ja Eesti parima robootikakooli valimine.

Kokkuvõte

Innustan kõiki koolijuhte laiema pilguga ringi vaatama ning leidma võimalusi, kuidas oma koolis tehnoloogiategevust käima lükata või olemasolevat laiendada. Kõik ülal nimetatud kännud on täiesti juuritavad.

—

Robotex

• Robotex on ülikoolil üks tõhusamaid viise valmistada ette järelkasvu insenerierialadele õppima minemiseks. TTÜ koordineeritav Robotex toimub koostöös TÜ ning Eesti infotehnoloogia kolledžiga. Ambitsioonikusest puudu ei jää: praegune Baltikumi suurim robotivõistlus tahab jõuda aastaks 2020 Euroopa suurimaks.

• „Robotex 2014” leiab aset neljateistkümnendat korda ja toimub 29. ja 30. novembril TTÜ spordihoones (www.robotex.ee). Registreerimine on avatud 14. novembrini.