Tulevikutalendid tulevad
Neljandat aastat järjest saab 25 koolilast oma tulevikuunistuste poole püüdlemiseks 600- või 450-eurose tulevikutalendi stipendiumi.
„Kuulugu õpilase unistustesse sisseastumiseksamid Harvardi, silmaringi avardav õppereis mõnda Euroopa suurlinna, oma esimese luulekogu väljaandmine või spordilaagrisse sõit – tulevikutalendi stipendium on just selleks,” kinnitab „Tulevikutalendi” žürii liige Ty Lehtmäe.
Sünnivad luulekogud ja moekollektsioonid
Aktiivsed ja andekad 5.–12. klassi õpilased on oodatud kandideerima sarnaselt varasemate aastatega viies kategoorias. Oodatakse õpilasi, kes on tublid ja edukad spordis või tervisega seotud elualadel; aktiivsed ühiskondlikus ja kogukondlikus elus; muusika, kunsti või kultuuri alal; humanitaarteadustes või astuvad esimesi samme teadustöös.
Igas kategoorias valib žürii välja viis finalisti, kellest parimaid premeeritakse tulevikutalendi tiitli ning 600 euroga. Kõikides kategooriates tunnustatakse nelja teise koha omanikku 450 euro suuruse stipendiumiga.
„Seda, milleks tulevikutalent oma stipendiumi kasutab, saab iga õpilane ise otsustada; korraldajad selles piiranguid ei sea,” kirjeldab Lehtmäe konkursi tingimusi. „Tulevikutalendid on stipendiumi toel sooritanud ülikooliõpinguteks vajalikke keeleteste, käinud õppe- ja huvireisidel, aga andnud välja ka luulekogusid ja loonud moekollektsioone.”
Noorteadlased ja vabatahtlikud merepäästjad
Varasemate võitjate ja finalistide seas on näiteks mainekasse Harvardi ülikooli suundunud olümplasest sõudja Jüri-Mikk Udam, Londonis Imperial College’is tuumainseneeriat õppima asunud Stella Veski ja Sibeliuse akadeemias klassikalise akordioni interpretatsiooni õppiv Mikk Langeproon.
Kokku on kolme aasta jooksul tulevikuunistuste poole pürgimisel Maxima Eesti välja pandud stipendiumi saanud 75 tublit õpilast, nende hulgas vabatahtlikke merepäästjaid, õpilasfirmade asutajaid, fotograafe, kirjanikke, noorteadlasi, moeloojaid ja palju teisi.
Kuidas osaleda „Tulevikutalendil”
Taotlusi „Tulevikutalendi” konkursil osalemiseks saab esitada 10. oktoobrini „Tulevikutalendi” kodulehel www.tulevikutalent.ee ja posti teel. Samal lehel on konkursi tingimused ning nõutavad dokumendid. Stipendiumi saajad kuulutatakse välja õpetajate majas toimuval galaüritusel, mis on eetris TV3-s.
—
Kuidas läheb eelmise aasta tulevikutalentidel
Millega praegu tegeled ja milleks stipendiumi kasutasid?
Miks otsustasid mullu tulevikutalendiks kandideerida?
Anna tulevastele kandideerijatele näpunäiteid, kuidas olla sel konkursil edukas?
Theo Kehlmann
Theo Kehlmann
Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilane, eelmise aasta ühiskondliku tegevuse kategooria tulevikutalent:
Ei tasu karta end avada, sest muidu võib väga palju peitu jääda.
Tegelen ikka samade asjadega, millega ehk eelmise aasta võidu teenisin. Tegelen vabatahtliku merepäästega, teen saateid Eesti esimeses kogukonnaraadios Raadio Juminda Poolsaar. Aasta algusest kuulun kodukandi kogukondlikku elu korraldava seltsi – Juminda poolsaare seltsi – juhatusse.
Nüüd olen Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse üliõpilane. Viljandi on väga lahe!
Stipendiumist kulus osa päästevarustuse täiendamiseks. End ise majandades on ka igapäevaseid kulutusi palju.
Otsustasin kandideerida, sest tahtsin proovida. Ma ei ole kunagi otsinud tunnustust või tähelepanu, lihtsalt oli õnne ja mõistagi olen selle üle senini õnnelik.
Uutele tulijatele annan nõu, et motivatsioonikiri peab minema südamesse. Tuleb olla julge! Ei tasu karta end avada, sest muidu võib väga palju peitu jääda.
Soovin kõikidele tulevikutalendiks pürgijatele jõudu ja kui sel aastal ei õnnestu, siis mis halvasti, see uuesti!
Endalgi on mitu nooremat tuttavat, kelle hea meelega konkursile saadaksin.
Aune Marjapuu
Eelmise aasta „Tulevikutalendi” ühiskondliku tegevuse kategooria teine koht:
Minu soovitus on teha asju, mida meeldib, ja teha seda, naeratus näol. Küll stipendiumikomisjon ära tajub, kellel on eesmärgid südames ja unistused kõrgel. Nõua võimatut, saavutad maksimumi!
Stella Veski
Stella Veski
Imperial College Londoni üliõpilane, eelmise aasta „Tulevikutalendi” teine koht ühiskondliku tegevuse kategoorias:
Uutel kandideerijatel soovitan mõelda, mis kasu on nende tegevusest ühiskonnale.
4. oktoobril alustan õpinguid Londonis ühes maailma tippülikoolis Imperial College’is keemia- ja tuumainseneeria erialal. Stipendiumi kasutasin näiteks kandideerimiseks vajaliku keeletesti eest tasumiseks ja lennupiletite ostmiseks.
Otsustasin „Tulevikutalendi” konkursist osa võtta rahatoetuse pärast. Tänu sellele sain kolida Tallinna ja kasutada varem rongisõidule kulunud aega trennis käimisele ja õppimisele.
Otsus Londonisse õppima minna ei olnud kerge, tegemist on ühe kallima linnaga maailmas, kus üheksa kuuga kulub viis korda rohkem raha kui Eestis õppides. Põhiosa sellest moodustab õppemaks, mis on 9000 eurot aastas. Kuna Eestis õppimine polnud mulle piisav väljakutse, otsustasin hoolimata peaaegu olematust vanemate majandustoetusest südant kuulata ja sammud Imperial College Londonisse seada.
Minu erialal kandideeris ühele kohale umbes kümme inimest. Iga Inglismaale õppima kandideerija saab valida maksimaalselt viis ülikooli, kuhu avaldus saata. Erinevalt Eestist, kus tudengid on juba kuu aega koolis käinud, algab mul õppetöö 4. oktoobril. Esimene nädal on sissejuhatav ja loengud algavad alles 13. oktoobril.
Praegu oleme saanud kätte matemaatika- ja füüsikaülesanded, mis on vaja enne ülikooli algust taseme ühtlustamiseks ära teha.
„Tulevikutalendi” konkursil osalemine andis mulle suurema majandusliku kindlustunde. Kuigi mul on õppeaasta elamiskulude katmisest puudu veel 4000 eurot, olen õnnelik igasuguse majandusliku toetuse üle, mida olen saanud nii stipendiumitena kui ka eraisikutelt.
„Tulevikutalendi” konkursil edukas olemiseks peab oskama analüüsida ja nägema oma tegevuse reaalset kasu ühiskonnale. Kuna kandideerijaid on tohutult palju ja kõigil neil on saavutused, motivatsioon ja tahtejõud, siis tuleb mõelda, mis eristab sind teistest. Miks peaks žürii just sinu valima? Selle asemel et kirjutada, et korraldasin heategevuskontserdi, kirjuta, mida sa sellest õppisid, mida ühiskond võitis, mida andis see Eestile. Ehk – mis kasu on sinu tegevusest?
Martin Saar
Stella Veski õpetaja Gustav Adolfi gümnaasiumis:
Stella Veski oli mitmes mõttes särav õpilane: loomuomaselt andekas reaalainetes, ettevõtlik, väga hea suhtleja. Ta esitas julgelt küsimusi ja arutles kaasa, panustades seega vaimselt rikastavasse koolitundi. Fenomenaalne peastarvutaja! Usun, et need olid ka tema edu ühed tegurid. Tal oli ka õnne kasvada vaimseid väärtusi hindavas koolikeskkonnas ning oskus sellest maksimumi võtta.
„Tulevikutalendi” konkursil on mõistlik osaleda noortel, kes millessegi kirglikult suhtuvad. Olgu selleks sport või kultuur, teadus või ühiskond. Säärast süvenemist ja pühendumust tuleks märgata ning see on hea võimalus, et häirida hõlptulu armastava ning pinnavirvendustele keskenduva tühisuse domineerimist.
Mikk Langeproon
Mikk Langeproon
Sibeliuse akadeemia üliõpilane, eelmise aasta kunsti, muusika ja kultuuri kategooria tulevikutalent:
Tasub leida oma ainulaadne tee, mida ainult sina saad käia.
Möödunud kevadel tegin sisseastumiskatsed oma unistuste ülikooli, Sibeliuse akadeemiasse, erialaks klassikalise akordioni interpretatsioon. Sibeliuse akadeemia kuulub maailma muusikaülikoolide koorekihti. Siinsetel muusikutel on kurjakuulutav muusikaline minevik ning lootustandvalt helge tulevik. Koridoris võib kokku põrgata nii mõnegi maailmas tuntud nimega, kes tegeleb Sibeliuse akadeemias pedagoogitööga. Meie muusikaakadeemiast erineb Sibeliuse akadeemia aga selle poolest, et siin on hoopis rahvusvahelisem seltskond ja õpilased saavad vabade kohtade olemasolul tasuta tipptasemel kontserte külastada.
Idee minna Sibeliuse akadeemiasse küpses kaks-kolm aastat enne kandideerimist. Konkurents erialale on suur. Kandideerima tulevad andekad muusikud tugevatest muusikaharidusasutustest üle maailma. Sellel aastal kandideeris bakalaureuseõppesse kaheksa akordionisti, kellest kaks osutusid valituks. Augusti keskel asusingi elama Soome, et end täielikult muusikale pühendada.
Olen mõelnud tulevikust ja oma panusest ühiskonda, kuid ei julge veel midagi kindlat öelda, sest õpingute ajal viie ja poole aasta jooksul võib mõndagi juhtuda. Soov on esineda ning teha palju koostööd muusikutega nii Eestist kui ka välismaalt.
Stipendiumi hoidsin esialgu alles, kuid nüüd, kus mul tuleb oma elamist ise finantseerida, kulub Maxima tulevikutalendi stipendium kenasti ära. Mullu otsustasingi tulevikutalendiks kandideerida teadmisega, et vajan raha enese täiendamiseks pärast gümnaasiumi.
Kõigile tulevastele kandidaatidele soovitan panustada maksimaalselt alale, milles just sina oled hea. Tasub leida ainulaadne tee, mida ainult sina saad käia, ja kui tahad konkursil edukas olla, siis ürita see sama edukalt paberile vormistada.
Tiina Välja
G. Otsa nimelise muusikakooli akordioni ja kandle osakonna juhataja ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia lektor, Miku erialaõpetaja:
Mikk õppis korraga Kadrioru saksa gümnaasiumis ja G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis akordioni erialal.
Miku eesmärgid olid paika saanud juba varem Tallinna muusikakoolis õpetaja Kristel Laasi juures. Otsa kooli õpingute ajal need kristalliseerusid: saada võimalikult paremaks muusikuks ja aidata sellega kaasa oma eriala arengule Eestis.
Mikku iseloomustab väga tugev enesedistsipliin, saavutusevajadus, töökus. Ta teab, et muusikuna peab olema valmis igal hetkel esinema ja endast kõik andma.
Pidevas enese proovilepanekus esinemistel ja konkurssidel sai selgeks, et eneseusku ei tohi kaotada. Muidugi on siin oluline ka ümbritsevate – kooli, pere ja sõprade – toetus.
Tulevikutalendiks tasub pürgida neil, kelle unistused on selged ja kes ise otsivad teid nende täitumiseks. Loomulikult on alguses vaja õpetajate ja lähedaste tuge. Kuid sammud unistuste suunas tuleb astuda ise. Siis need täituvad.