Üheksakuuselt lasteaeda ja iga ilmaga õue

10. okt. 2014 Marge Kirsipuu Paldiski Naerulinnu lasteaia õpetaja - 3 kommentaari

Soome ja Eesti alushariduse süsteemis ning lasteaedade igapäevaelus on nii mõndagi erinevat, kogesid Paldiski lasteaiaõpetajad Soome kolleegidel külas käies.

Paldiski Naerulinnu lasteaia pedagoogiline personal täiendab end ka suvepuhkuse ajal. Tavaks on koolitusreisid Eestis, tänavu aga sõideti tutvuma Soome lasteaedadega. Võõrustajad olid Hämeenkyrö valla Heinijärvi, Mahnala ja Kettupolu lasteaed. Kevadel käisid Soome kolleegid Naerulinnu lasteaias, nüüd saime vastuküllakutse.

Iga päev tegeldakse vaid ühe ainega

Soome lasteaedadel on palju ühiseid jooni. Lapsi võetakse sinna juba 9-kuuselt. Lasteaiad on avatud kella 6–17. Igas rühmas on täpne laste lasteaias viibimise graafik, hommikul ootamatult tulijaid ei võeta lihtsalt vastu. Lapse lasteaeda toomisest tuleb ette teatada vähemalt 24 tundi.

Lapsed käivad õues iga päev, ka vihma ja porise ilmaga. Selleks on spetsiaalsed kummimaterjalist õueriided ja kummikud, nii et määrdumine ei ole probleem. Talvel on õuemineku piiriks siiski 20 külmakraadi.

Ökosuunitlusega Mahnala lasteaeda toovad töötajad oma lemmikloomi – koeri ja kasse. Loomad on lastega harjunud ja ohtu neist pole.

Ökosuunitlusega Mahnala lasteaeda toovad töötajad oma lemmikloomi – koeri ja kasse. Loomad on lastega harjunud ja ohtu neist pole.

Meie ja Soome lastele õpetatav ei erine oluliselt. Seal on kasutusel enamasti meie mõistes hea alguse metoodika. Huvitav on, et iga päev tegeldakse ainult ühe ainega, näiteks matemaatika, liikumise või muusikaga jne, üks päev jääb aga lihtsalt mängimiseks.

Ka haridusasutuste struktuur on Soomes teistsugune kui meil. Valla lasteaedu juhib vallavalitsuses alushariduse juhataja, kellele alluvad lasteaedade tööd koordineerivad teenindusjuhid ehk piirkonnajuhatajad. Piirkonnajuhataja registreerib lapsi lasteaeda, organiseerib koolitusi jne. Lasteaedades töötavad üksusejuhid ehk õppealajuhatajad.

Õpetajate koerad-kassid lasteaias

Kolmest külastatud lasteaiast kõige uuem, nüüdisaegsem ning kõigi võimalike töövahenditega oli Heinijärvi lasteaed. Seal on õpetajatel rühmas töövahendiks grafoprojektor ning interaktiivne tahvel ehk SMART-tahvel.

Lasteaia välisukse juures on dušš laste poriste riiete puhastamiseks, rõivaste kuivatamiseks on kuivatuskapid ning jalanõude jaoks elektrilised kuivatusrestid.

Lasteaia õueala katab peenike kiviklibu, muru ei ole üldse. Samas käiakse lastega palju metsas ja mujal looduses.

Terraarium Mahnala lasteaias. Selle puhtuse ning asukate – liivahiirte ja suure teo toitmise eest vastutavad lapsed ise.

Terraarium Mahnala lasteaias. Selle puhtuse ning asukate – liivahiirte ja suure teo toitmise eest vastutavad lapsed ise.

Mahnala lasteaed on keskkonna- ja ökosuunitlusega ning seal püütakse toimetada loodusega kooskõlas. Lapsed saavad tegelda loomadega, õppida nende eest hoolitsema ja vastutama. Lasteaias elavad liivahiired ja suur tigu. Nende koduks on terraarium, mille puhtuse ning sealsete asukate toitmise eest vastutavad lapsed ise. Tihti toovad lasteaia töötajad lasteaeda oma lemmikloomi – koeri ja kasse –, kellega lapsed saavad tegelda ja mängida. Loomad on lastega harjunud, mingit ohtu neist ei ole. Samuti on kontrollitud, et lastel poleks allergiat. Selles lasteaias kasutatakse palju õuesõpet, kuna üks sealseid põhieesmärke on kasvatada looduses toimuva ühistegevuse abil meeskonnatööd ja koostöövalmidust.

Kettupolu lasteaeda võib lapsed jätta ka ööseks. Ööpäevalasteaias on siiski omad reeglid: vastu võetakse vaid lapsed, kelle vanemad käivad vahetustega tööl, ja ainult vanemate tööloleku ajaks. Vajadusest laps ööseks lasteaeda jätta tuleb ette teatada vähemalt kaks nädalat, see on vajalik õpetajate töögraafikute koostamiseks ja toitlustamise plaanimiseks.

Pärast sööki tõrjutakse happerünnakut

Mööbel on Soome lasteaedades väga lapse- ja õpetajasõbralik. Kõige rohkem muljet avaldaski see, kui palju pööratakse tähelepanu õpetajate töötervishoiule. Näiteks kõik lauad on tavakõrgusega, et tagada täiskasvanutele lastega tegeledes õige ja mugav kehahoid, ennetamaks lülisamba probleeme, seljavalusid ja muid tervisehädasid. Toolid on samuti täiskasvanule sobiva suurusega, laste jaoks reguleeritakse need vajalikule kõrgusele.

Lapsed ütlevad õpetaja abile, mida ja kui palju nad süüa soovivad. Suuremad lapsed saavad ka ise endale toitu tõsta.

Lapsed ütlevad õpetaja abile, mida ja kui palju nad süüa soovivad. Suuremad lapsed saavad ka ise endale toitu tõsta.

Meie arvates on väga hästi organiseeritud ka toitlustamine. Toitu jagab hoidja ehk õpetaja abi individuaalselt – lapsed ütlevad, mida ja kui palju soovivad, suuremad lapsed saavad ise endale toitu tõsta. Menüüs on näiteks liha-juurviljavokk riisiga, tuunikalalasanje, vorstisupp, kanakaste. Palju pakutakse värsket salatit. Magustoitu Soome lasteaedades ei ole, samuti meile harjumuspärast leiba-saia. Toidu kõrvale süüakse näkileiba ja joogiks on alati vesi, valikuna keefiri, hapupiima ja piima. Pärast söömist saab iga laps hambaid puhastava ja happerünnakut tõrjuva ksülitoolidražee. Seda projekti rahastab muide riik.

WC-potid on lasteaedades tavakõrgusel – lapsed peavad üldjuhul hakkama saama nii nagu koduski, vajadusel kasutatakse väikesi astmelaudu.

Kohalike õpetajate juhendamisel saime proovida eri metoodikaid ja tegevusvõtteid, kõige rohkem meeldisid meile artikulatsiooniaparaadi treenimise harjutused, mida kavatseme nüüd oma lasteaiaski kasutama hakata. Harjutused on lihtsad ja lõbusad, aga väga kasulikud. Näiteks püüda hoida kokteilikõrt nina ja ülemise huule vahel, nina ja alumise huule vahel, asetada kõrre otsa pooleks murtud vatitikk ning seda puhuda – sihtmärgi pihta, rõnga sisse, teatud kaugusele … võimalusi on palju.

Sõpruslasteaedade programm aitab lävida

Külastasime ka kohalikke vaatamisväärsusi ja kultuuriobjekte, meile tutvustati ja pakuti rahvuslikke toite. Saime maitsta natuke meie verivorsti meenutavat musta vorsti, pohlamoosi, riisipirukat, munavõid, riisi ja rosinatega maksavormi, kukeseenepirukat ning põhjapõdralihaga toorjuustu.

Soome kolleegide õpetatud artikulatsiooniharjutused plaanivad Eesti õpetajad samuti kasutusele võtta.

Soome kolleegide õpetatud artikulatsiooniharjutused plaanivad Eesti õpetajad samuti kasutusele võtta.

Kõige suursugusem ja erilisem vaatamisväärsus oli Hämeenkyrös asuv Kyrökoski. Juba 1912. aastast suletud, kuid siiski neli korda aastas suurte pühade puhul vaatamiseks avatav kosk avati nüüd erandkorras ainult meie delegatsiooni jaoks!

Teine suur üllatus oli meile organiseeritud kahetunnine sõit järvelaevaga M/S Purimo ja hõrgutav lõunasöök selle pardal.

Huvitav oli ringkäik Hämeenkyrö ürdikasvatuses, kus valmistatakse omakasvatatud taimedest kohapeal kosmeetikat, toidulisandeid, teesid jne.

Soomes on sõpruslasteaedade programm, millega soovime liituda meiegi – algus on juba tehtud. Sõlmides sõpruslasteaedade koostööleppe, avaneb võimalus veelgi tihedamalt lävida, teha koostööd ja vahetada kogemusi.

Ühes oleme oma Soome kolleegidega juba praegu ühel meelel: kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid mõjutab laste edukust koolis ja aitab kaasa laste sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule. Selle nimel tasub töötada!