Väljalangus kutsekoolis – mida ette võtta?

17. okt. 2014 Tuuli Hiiesalu Tartu Mart Reiniku kooli õpetaja - Väljalangus kutsekoolis – mida ette võtta? kommenteerimine on välja lülitatud

Väljalangust aitaks vähendada lisaõppeaasta, senisest parem koolikliima, loovam õpetaja.

Noor neiu lõpetas põhikooli ja tahtis õppida edasi kutsekoolis. Esitas õigel ajal dokumendid, läbis edukalt sisseastumiskatsed ja asus õppima soovitud erialal. Vaevalt kuu aega hiljem võttis ta dokumendid koolist välja. Ametlikuks põhjuseks oli valesti valitud eriala, mitteametlikuks tõenäoliselt poiss-sõber, kes lendamas Austraaliasse ja kellega ta tahtis kaasa minna. See lugu kõlas 10. oktoobril Tartus toimunud seminaril „Kuidas vähendada kutsekoolist väljalangust”, kui pärast ettekandeid mõeldi väiksemates rühmades, kuidas noori kutsekoolides hoida. Ühe seitsmeliikmelise rühma arutelus jäid vastustena kõlama kolm märksõna: lisa-aasta, koolikliima ja kutseõpetaja.

Lisa-aasta annaks mõtlemis- ja õppimisaega

Pärnumaa kutsehariduskeskuse õppe- ja nõustamisteenistuse juhataja Helke Heinmetsa arvates pole väga keeruline omandada kolme või kolme ja poole aastaga kutse- ja keskharidus, kui oled distsiplineeritud ja oskad õppida. Paraku pole need omadused mõnelgi noorel põhikoolis veel välja kujunenud. Lisa-aasta enne põhiõpet annaks sellisele noorele võimaluse õppimises järele jõuda. Teiseks muutuks ta selle käigus täiskasvanulikumaks. Nii mõnigi noor loob põhikoolist tulles endale tulevikuillusiooni, millel on reaalsusega vähe pistmist – üks soovib saada hoopis lauljaks nagu Getter Jaani, teine niisama kuulsaks nagu Anu Saagim jne.

Lisa-aastat enne põhiõpet saaks rakendada ka nendele, kes tahavad kutseharidust omandada, kuid pole veel päris kindlad, millist eriala täpselt. Tallinna teeninduskooli õppenõustaja ja vastuvõtujuhi Kaidi Paulsoni sõnul on näiteks Hollandis spetsiaalsed kursused, mille noor saab läbida, kui ta ei tea, mida õppida. Neil kursustel saab ennast leida. Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli direktor Enn Roosi märkis, et tema koolis on seda katsetatud − õpilastel oli enne põhiõpet võimalik aasta jooksul tutvuda nelja erialaga. Katsetamise lõpetasid aga uued riiklikud õppekavad, mis ei lubanud enam liiterialasid õpetada.

Mõnele õpilasele kulub lisa-aasta ära ka pärast põhiõpet, et näiteks riigieksamiteks vajalikke üldaineid põhjalikumalt õppida. Näiteks matemaatika riigieksamiks valmistumine oleks igati omal kohal, sest selles aines kutsekoolilapsed riigieksamit peaaegu ei tee. Järelaasta jooksul võiks noor ka raamatuid järele lugeda. Kutsekooli on sattunud neidki, kes väidetavalt pole elu seeski raamatuid lugenud ega plaani seda ka edaspidi teha.

Seminari väitlusjuht Ene-Mall Vernik-Tuubel nõustus, et lisa-aasta võib aidata neid, kes pole kutsekooliks valmis, lisades, et sellega lapitakse põhikooli tegemata tööd. Näiteks Taanis ei lasta ühtki noort põhikoolist enne minema, kui ta on valmis õppima seda eriala, mis teda huvitab.

Soe ja toetav koolikliima

Eesti kutsekoolis valitsevat õhkkonda on uuritud, kuid sageli on küsitlused olnud üldsõnalised ega ole andnud piisavat ülevaadet. Kõige usaldusväärsemat infot koolikliima kohta saab siiski arenguvestlusi pidades või rühmapõhiseid infokoosolekuid korraldades.

Hea koolikliima algab juhtkonnast, märgiti töörühmas. Mõnes koolis teretab direktor hommikuti oma õpilasi, mõnes (näiteks Pärnumaa kutsehariduskeskuses) korraldab direktor osakondade kaupa infotunde. Kui õpilane näeb, et tema käekäik direktoritki huvitab, siis ta nii lihtsalt koolist ehk ei lahku.

Hea kliimaga kutsekoolis on paindlik õppesüsteem ja õpilassõbralik tunniplaan, kus auk pole kinni augus. Hea kliimaga kutsekoolis ei suruta õpilase individuaalsust alla, vaid vastupidi, see tuuakse esile. Hea kliimaga kutsekoolis ei küsita tublilt põhikoolilõpetajalt vastuvõtul, miks ta tahab nii heade hinnetega kutsekooli tulla. Hea kliimaga kutsekool pakub õpilastele huvitegevust, jätkugu vaid õpilasi nendest osa võtma.

Ene-Mall Vernik-Tuubeli arvates on koolimiljöö kutsekoolides isegi parem kui üldhariduskoolides. Olgu selle tõestuseks uus ja moodne Valgamaa kutseõppekeskus. Kutseõppeasutuste hea koolimiljöö taga on paljuski olnud tööandjad. „Kutsehariduse maine on tõusuteel, aga vajab käe pulsil hoidmist ja analüüsi,” hoiatas Vernik-Tuubel.

Moodne ja loov kutseõpetaja

Helke Heinmetsa sõnul vajavad tänapäeva noored varasemast erinevat lähenemist ja metoodikat. Tänapäeval on korraliku tunni läbiviimiseks kaks võimalust: a) korjata tunni alguses kõik nutitelefonid kokku ja panna kappi (vana kooli suund); b) kasutada nutitelefone õppevahenditena (uue kooli suund). Esimesel juhul tuleb kehtestada reeglid ja nendest kinni pidada, teisel juhul vajavad kutseõpetajad julgustamist, tehnilist tuge ja koolitust. Tänane noor ei õpi enam õpiku järgi, tal on õppimiseks teised vahendid. Küsimus on selles, kas õpetaja tahab ja suudab kasutada õpetamisvõimalusi, mis noori kõnetaksid.

Tallinna teeninduskooli õppenõustaja ja vastuvõtujuht Kaidi Paulson peab tänast kutseõpet liiga faktipõhiseks. „Kutseõpilases ei arendata piisavalt loovust, õigemini see tapetakse juba põhikoolis,” märkis Paulson, kelle arvates polegi supertahvel klassis primaarne. Õpet saab ka teistmoodi üles ehitada. Tartu kunstikooli inglise keele õpetaja Roosi Talvik näeb probleemi juba õpetajakoolituses – meil valmistataksegi ette õpetajaid, kes õpetavad fakte. Tuleb hakata koolitama õpetajaid, kes on loovad ja ajaga kaasas käivad. Ajalooõpetaja, kes paneb hinde vaid selle järgi, kas õpilasel on konspekt või mitte, ajaga kaasas ei käi.

Vernik-Tuubeli kinnitusel puhuvad kutseõpetajate õpetamises uued tuuled juba ammu, kuid kahjuks on puudu nendest, kes tahavad kutseõpetajateks saada. Ettevõttes töötades saadakse märkimisväärselt paremat palka kui kutsekoolis õpetades. Õpetajalt oodatakse palju, aga tema töötasu kriitikat ei kannata. Elukestva õppe strateegias on õpetaja teema õnneks eraldi teemana sees (algul taheti sulandada see õpikäsitluse alla) ja see aitab ka õpetajaharidusel pilku peal hoida. „Õpetajahariduse maine on kõige valusam koht,” tunnistab Vernik-Tuubel.

Lõpetuseks

Mis oleks hoidnud kutsekoolis neidu, kes koos poiss-sõbraga Austraaliasse lendas? Teadlik ja läbimõeldud valik? Toetav koolijuhtkond ja tugisüsteem? Sõbralikud uuendusmeelsed õpetajad ja toredad kursusekaaslased? Huvitavad ja praktilised tunnid? Mõnus ja soe koolikliima (nagu Austraalias)? Ehk tõesti, kuid kindlasti poleks tüdruk kutsekoolist lahkunud, kui samas koolis õppinuks ka tema sõber.