21. sajandi õpetaja, tule kutset taotlema!

Alates novembrist on õpetajatel võimalik taotleda kutsetunnistust, mis vastab uuele, 21. sajandi kutsesüsteemi nõuetele.

Õpetaja Tiiu on mõnevõrra pettunud. Ta on teinud oma tööd pühendumisega, kuid tunnustavat sõna ei ole keegi ütelnud. Noh, ega ma pingutagi kolleegide pärast, ikka õpilaste huvides, püüab ta mõistlik olla. Aga ikkagi on tal tunne, nagu töötaks ta kuskil isoleeritud maailmas. Tahaks ju kolleegidele ka näidata, mis on hästi välja tulnud. Kõik räägivad, et õpetamine on kunst, aga kunstnik tahab ju oma õnnestumisi näidata. Ja näha kolleegide taset – minna näiteks nende tunde vaatama. Aga kuidas sa lähed ja ütled „kuule, ma tahan su tundi näha”? See on ju õppealajuhataja lause. Ja mõni kolleeg peab tundi nii pühaks ja intiimsekski, et kõrvaline ei tohi seda pealt vaadata. Oleks Tiiu verinoor õpetaja, siis oleks veel arusaadav, et tahab näha, kuidas teised õpetavad, kuid Tiiu on tunde andnud juba viis aastat. Ja nii jääbki ta oma suletud klassiruumi, kus pole ei tunnustust, elavat mõttevahetust ega uusi mõtteid.

Niisugune oli üks lugu, mida jutustati õpetajate liidu juhatuses, kui arutasime uut õpetajate kutsesüsteemi. Arutelul osalesid õpetajate juhatuse liige Astrid Sildnik, juhatuse esimees Margit Timakov ja kutsekomisjoni hindamiskomisjoni liige Kristi Laidvee.

Uus kutsesüsteem annab võimaluse igale õpetajale

Kuidas iseloomustaksite uut kutse­­süsteemi?

Astrid Sildnik (AS): Uus kutsesüsteem annab õpetajale, ka Tiiule, võimaluse oma arengut hinnata ja planeerida. Ta saab esitada taotluse ja portfoolio ning tulla hindamiskomisjoni vestlusele, kus saab oma tööst rääkida inimestega, kes teda mõistavad, näevad tema tugevaid külgi ja oskavad öelda, millega tuleb veel tööd teha. Ja kui tema oskused vastavad kindlale kutsetasemele, saab ta selle kohta ka kutsetunnistuse.

Margit Timakov (MT): Ates­teeri­mise süsteem tunnustas õpetajaid samuti, enamasti aga staažikaid tipp­õpetajaid, mitte neid, kes olid töötanud alles neli-viis aastat. Aga just see on aeg, mil teatud professionaalsus on saavutatud ja kaalutakse tõsiselt, kas jäädagi kooli. Just noortele õpetajatele on vaja tunnustust ja eneseanalüüsi, et nad ikka edasi uuriksid ja areneksid, ning uus kutsesüsteem seda võimalust neile ka pakub.

Kristi Laidvee (KL): Atesteerimisel olid omad piirid. Mõnel õpetajal ei olnud võimalust seda taotleda. Kutsesüsteem annab kõigile võimaluse proovida, mis tase neil olla võib, ja kutsetunnistust taotleda.

AS: Õpetajaks-metoodikuks saamise tegid nooremale õpetajale raskeks nõuded, mida alles viiendat aastat töötav õpetaja ei saanud täita. Näiteks pidi metoodik juhendama praktikante, juhtima ainekomisjoni, esinema ettekannetega konverentsidel jne. Meil on aga küllalt koole, kus noor andekas õpetaja peab 10–15 aastat ootama, enne kui tal avaneb võimalus ainekomisjoni esimeheks kandideerida, sest eelmine esimees on lihtsalt väga hea. Ja konverentsidel teeb ettekandeid loomulikult seesama väga hea komisjoni esimees.

MT: Eri põhjustel läbis atesteerimise vaid umbes kolmandik õpetajatest ja see toob õpetajate professionaalse arengu ja enesetäiendamise küsimuse palju laiemalt lauale. Kas selleks puudus huvi? Kas kool, kohalik omavalitsus või riik polnud majanduslikult valmis? Kindel on, et uue kutsesüsteemi puhul saab igaüks oma oskustele vastavalt ja sisemisest motivatsioonist lähtuvalt individuaalselt kutset taotleda.

KL: Uus kutsesüsteem teeb ka kolleegide tundide külastamise lihtsamaks, kergem on pöörduda kolleegi poole selle ettepanekuga.

MT: Rahvusvahelise uuringu TALIS järgi pole kaks kolmandikku meie õpetajatest mitte ühegi kolleegi tundi vaatamas käinud, mis tähendab, et suur osa õpetajaid töötab isolatsioonis, ilma tagasisideta. Loodetavasti toob uus kutsesüsteem siia muutuse ja inimestel tekib rohkem julgust uurida, mida neil on oma kõrvalruumis töötavalt kolleegilt õppida.

Süsteem toetab jõuliselt kooliuuendust

Üht suurt õpetajate rühma eelistab uus kutsesüsteem aga päris selgelt – neid, kes kasutavad õpilast aktiviseerivaid õppemeetodeid ega pea klassi ees lihtsalt loengut. Need õpetajad kasutavad paaris- ja rühmaõpet, probleem- ja projektõpet, koostavad õpilastele individuaalseid õppeakavasid, kasutavad õppima innustavat hindamist jne.

Selles mõttes toetab uus kutsesüsteem seda õpikäsitust, mis on kirjas elukestva õppe strateegias. Ajalooliselt pole aktiivõppes midagi uut, seda propageeris juba Johannes Käis, kuid iga uus õpetajate põlvkond peab selle vana hea uuesti avastama.

MT: Õpetajaid huvitab muidugi, kuidas selgitatakse välja, et õpetaja toetab aktiivõpet. Selle selgitab välja kolmeliikmeline hindamiskomisjon, mis koosneb vajaliku väljaõppe saanud tegevõpetajatest. Kui nüüd Tiiu tuleks kutset taotlema, siis küsiks hindamiskomisjon tema käest, kuidas ta on toetanud oma õpiraskustega õpilasi, kuidas on loonud klassis sõbraliku ja õppimist toetava õhkkonna, kuidas ta õpilasi hindab. Küsimused on enamasti vormistatud elust endast lähtuvalt. Näiteks võidakse küsida, mida on Tiiu ette võtnud nendega, kes on saanud juba kolm kahte järjest, mida on ta teinud nendega, kellel on klassis igav, kes segavad tundi jne.

AS: Kui atesteerimise puhul tuli ära näidata, mida õpetaja teeb – on komisjoni esimees, teeb ettekanded, avaldab artiklid –, siis kutsesüsteemis uuritakse portfooliost ja vestlusel, kuidas õpetaja koolis oma teadmisi kasutab, oma tegevust analüüsib, mis järeldusi analüüsist teeb. Küsimused selle väljaselgitamiseks ei ole väga otsesed. Näiteks võidakse Tiiult küsida, mis raamatuid on ta viimase kuu jooksul lugenud, milliseid filme ja etendusi vaadanud. Vastusest selgub, kas Tiiu hoolib ka oma tervisest või raadab koolis hommikust õhtuni.

MT: Et küsimused ei oleks liiga otsesed ja bürokraatlikud, on hindamiskomisjoni liikmetele korraldatud viis pikka koolitust, kus on arutatud läbi, kuidas esitada küsimusi nii, et kõik vajaliku teada saaks. Näiteks hindamise teema puhul tegid hindajad ise paaris- ja rühmatööd, et ühised põhimõtted kirja panna. Koolitustel kasutati mitmeid meetodeid, muuhulgas draamaõpet, analüüsi ja argumenteerimist. Enamik elulisi olukordi mängiti üheskoos läbi ja toodi sealt välja olulised aspektid, mida tuleks õpilase aktiivsust toetava õppe hindamise juures silmas pidada.

KL: Hiljuti jooksis meediast läbi teade, et nüüdsest võib igaüks õpetajaks saada. Päris nii see ei ole. Esiteks peab kutse taotlejal olema nõutav kõrgharidus, teiseks peab ta olema vähemalt aasta koolis õpetajana töötanud. Aastaga küll pedagoogiliselt kompetentseks ei saa, kuid koostöös kolleegidega saab tugeva motivatsiooniga inimene võimaluse vajaliku kompetentsusega tutvuda.

Palgatõusu kutse ei garanteeri, kuid võimaldab

Enamik uue kutsesüsteemi vastaseid märgib, et see ei too kaasa automaatset palgatõusu – isegi meisterõpetajal mitte, seega polevat mõtet sellega vaeva näha.

MT: Palgatõus kaasneb kutsega varem või hiljem, ka praegu on see võimalus olemas. Kui kooli juhtkond mõistab, et aktiivõpe annab paremaid tulemusi kui õpetaja jutu kordamine, ning teadvustab, et just uue kutsesüsteemi kutsega õpetajad on need, kes uut õppeviisi hästi valdavad, siis on lootust, et neile hakatakse ka palgalisa maksma. Samas on koolide uue palgasüsteemi väljatöötamine alles alguses ja paljudel koolidel on eelarvega keeruline toime tulla. See jääb edasisteks aruteludeks ja vajab poliitilist otsustust.

AS: Võib arvata, et mõni koolijuht hakkab varsti oma õpetajatele rääkima, et nad kõik peaksid kutset taotlema, sest see kindlustaks professionaalse taseme ja parandaks õpitulemusi. Võimalik, et koolijuht hakkab eelistama õpetajat palgates kutsega õpetajat. Seega saab kutse anda õpetajale täiendava kindlustunde.

Ehmatusest äratundmiseni pole pikk maa

Uus kutsesüsteem on samm õiges suunas, kuid paljud selle nõuetega tutvunud õpetajad on ehmunud – 21. sajandi õpetajalt tahetakse väga palju.

MT: Mõni õpetaja on olnud tõesti ehmunud, isegi ärritunud. „Kas ma pean jälle tõestama, et ma pole kaamel,” on trotslikult küsitud. Ei pea midagi tõestama, sest kutse taotlemine on vabatahtlik kõigile kvalifikatsiooniga õpetajatele, kes on asunud kooli tööle enne 1. septembrit 2013. Kes tahab, see taotleb.

KL: See suur hulk nõudeid on ühiskondlik kokkulepe – osapoolte ühine arusaam tänapäeva õpetajast. Kui nõudeid aga lähemalt vaadata, siis paljud neist on õpetajatel juba täidetud. Paljude punktide juures saab ta öelda: „Aga just nii ma teengi! Just nii ma mõtlengi!” Kuid loomulikult tuleb ette ka nõudeid, mille täitmiseks peab veel lugema, mõtlema, katsetama.

MT: On küsitud, mida annab kutse taotlemine kogenud õpetajale, näiteks õpetajale-metoodikule. Annab süsteemse ülevaate oma tööst. Kutse taotlemine on kogemustega õpetajale nagu raamaturiiuli korrastamine, süstematiseerimine, kusjuures mitte ainult raamatute värvi ja suuruse, vaid ka sisu järgi.

AS: Tean mitut noort õpetajat, kes olid algul ehmunud, aga siis jõudsid rõõmsa äratundmiseni, et nii mõndagi nad juba oskavad ja teevadki.

KL: Algajale õpetajale, kellel kogemusi veel vähe, pakuvad uued kutsenõuded suurt tuge. Ta saab nende pealt vaadata, kas ta ikka liigub oma professionaalses arengus 21. sajandi õpetaja liinil.

MT: Kutse taotlemise protsess on kasulik ka laiemalt. Kui selgub, et mitu kutset taotlevat õpetajat ei tea midagi olulist, on põhjust täienduskoolitusse rohkem panustada.

Miks riik õpetajale kutset ei omista?

Miks peavad seda tegema õpetajad, kes on niigi ülekoormatud?

MT: Aga kelle mure siis õpetaja professionaalsus veel peaks olema kui mitte õpetajate endi? Õpetaja ei vaja ju ülemusi, kes teda kontrollivad ja puudujääkide korral trahvivad, vaid häid kogenud kolleege, kes temaga vestlevad, teda mõistavad, vajadusel nõustavad ja toetavad. Kui õpilaste puhul räägime enesehindamise tähtsusest, siis tuleb sedasama põhimõtet rakendada ka õpetajate endi puhul, et sõnad tegudest lahku ei läheks.

KL: Uus kutsesüsteem ei ole vähem nõudlik kui atesteerimine. On hindamiskomisjon, mis koosneb kolmest kogenud tegevõpetajast, kes teavad väga hästi, mida õpetamine 21. sajandil endast kujutab. Kusjuures kõik need kolm on teadlikult valitud eri ainete õpetajate hulgast, et hindamise ajal ei läheks jutt õpetamise üldpedagoogilistelt küsimustelt kitsalt aineõpetusele.

AS: Kui hindamiskomisjonis on eri ainete õpetajad, siis tulevad kutse taotlejale nii hindamise, töö planeerimise, positiivse õhkkonna loomise kohta väga erinevad küsimused. Õpetajad osutavad õpetajatöö eri tahkudele. Kandidaat tajub selgemini, kui mitmetahuline õpetajatöö on, ja saab paremini aru, et see ei ole üksnes riigieksamiks valmistumine.

KL: Üks oluline tahk on veel. Et oma kolleegile kutse andmiseks kutsekomisjonile ettepanek teha, peab hindaja iseendaga tublisti tööd tegema. Ta peab palju lugema, uurima, teiste maade kogemustega tutvuma, ta peab ka hindajate ühistel koolitustel käima. Praegu on meil pea kolmkümmend hindajat, kes on selle raske protsessi läbi teinud.

MT: Need hindajad on oluliselt tõstnud oma pedagoogilist professionaalsust, neist on saanud eksperdid, keda on hariduses väga vaja.

KL: Praeguseks on meil kutse taotlejatele välja töötatud mitmeid küsimusi, mis on tuletatud peamiselt hindajate enda kogemuste põhjal, kuid edaspidi saame küsimusi õpetajatega peetud vestluste põhjal veelgi täiendada.

AS: Kutse taotlemine ja andmine tõstab õpetajaameti mainet ka väljaspool kooli.

MT: On ka neid, kes tahavad, et õpetaja oleks jätkuvalt tunniandja, kuid õpetaja ning ühiskond vajavad midagi muud. Ja ajaga kaasas käimiseks on kutsesüsteem päris hea tööriist.

—

MISSUGUSEID KUTSE­TASEMEID SAAB TAOTLEDA

• 

  Uue kutsesüsteemi skeem. Tasemed 6, 7 ja 8 eeldavad kõrgharidust.

  Õpetaja, tase 6. Seda kutset omav õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses. Eeltingimusena nõutav bakalaureusekraad.

• Õpetaja, tase 7. Kutse saamiseks on nõutav magistrikraad.
• Vanemõpetaja, tase 7. Kutse saamiseks on nõutav magistrikraad. Lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ja organisatsiooni arengut ning arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis.
• Meisterõpetaja, tase 8. Kutse saamiseks on nõutav magistrikraad. Lisaks õpitegevuste läbiviimisele osaleb arendus- ja loometegevuses nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda ning teeb tihedat koostööd kõrgkooliga.

KUI TAHAD KUTSET TAOTLEDA …

• Samm 1. Tutvu materjalidega www.eestiopetajateliit.ee.
• Samm 2. Otsustanud taotleda kutset, koosta eneseanalüüs ja pane võimalusel kokku portfoolio, täida avaldus, vajadusel küsi nõu ja abi aadressidelt kutsekoordinaator@gmail.com või eestiopetajateliit@gmail.com.
• Samm 3. Saada taotlus ja valmistu vestlusvooruks.

VAJALIK KOMPETENTSUS

• Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine.
• Õpikeskkonna kujundamine.
• Õppimise ja arengu toetamine.
• Refleksioon ja professionaalne enesearendamine.
• Nõustamine ja mentorlus.
• Arendus-, loome- ja teadustegevus.
• 7. tase valitav / 8. tase kohustuslik – juhtimine.
• 7. ja 8. tase valitav (8. tasemel on üks valitav kohustuslik) – õpetajate juhendamine ja koolitamine.
• 8. tase valitav – metoodika ja õpivara arendamine.

Hetkel ainult üks arvamus teemale “21. sajandi õpetaja, tule kutset taotlema!”

1. Ülle Irdt ütleb:

   12. nov. 2014, 20:03

   Tere!
   Me oleme aastaid võidelnud ja rääkinud sellest, kui õpetaja on korduvalt kaitsnud vanemõpetaja või metoodiku astet, siis võiks nt. peale 2 korda, aste jäädagi. Kui tõesti ei ole enam oma võimete tasemel, siis saab kooli juhtkond selle järgu ära võtta (kes ikka taset paremini teab, kui kooli juhtkond, kolleegid ja õpilased). Nüüd kaotati üks süsteem ära ja teine veel või üldse ei toimi. Miks peab vanemõpetaja või metoodik, kes end juba tõestanud alustama uute katsetega, veel tasulistega? Miks ei ole võimalik koheselt vastavalt järgule õpetaja aste ümber nimetada? Miks peab õpetaja pidevalt kellelegi tõestama, et ta ei ole “eesel”. Vähemalt niimoodi naeruvääristamisena see kõik tundub. Kui tulevad noored peale, oleks normaalne, et nemad hakkavad ennast tõestama, kuid miks peab seda tegema vanemõpetaja või metoodik, kes on ennast juba korduvalt tõestanud??

   Lugupidamisega,
   Ülle Irdt