261 võrgustikuseminari: kellele ja miks?

Võrgustikuseminarid on kutseõpetajatele hädavajalikud otsese info saamiseks kolleegidelt teistest koolidest, tööandjatelt, erialaliitudelt.

Kuue aasta jooksul on sihtasutuse Innove juhitud ESF-i programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008–2013” toel toimunud kutseõpetajatele 261 võrgustikuseminari. Eesmärk on olnud kutseõpetajate professionaalne areng ja uute õppekavade juurutamine.

Oma arvamust võrgustikuseminaride kohta avaldavad Haapsalu kutsehariduskeskuse ehituse-puidu-käsitöö osakonnajuhataja Uve Uustalu, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli toitlustuse õpetaja-metoodik Anne Kersna ning Tallinna tööstushariduskeskuse rõiva ja kaubanduse õppevaldkonna juhtõpetaja Kaja Kuiv.

Kellega koos võrgus olete?

Uve Uustalu

Uve Uustalu: Enamasti on seminarid suunatud kindla valdkonna esindajatele, näiteks tisleri erialale. Sageli osalevad seminaridel meie koostööpartnerid, nagu Kutsekoda, sihtasutus Innove ja Eesti mööblitootjate liit. Põhiliselt arutatakse päevakajalisi teemasid ja valdkonna arengut ning vahetatakse infot ja kogemusi. Koolide töös on väga olulised õppekavad ja nende pidev arendamine, koostöö ettevõtetega, tööjõuturg ja selle vajadused. Tutvustatakse uusi kutsestandardeid ning tehakse tulevikuplaane uue kutsestandardi väljatöötamiseks. Oluline osa on omavaheline suhtlemine, mis avardab silmaringi ning annab tuge edaspidiseks.

Kaja Kuiv

Kaja Kuiv: Õmbluse vallas on toimunud peaaegu iga õppeaasta lõpus võrgustikuseminar. Seminaridest võtavad osa õppekavarühma ekspertide grupid, kuhu kuuluvad kõigi kutsekoolide, Tallinna tehnikakõrgkooli, tööandjate, koostööpartnerite ja Innove esindajad. Seminar on tavaliselt jaotatud kaheks osaks. Näiteks esimesel päeval käsitleme kutseharidust puudutavaid üldteemasid: uuendusi, muudatusi, õppekavade arendusi, kutsestandardeid, riiklikke õppekavasid, mooduleid, lõimimist, rakenduskavasid, uusi õppekavasid, hindamist ning kuulame tööandjate vajadusi ja ettepanekuid. Teisel päeval esitletakse koolide kodutöid ning koolitatakse õpetajaid.

Anne Kersna

Anne Kersna: Turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse õppekavarühmade võrgustikuseminarid on kujunenud väga oodatud sündmuseks. Seminarist võtavad osa näiteks kutsekoolide õpetajad, tööandjad, kutsekoda, Eesti hotelli- ja restoraniliit, peakokkade ühendus, kelnerite liit, Eesti spaaliit, Eestimaa turismifirmade liit ja Eesti Maaturism. Sageli osalevad toiduainete tootjad, kes tutvustavad oma tooteid ning võimalusel külastame ka nende ettevõtteid. Alati antakse seminaril ülevaade uutest õppematerjalidest.

Miks on võrgustikuseminare vaja?

Anne Kersna: Võrgustikuseminarid on kutseõpetajatele hädavajalikud otsese info saamiseks nii kolleegidelt teistest koolidest, tööandjatelt, liitudelt kui ka toiduainete tootjatelt. Pean väga oluliseks kogemuste vahetamist ja eelkõige väärtustan õppekavarühma koolidevahelist koostööd. Tundsin viimasel seminaril Saaremaal, et tänu aastate jooksul tegutsenud võrgustikele jõuame tunduvalt kiiremini ühise arusaamani. Mul on hea meel, et meie võrgustikus osalevad aktiivselt üldharidusainete õpetajad, tänu sellele on väljundipõhiseid õppekavasid koostatud ja nende mooduleid lõimitud loomulikul viisil, osalejad tunnetavad oma rolli ja võimalusi moodulites. Igal aastal tuleb koolidesse uusi õpetajaid, kes leiavad võrgustikest abi ja tuge oma rolliga kohanemisel. Õppekavarühma õpetajad on võrgustikes osalemise tulemusel enesekindlamad, uute ideede, teadmiste ja oskuste võrra rikkamad.

Kaja Kuiv: Seminarid aitavad näha tervikpilti: suhelda koolidel ja tööandjatel, saada tuge ja kinnitust õpetamismeetoditele, uusi mõtteid või nippe, kuidas õpetajatöös paremini toime tulla, planeerida koolitusi tulevikuks, et parendada õppijate ja lõpetajate taset.

Uve Uustalu: Võrgustikuseminarid loovad võimaluse nii saada kui ka anda tagasisidet meie eespool mainitud koostööpartneritele, mis on kutseõppe arenguks väga oluline. Praegune elutempo on kiire ja kõik erialadega seotu areneb jõudsalt. Kõige olulisem on, et koolid ja õpetajad suudaksid olla kõigi uuendustega kursis ning annaksid meie õpilastele uusi teadmisi edasi.

Mis on seminaride tulemus?

Anne Kersna: Tänu võrgustikuseminaridele tunneme vähemalt nägupidi oma kolleege teistest koolidest, ettevõtetest, erialaliitudest ja toiduainete tootjaid. Meil on kujunenud välja suurepärane koostöö. Tänu sellele on õnnestunud sõlmida kokkuleppeid õppekavade koostamiseks, kutseeksamite ettevalmistamisel, korraldamisel jne. Seminaridelt olen saanud teadmisi õpetusmeetoditest ja õppematerjalide kasutusvõimalustest. Pean väga oluliseks, et oleme analüüsinud õppekavasid ja leidnud probleemidele ühiselt lahendusi. Ainult koos õppides ja arutledes sünnib koostöö ning selle tulemusena on võimalik parendada Eesti kutseõpet. Võrgustik on tähtis „tõmbekeskus”, mis on liitnud meid tegema koostööd kolleegide, tööandjate ja erialaliitudega.

Uve Uustalu: Võrgustiku­semi­na­ri­dest saavad tihti alguse koolide suuremad või väiksemad koostööprojektid, mis on väga olulised. Tähtis on, et kõiki osalejaid kaasataks ning arutletaks ühiselt järgmise seminari võimalike teemade üle.

Kaja Kuiv: Seminaride tulemusena oleme saanud infot seadustest, arengusuundadest ja n-ö värsket vaadet oma valdkonnast. Oleme ühtlustanud õppesisusid, hindamist, mille tulemusena on õpilastel parem rakendada VÕTA-t ja lihtsam kooli vahetamisel õpinguid jätkata. Seminaridel üles kerkinud ideedest on planeeritud õpetajate täiendkoolitusi.

Milline on õnnestunud võrgustikuseminar?

Uve Uustalu: Hea on juba see, kui seminar toimub ja erialaõpetajad saavad omavahel kokku. Loodetavasti on see nii ka edaspidi. Näiteks viimane võrgustikuseminar oli väga kasulik, sest uudsed lähenemised moodulirakenduskava koostamisele ja hindamisele andsid hoopis teise vaatenurga stiilis „ka nii võib ja saab”. Just sellist elamust oodatakse. Õnnestunud seminaril lähevad osalejad tuliselt vaidlema, see näitab, et me pole ükskõiksed oma töö suhtes ja püüame leida ühiseid seisukohti. Õnnestunud seminari on keeruline korraldada, sest osalejate arvamused ja ootused on erinevad.

Anne Kersna: Võin kindlalt öelda, et meie valdkonna võrgustikuseminarid on 100% õnnestunud. Aastaid on valitud seminaridele aktuaalseid teemasid ja asjatundlikke esinejaid. Oluliseks on peetud kohaliku kultuuri tundmaõppimist, tänu sellele oleme saanud näha Eesti toitlustus- ja majutusettevõtteid. Meile meeldivad rühma- ja projektitööd. Eriliselt vahvad on olnud koolide etteasted ise tehtud luuletuste, laulude ja atraktiivse fotomontaažiga, kuidas viia läbi inimeseõpetust toitlustuse erialal.

Kaja Kuiv: Õnnestunud seminaril on osalenud võimalikult laiapõhjaline seltskond, käsitletud teemad on õppekavaarenduses ja õppetöös edasiviivad ning osalejad on saanud häid mõtteid, kuidas õpetajana toime tulla.