Aktiivõppe programmis ei loruta keegi
Tartu linnavalitsuse haridusosakonna toel õpivad 19 kooli lapsed sel õppeaastal loodusaineid 702 tunni ulatuses oma klassiruumi asemel Tartu keskkonnahariduse keskuses või TÜ loodusmuuseumis.
Üheski aktiivõppe programmis ei pea lapsed istuma pingil, vaid saavad liikuda, uurida, vaadata, katsuda. Õpinurkades on valmis pandud iseseisvaks või rühmatööks vajalikud vahendid ja juhendid. Nõu saab küsida keskuse programmijuhilt, arutleda isekeskis. Osa tunde toimub loodusmaja õuel.
„Tegutsedes luuaksegi uusi teadmisi, meie oleme õpilaste abilised,” tõdeb keskkonnahariduse kooliprogrammide juht Helle Kont.
Ka uus loodusmaja ise on ühe programmi õpiobjekt. Siin on kasutatud energiasäästlikke lahendusi, looduslikke materjale. Näiteks ühe ruumi vaip on džuudist ja kašmiirkitse pealiskarvast. Talveaia kastmiseks kogutakse vihmavett, katusel on päikesepaneelid. Saali toolid on mobiiltelefonide kestadest.
Kevadisel veerandil osales aktiivõppeprogrammides loodusmajas ja TÜ loodusmuuseumis 65 klassi 1251 õpilast. Aktiivsemad olid põhikoolid. Kõige rohkem telliti Läänemere-teemalist programmi, kus kaheksas õpinurgas tehakse katseid ja lahendatakse ülesandeid. Algklassidel on populaarseim lemmikloomade programm. Suur huvi on õuesõppena vee-elustiku, mullaelu ja linnalooduse vastu.
„Ainete lõimimine on meie programmide kindel joon,” ütleb Kont. Nii arvutavadki õpilased gloobust mõõtes, kas Eestisse jõudmiseks on teinud pikema reisi võõrliigid, mis tulnud Suessi kanali kaudu, või need, kes on ületanud Atlandi ookeani. Hinnates merevee soolsust, arvutatakse promille-protsente. Oma meeltega saab kogeda erineva soolsusega vett.
„Programm on huvitav endalegi, paneb mõtlema tarbimise peale,” märgib Hansa kooli õpetaja Karin Mitt, kes koos 7. klassiga loodusmajja tuli. „Sketšid, mida lapsed tegid, peegeldasid nende kohta asjademaailmas. Teises keskkonnas saab palju infot lapse kohta. Mõnigi õpilane on mind üllatanud, nii heas kui ka halvas mõttes. Nad on siin pidevalt aktsioonis, keegi ei loruta.”
Helle Konti sõnul saab keskus tänu sellisele tervikpaketile kogu õppeaastaks planeerida ruume ja juhendajaid. Ka koolide õpetajad saavad juba aasta algul tuleku ainekavva panna.
„Laste silmad säravad, see meid innustabki,” rõõmustab Kont. „See on vaheldus koolirutiinile. Koolis pole ju võimalik igaks tunniks kogu varustust ja atraktsioone välja panna. Meil on taimed, loomad, palju nüüdisaegseid õppevahendeid.”
Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul on aktiivõppe programmid mahult ja ulatuselt suurim taoline ettevõtmine linnas.
„Pidime leidma paindliku lahenduse, kus koolid ise saavad lähtuvalt oma õppekavast valida sobivad programmid, samas lähtusime sellest, et koolid oleksid võrdselt koheldud,” lausub haridusosakonna põhihariduse peaspetsialist Katrin Ohakas. Valikuvabaduse andmiseks on igale koolile igas kooliastmes avatud teatud tundide arv, mille ulatuses saavad nad aktiivõppe programme läbida. Koolid saavad ise otsustada, milliseid programme soovivad. Ajamahu kalkuleerimisel arvestati paralleelklasside arvuga. Ühe klassi kohta eraldati kolm tundi, mis oli aktiivõppe programmi tavapärane pikkus. Eesmärk oli, et võimaluse saaksid kõik paralleelid, mitte ainult need, kus parasjagu aktiivne loodusõpetuse õpetaja.
„Kõik koolid ei ole meie eesmärkidest veel lõpuni aru saanud, kuid loodame, et pikema praktiseerimise käigus muutub olukord selliseks, nagu visioonis nägime,” nendib Raave.
Esialgu otsustati koostööd katsetada 1,5 õppeaastal, kuna ei osatud ette näha, kas ja kuidas selline lähenemine õnnestub. Kavas on välja kuulutada uus hange ja selleks on raha planeeritud.
„Tõenäoliselt on veel asutusi, kes soovivad kooliväliseid loodusõpetuse aktiivõppe programme pakkuda,” ütleb Raave. „Meie jaoks on oluline, et õpilased läbivad mingi osa ainekavast väljaspool kooli. Pealegi on keskkonnahariduse keskusel uued suurepärased tingimused. Oleks kummaline, kui me neid ei kasutaks.”
Ahhaa on avaldanud soovi tehnika vallas aktiivõpet pakkuda. Seega on tulevikus haridusosakonna ees küsimus, kas laiendada programmide tellimist kõikidele koolidele ühetaolistel alustel.
„Loodusõppe programmidega jätkamine ei tohiks küll enam kahtluse all olla,” kinnitab Raave.