Avatud õpimaastik annab tiivad
Tartu Hansa kooli ühte tiiba luuakse järgmiseks sügiseks avatud õpimaastik, kus tark ja läbimõeldud ruumidisain peaks rikastama õppemeetodite valikut ja suurendama laste õpihuvi.
Avatud õpimaastikku võib näha Soomes Oulu ülikooli õpetajakoolituskeskuse praktikakoolis. 2011. aastal algatati seal projekt UBIKO, mille raames proovis üle saja 4. ja 5. klassi lapse koos õpetajatega tehnoloogia- ja ruumiuuendusi. Mullu valiti UBIKO maailma parimate õpikeskkonna projektide sekka. Novembri esimesel nädalal käisid Tartu koolide esindajad avatud õpimaastikul töötamise põhimõtetega tutvumas ja kuulasid Soome teadlaste loenguid ruumi ja õppimise teooriast, iseseisvast ja koosjuhitud õppimisest, õppimismaastike disainimisest.
Tartu Hansa kooli esindasid õpetajad Diana Annast, Kädi Krillo ja Karin Mitt ning direktor Liina Karolin-Salu ja õppejuht Marika Vares.
„Avatud ruumis muutub õpetaja roll täielikult,” tõdesid Annast, Krillo ja Mitt.
Õppekeskkond on jagatud kuueks alaks ehk „pesaks” (uurimisala, loomisala, esinemisala, suhtlusnurk, koostöine „turuplats”, informaalse õppe ala ehk „joogikoht”), kus arvestatakse õppijate eripära ja vajadustega. Õpetaja on nii eeskuju kui ka protsessi osa, rühma liige, kes on valmis koostöiselt mõtlema, analüüsima, probleeme lahendama, avatult ja aktiivselt suhtlema. See on õppimine usalduse, avastamise, loomise ja edu saavutamise kaudu.
Igaüks saab maksimumkasu
Paraku on koos töötamise oskust koolis seni vähe õpetatud. Kuigi avatud ruum soodustab koos mõtlemist ja tegemist, ei ole see kohustus. Õpetaja ei ütle, kellega, kuidas või kus peab õpilane õppima, vaid annab võimaluse valida, jagades nii vastutust.
Avatud klassi tingimustes koostööd tehes on julgem katsetada ka moodsaid õpetamisvõtteid. Eri tasemel ja kiirusel töötavaid õpilasi saab eri „pesadesse” paigutada ja lasta neil oma töö mahu üle otsustada.
„Kõige tähtsam: ei pea üksi pusima, vaid meeskonnana töötades saab õppe- ja õpetamiskoormat jagada nii õpilane kui ka õpetaja,” rõõmustasid õpetajad. Ühine õpikogemus ja tulemus ei lähe rühma liikmete vahel võrdselt jagamisele, vaid igaühel on võimalik saada tööst maksimaalne kasu, kui ta oli valmis ühise ettevõtmise nimel pingutama.
Õpetajad panid Soomes tähele huvitavaid detaile. Neid inspireerisid valge tahvli materjalist lükandseinad, millele saab kirjutada ja magnetiga materjali riputada. Tööpinda jagub korraga terve klassitäie jaoks! Koolilaudade disain võimaldab laudu ümber paigutades viia mugavalt läbi rühmatöid. Targalt paigutatud õppealal saab õpetaja mugavalt liigelda tuge vajavate õpilaste vahel. Tänu lihtsatele disainielementidele saab samas ruumis korraldada individuaalset tööd lastele, kes vajavad pisut eraldatust. Samas on lihtne hoida silma peal kogu õpperühmal, mis võib olla tavaklassist suurem või väiksem, ka siis, kui keegi eraldub oma tööd sooritama klassi piiridest väljapoole.
Kohe rauad tulle
Õpetaja Kädi Krillo uuris Soomes, mida saaks seal nähtust oma koolis kohe käepäraste vahenditega rakendada. Isejuhtiv õpe tundus huvitav ja lapsekeskne ja juba on ta seda proovinud. Esmalt selgitas Krillo õpilastele, mida tähendab enesejuhtimine ning et ülesande lahendamiseks võib igaüks valida meelepärase koha. Andis ette ülesande ja aja sooritamiseks. Igaüks pidi valima võimetekohase eesmärgi ning tutvustama seda teistele.
„Ülesande selgitus ja laste enda eesmärkide püstitamine võttis esialgu lõviosa tunnist,” jutustas Krillo. Esimesel päeval ei liikunud keegi oma tavaliselt kohalt! Eesmärkide analüüs võttis suure osa ajast, aga õpetajale oli oluline kuulata, kuidas uutmoodi õppimine õnnestus, mida teha järgmisel tunnil teisiti.
Proovinud uut meetodit juba mitu päeva, teatas üks särasilmne õpilane: „Iga päevaga läheb koolis aina vingemaks!” Tasapisi avastasid üksikud õpilased klassis alternatiivseid õppimiskohti. Rühmatöödes sooviti töötada laua taga, põrandal, istudes, seistes. Uue tähe õppimisel sai valida, kas harjutada seda paberil pliiatsiga, tahvlil kriidiga või tahvelarvutil.
„Õpilaste silmad säravad, sest lapsed tunnevad, et koolis on tore,” rõõmustab Krillo.
„Uus on taas leitud vana,” ütleb Hansa kooli direktor Liina Karolin-Salu. Komenský kirjutas 1656. aastal, et õpetuses on õige tee selline, kus õpetaja õpetab vähem ja õpilased õpivad rohkem. Ka Johannes Käis on öelnud, et õpetaja ärgu ütelgu seda, mida õpilane ise võib öelda, ärgu näidaku seda, mida õpilane ise võib näidata, ja ärgu tehku seda, mida õpilane võib teha.
„Toetudes neile ammustele teadmistele ja lisades Soomes nähtu, on õpetajail võimalus rikastada tunde uue lähenemisega, teha senisest sisulisemat koostööd kolleegidega, anda õpilastele rohkem vastutust oma õppimise eest,” lausus Karolin-Salu. „Vana ja väärikas teadmine saab uue hingamise, kui lisame sellele uudset ja tulevikku toetavat õpikäsitust. Sisemine soov on tähtis ja vajadusel tuleb seda väljastpoolt mõjutada.”
Avatuse ja koostöö suunas
Tartu õpetajad tutvusid Oulus avatud õpimaastikuga projekti „Tõenduspõhine uus lähenemine − uus koolikultuur Eestis (TULUKE)” allprojekti „Uus lähenemine − uus klassikultuur” raames. Sama projekti raames valmib järgmiseks sügiseks avatud õpperuum ka Hansa koolis. Tartu linnavalitsuse algatatud TULUKE-se projekti rahastatakse Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”.
„Loodame, et uus ruumilahendus annab tõuke liikuda uue õpikäsituse, avatuse ja koostöö suunas,” lausus Tartu linnavalitsuse haridusosakonna põhihariduse peaspetsialist Katrin Ohakas. Lapsed liiguvad kui konveieril ja liiga palju on kool ikka veel hirmuga seotud. Õpitulemused on head, aga koolirõõmu napib.
Õpetajad saavad projekti raames koolitust avatud õpimaastikul töötamiseks. Õpetama hakatakse seal matemaatikat ja loodusaineid.
Haridusosakond võttis ühendust Saksa arhitektuuribürooga, et saada abi Hansa kooli uue õpikeskkonna kujundamiseks.
Haridusosakonna juristi Kairit Peekmani sõnul kuluvad projektist saadud kogemused edaspidi marjaks ära Tartu koolimajade rekonstrueerimisel. Suurel ehitustööl pole ju mõtet, kui koolides ei looda hoonetesse nüüdisaegset sisu.