Kaasav kool: õpetaja vajab koolitust ja laps abiõpetajat

21. nov. 2014 Taimi Schmidt Hea Alguse koolituskeskuse koolitusjuht - Kommenteeri artiklit

Õpetaja vajab kaasava hariduse elluviimiseks koolitust, mõnigi laps aga abiõpetajat, leiab Tartu Kivilinna kooli 3.c klassi õpetaja Elma Piirimägi.

Sisenen vaikselt 3.c klassi, kus õpetaja Elma Piirimägi parajasti Nukitsamehe juttu ette loeb. Lapsed kuulavad tähelepanelikult, joonistavad suure hoolega ruutudeks jagatud paberilehele Nukitsamehe jutu esemeid ja arutlevad laste elu üle Nukitsamehe kodus. Miks Iti ja Kusti Nukitsamehe kaasa võtavad? Leiti, et Nukitsamehel ei olnud metsas õnnelikku lapsepõlve, mänguasju, hoolivust, süüa …

Siis müksab üks poistest oma kaaslast. „Kas te kujutate ette, et keegi minule pinaliga niimoodi koputab?” küsib õpetaja. Seda ei peeta võimalikuks. Aga miks? Lapsed räägivad lugupidamisest ja austusest. Õpetaja ütleb, et üksteist tuleb austada samamoodi kui õpetajat. Lapsed noogutavad.

Päeva lõpus toimub tagasisidering. Õpilased analüüsivad päeva ja toovad esile, mida nad õppisid ja mis meeldis: koos joonistamine, ravimteede degusteerimine, mängida sai, matemaatikat teha jne. Lapsed arvavad veel, et edaspidi peab üksteisega viisakam olema, jne.

Kuidas sinust sai hea alguse õpetaja?

Kui 1997. aastal tolleaegne direktor Ants Serk pani ette, et koolis võiks olla hea alguse klass, olin kohe nõus. Tuli uutmoodi õpetama hakata ja kogu õpikeskkond ümber korraldada. Esimesel aastal saime toetust Avatud Eesti Fondi kaudu õppevahendite, raamatute, riiulite ja vaiba jaoks. Suvel oli koolitus, kus selgitati hea alguse metoodika tausta, filosoofiat ja põhimõtteid ning kuidas metoodikat rakendada. Olime väga elevil.

Mis oli tavapärasest erinev?

Kõige suurem uudis oli, et alustasime koos abiõpetajaga, kelleks nõustus tulema kooli kunstiõpetaja Annika Soomets. Valmistasime koos temaga õppetegevusi ette. Liigendasime klassi riiulitega keskusteks: kunsti-, lugemis-, kirjutamis-, teadus- ja matemaatikakeskus. Keskustes saavad lapsed väikeses rühmas omavahel arutleda ja koostööd teha. Hommikuringi jaoks oli suur vaip, kuhu kõik lapsed mugavalt ära mahtusid. Seinale panime kella, tähestiku ja numbrid, tabelid, kalendri, ilmavaatlustabeli ja mitmesugust õppematerjali. Kõige rohkem rõõmustasin eraldi lugemisnurga üle, sest lapsed olid uutest ilusatest raamatutust vaimustatud. Päeva jooksul sai iga laps mõnd raamatut ette lugeda või arutleda omavahel sisu üle.

Kirjutamiskeskusse mõtlesime ise välja teemakohaseid harjutusi. Kui panime laste tööd välja, siis oli harjumatu jätta lapse kirjaviis muutmata, kuid lapsed hakkasid tänu sellele julgemalt kirjutama, samas õppisime hoolsasti ka õigekirja.

Valikute võimaldamine oli väga uus asi, kuid lapsed võtsid selle kohe omaks. Rõõmustas, et lapsed ei valinud kunagi lihtsamat ülesannet, kui nad olid võimelised sooritama. Tunnustasime neid jõukohase pingutuse ja loova suhtumise eest.

Lapsevanemate kaasamine

Kõigepealt kutsusime lapsevanemad klassi ja üksteisega tutvuma. Tegime nendega läbi keskuste päeva, et nad saaksid aru, kuidas lapsed väikestes rühmades tegutsevad ja mida nad niimoodi õpivad. Lapsevanemad nautisid koostööd ja huvitavaid vahendeid. Emad-isad käisid ka keskuste päeval abiks. Nad juhendasid lapsi teadus- või kunstikeskuses, tulid kaasa õppekäikudele-ekskursioonidele. Iga õppeaasta lõppes peoga, kus lapsed vahvalt esinesid.

Lapsevanemad küsivad minult tihti nõu, nad mõistavad, et õpetaja on koostööpartner. Sageli on lapsevanemad oma lastega hädas. Koos saame nõu pidada, mis oleks lapsele parim. Õnneks tuleb mulle appi järjest rohkem tugispetsialiste, aga õpetaja peab ikkagi lapsevanematega palju suhtlema: e-päevik, vestlused, koosolekud, helistamised. Perevestlused on vähemalt kord aastas, klassikoosolekuid on õppeaasta jooksul 3−4.

Algusest tänapäeva

Praegu on minu 3.c klassis 23 õpilast. Nüüd töötan muidugi ilma abiõpetajata nagu kõik teisedki. Klassiruumi paigutus on siiski säilinud − avariiulid ja lugemisnurk on alles. Lapsed saavad klassis näiteks lauamänge mängida, raamatuid uurida, mängitakse ka kaasatoodud mängudega. Nüüd on klassis muidugi arvuti ja televiisor.

Hommikuring on endiselt tähtis. Arutame, milline ilm on, mida kellelgi huvitavat öelda on, mida tahame päeva jooksul ära teha. Lapsed kuulavad, mõtlevad kaasa ja teevad ettepanekuid. Iseseisva töö oskused ei tule muidugi kergelt, see vajab õpetajalt järjepidevust ja kannatlikkust. Õpikuid kasutame loovalt, vajadusel muudame peatükkide järjekorda jne. Loodusõpetuses viin õpilased loodusesse või toon looduse klassi. Matemaatikat seome eluga, aga ka raamatutegelastega. Muusikat kuulame tihti ka väljaspool muusikatundi, räägime heliloojatest ja muusikasündmustest laiemalt. Rahvusvahelisel muusikapäeval teadsid meie lapsed isegi ERSO-t.

Lastele tuleb ka lugemine huvitavaks ja põnevaks teha, siis ei ole kohustusliku kirjanduse nimekirja vajagi. Kõik teavad vanataat Pettsoni ja tema kassikest Findust. Kuid millest mõtlevad Pettsoni kanad? Mida meil vanataadi lugudest õppida on? Lastele meeldivad väga ka dramatiseeringud.

Hindamine

Tähtis on, et laps tunneks rõõmu jõukohase ülesandega toimetulekust, seepärast on meil tööd mitmel raskus­astmel. Numbrilist hindamist 3. klassis praegu ei ole. (Kooli arendustegevuses olen löönud kaasa kujundava hindamise töörühmas. Olen väga kujundava hindamise poolt, kuigi see ei ole õpetajale kerge.) Igal veerandil teevad lapsed endale jõukohase uurimistöö. Näiteks kaheksa-aastane laps uurib puud: vaatab selle oksi ja lehti, mõõdab tüve jämedust, uurib, kes puu otsas elab, jne. Mida noorem laps, seda lihtsam uurimistöö. Hea algus haakub hästi uue riikliku õppekava põhimõtetega, nagu kujundav hindamine, individualiseerimine, õppija iseseisev töö, koostöö lapsevanematega jms.

Teatri ühiskülastused

Selgitan õpilastele varakult, mis teatris toimub. Näiteks enne „Pähklipureja” lavastust kuulasime selle muusikat. Lapsed ütlesid kohe, et rottide tulles muutus muusika ärevaks. Kuus aastat tagasi käisin tollase 3. klassiga isegi balletti „Jevgeni Onegin” vaatamas. Etenduse intriig ei olnud muidugi nende vanuseastmele, kuid lapsed nautisid muusikat ja tunnete väljendamist kehakeele kaudu. Üks noormees meenutas seoses teatriskäikudega hiljaaegu, kuidas me panime klassi ette toolid mitmesse ritta, et õppida ridade vahel inimestest möödumist. Osaleme igal aastal ka mängus „Nägin teatrit”.

Õpetaja kui meeskonnaliige

Oluline on koostöö kolleegidega. Praegu on meie Kivilinna koolis 17 algklassiõpetajat. Paralleelklassid on ühel korrusel, et õpetajad saaksid hõlpsamalt koostööd teha. Tavalised on ühised nõupidamised, koos lastega väljasõitude organiseerimine (Nopri talusse, Tartu loodusmajja, teatrisse jne), uurimistööde juhendite ja töölehtede koostamine ning jagamine. Meie kooli kunstiõpetaja Annika Soomets on jäänudki minu heaks partneriks ja mõttekaaslaseks, kellega nõu pidada.

Sinu professionaalne areng?

Olen õppinud Tartu ülikoolis eripedagoogikat ja hiljem kasvatusteaduste eriala. Minu professionaalsele arengule on väga palju kaasa aidanud Hea Alguse koolituskeskuse kursused. Olen ka ISSA (Inter­natio­nal Step by Step Asso­cia­tion) rahvusvahelise sertifikaadi omanik. Kolm aastat võtsin aktiivselt osa haridusosakonna korraldatud projekti „Pidepunkt” üritustest, kus kuulasime häid lektoreid ja jagasime kogemusi.

Olen pidanud TÜ täiendkoolituskeskuse kursustel loenguid õpiabitundide läbiviimisest. Kuna olen MTÜ Kivisisaliku Eelkooli asutaja- ja juhatuse liige, käin ka lasteaiaõpetajatele ja vanematele rääkimas kooliküpsuse teemadel. Trükis on ilmunud emakeeleteemalisi kirjutisi. Pedagoog-metoodik olen alates 2005. aastast ja 2003. aastal olin Tartu linna ja maakonna aasta õpetaja.

Õpetaja Piirimäe viis soovi

• Et õpetajad saaksid vabalt koolitustel käia, sest lapsed vajavad uuele õppekavale vastavaid õpetajaid. Aga kas meil on koolitusraha piisavalt?

• Et õpiraskustega õpilasi aidata, oleks vaja abiõpetajaid, kes aitaksid lastel teistega sammu pidada. Hea alguse algusaastatel oli abiõpetajatest väga palju kasu.

• Oleks tore, kui head praktikud jagaksid oma kogemusi kolleegidega. Iga õpetaja saab kooli arengule kaasa aidata.

• Vahetunnid on sageli väga kärarikkad ja see väsitab nii lapsi kui ka õpetajaid. Midagi tahaks ka selles küsimuses ära teha.

• Soovin, et lapsed kannaksid edasi neid väärtusi, mida meiegi hindame – oleksid töökad, ausad, hoolivad


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!