Kitsas silmaring on nuhtluseks endale, teistele, kogu riigile
Riigikaitseõpetus on eelkõige õpilaste silmiringi laiendamiseks, selgitab Westholmi gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õppetooli juhataja Kaiko Lippur.
Õpilased ei tea paljusid lihtsaid, kuid olulisi asju, nendib Kaiko Lippur. Näiteks kuidas tuleb uppujat päästa, mida teha metsas avastatud lõhkekehaga, kuidas haava siduda, ennast kallaletungi puhul kaitsta jms. Üldiselt ei teata ka seda, kuidas töötab piirivalve, päästeamet, politsei, vanglaamet. Westholmi gümnaasiumis tutvutakse kõige sellega riigikaitse õppesuuna tundides.
Kaiko Lippur selgitab, et kui riiklikule õppekavale vastavat riigikaitseõpetust (üks kursus koolis, teine välilaagris) võib tinglikult nimetada sõjaliseks riigikaitseõpetuseks, siis Westholmi riigikaitseõpetuse palju põhjalikumat õppesuunda nimetatakse laiapõhjaliseks riigikaitseõpetuseks. See tähendab, et riigikaitseõpetuse tundides ei näe Westholmi õpilased ainult laigulistes vormides mehi, vaid palju just erariides lektoreid.
Ühe asemel kaks metsalaagrit
Riigikaitse õppesuund algab Westholmis kümnendas klassis tavalise, s.o sõjalise riigikaitseõpetusega, mida pakub enamik Eesti koole. Kuid Westholmis on ühe välilaagri asemel kaks. Mõlemad laagrid toimuvad kevadel. Põhimõte on, et kes on ühes laagris ära käinud, see on järgmises laagris jaoülem − mingil määral õpetaja neile, kes on laagris alles esimest korda. Esimese korra õpilasi on laagris palju: oma õppesuuna 10. klassi õpilased, humanitaar- ja reaalsuuna õppesuuna riigikaitseõpetuse valinud ja Westholmi välilaagris kaasa tegevad 32. keskkooli õpilased. Vahel ka Lihula gümnaasiumi õppurid. Neile kõigile ongi riigikaitse õppesuuna kogenumad õpilased jaoülemateks. Nii omandavad nad esimesi ohvitserile vajalikke kogemusi.
Westholmi koolis on kolm riigikaitseõpetajat: lipnik Kaiko Lippur, major Heiki Arike ja vanemleitnant Tiit Põder. Viimane õpetab 11. klassile merejulgeolekut ja piirivalvet. 10. klassis annab riigikaitset major Heiki Arike.
Avalik esinemine ja etikett
„Loodame, et meie õpilastest saavad tuntud inimesed, kes hakkavad tihti avalikult esinema, kaamerate ees intervjuusid andma,” ütleb Kaiko Lippur, „seepärast läbivad riigikaitse õppesuuna õpilased kümnendas klassis avaliku esinemise ja etiketikursuse. Et ei oleks lavakrampi ning et uurimistöö esitlemine ei kujuneks õigete sõnade otsimiseks.” Seda kursust annab direktor Rando Kuustik. Kuna ta on ka bioloogiaõpetaja, annab ta lisaks esmaabikursust, mille läbimise järel saavad õpilased meditsiinitõendi autokoolile esitamiseks.
Etiketis võetakse läbi elementaarsed põhitõed: ruumi sisenedes võtab noormees mütsi peast, kinos läheb ta pingirea vahel ees ja tütarlaps tema järel jms. Läbi kahe aasta on ka kaks kursust enesekaitset (karate), mida õpetab sensei Alar Põllu. Ta selgitab karate filosoofiat, mis soovitab esimese variandina ohtlikust kohast võimalikult kiiresti minema saada, mitte ennast ohtu seades kangelast mängida. Tüdrukud käivad samuti enesekaitses – pooled ongi seal tüdrukud, pooled poisid.
Koolimajast välja!
Westholmi riigikatse õppesuunas püütakse õppida võimalikult palju väljaspool koolimaja, keset päris elu. Kooli koostööpartnerid on vanglateenistus, sh Tallinna vangla, päästeteenistus, sisekaitseakadeemia jt. 11. klassis on päästeameti ja 12. klassis vanglateenistuse ehk korrektsioonikursus. Päästeameti kursuse tunnid on harva koolimajas. Käiakse Eerika ja Lilleküla päästejaamas, kus õpitakse näiteks tuld kustutama, mitte ei loeta selle kohta PowerPointi tekstidest. Vetelpäästetunnis saavad õpilased basseinis päästmisvõtteid harjutada. Tänavu sügisel on riigikaitse õppesuuna õpilased juba käinud vanglateenistuse kursuse raames Viru vanglas, detsembri algul külastavad nad Tallinna vanglat. Oluline koht on globaalse riigikaitse kursusel, milles õpetavad suures osas välislektorid, nad käivad koolis külalistena loengut pidamas. Iga teemat õpetab oma ala spetsialist.
Tänu kaitseministeeriumi toele tehakse õppekäike, mille eest õpilased ei pea maksma. Viimati käidi presidendi kantseleis. Sealt saadeti kooli presidendi autogrammiga pilt ja õpilastele tänukaardid − nad jätsid presidendi kantseleis giidile väga hea mulje. Novembri lõpu poole tehakse suurem väljasõit Valga militaarmuuseumi ja Lätti Võnnu lahingu paikadesse. Major Arikese kaudu on pääsetud „Kevadtormi” vaatama. Käidud on Ämari lennuväljal ja piirivalve lipulaeval Kindral Kurvits. 26. novembril läheb 12. klass sisekaitseakadeemiaga tutvuma.
Kaiko Lippur: „Meie eesmärk ei ole, et kõik läheksid sõduriteks, piirivalvesse, vanglateenistusse, päästeametisse. Meie eesmärk on kodanikukasvatus. Tahame, et noored teaksid, missugused struktuurid kodanikke kaitsevad, kuidas riik toimib. Seda peab teadma, sest kitsa silmaringiga inimene on nuhtluseks endale, teistele, kogu riigile. Laiapõhjalist riigikaitseõpetust võib võtta ka kui kutsesuunitlust, sest sisekaitseakadeemia justiitskolledži tänavustel sisseastumiskatsetel olid kõige edukamad Westholmi riigikaitsesuuna õpilased.
Õnneks pole enam seda müüti, et riigikaitseõpetus on nagu Nõukogude tsiviilkaitse − gaasitorbik pähe, Kalašnikov kokku-lahti ja ongi kõik. Lapsevanemad ja õpilased teavad, et tegemist on millegi hoopis muuga ja konkurents Westholmi laiapõhjalise riigikaitseõpetuse suunale on tihe: tahtjaid on kaugelt rohkem kui 24 õpilast.”
—
Kaiko Lippuri viis rolli
Westholmi vilistlasest Kaiko Lippurist sai kodukoolis matemaatikaõpetaja 1997. aastal Tallinna ülikooli üliõpilasena. Praegu õpetab ta 12. klassis globaalset riigikaitset ja on riigikaitse õppetooli juhataja. 6., 8. ja 9. klassis annab ta matemaatikat, 5., 6. ja 7. klassis majandust. Varem on õpetanud ka informaatikat. Lisaks on ta kuuenda klassi klassijuhataja, mis võtab samuti tublisti aega, ning õpib TLÜ-s riigikaitseõpetuse õpetaja eriala. Kokku teeb see 24 püstijalatundi nädalas pluss õppetooli juhatamine ja õppimine TLÜ-s.
Kui õpilased tegid õpetajate päeva eel küsitluse, kes on Westholmi põhikooliosa parim õpetaja, valiti selleks Kaiko Lippur − juba teist aastat järjest. Otsekui vabanduseks ütleb Lippur, et matemaatikaõpetajat tavaliselt ei valita ja et ta korraldab oma klassi õpilastele kõike koos paralleelklasside õpetajate Marek Koitla ja Birgit Annastiga. Kuuenda klassi kolm paralleeli – inglise keel, muusika, majandus − käivad koos ekskursioonidel, teatris, korraldavad ühiseid võistlusi jne. Võistlustel on igas võistkonnas õpilasi igast paralleelist. Nii leitakse endale häid sõpru ka väljastpoolt oma klassi.
Kaitseväes pole Kaiko Lippur aega teeninud, sest tema ajal arvati kõrgkooli lõpetanud kohe reservi. Seevastu tema vennal Rasmus Lippuril on kolonelleitnandi auaste ja ta töötab Belgias NATO baasis. Venna õhutusel läbis Kaiko Lippur Meegomäel vabatahtlike reservohvitseride kursused ja sai lipnikuks.
Kuidas tekkis Westholmi riigikaitse õppesuund? Oli aeg, mil gümnaasiumidelt nõuti kolme õppesuunda. Westholmis olid reaal- ja humanitaarsuund, kolmas suund puudus. Kaiko Lippur ja tema kolleeg Andrus Altmeri tulid mõttele, et Eestis pole ühtki kooli, kus oleks riigikaitseõpetus laiapõhjalise õppesuunana. Koos Rasmus Lippuriga, kes oli tollal riigikaitseõpetaja, koostati riigikaitse õppesuuna õppekava projekt. Direktor, hoolekogu ja õppenõukogu olid sellega nõus ja nii alustaski laiapõhjalise riigikaitse õppesuund neli aastat tagasi tööd.
Millal hakati TÜ riigikaitse öpetajaid koolitama ja kas nad said bakalaureuse kraadi. Kas 2006. a. oli vöimalik löpetada see eriala.