Kolm näidet, kuidas saab teadust koolis põnevaks muuta

28. nov. 2014 Raivo Juurak Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

20. novembril otsiti Tallinnas konverentsil „TEADUS? Läheb tarvis. Päriselt!” võimalusi tuua teadust õpilasele lähemale.

Konverentsi teemad olid Tartu ülikooli teaduskooli roll tulevikutalentide kasvatamisel, teadusega seotud erialade tutvustamine karjäärinõustamisel, gümnaasiumiõpilase loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine jt. Ettevõtmine lõppes Eesti teadusajakirjanike seltsi preemia „Ökul” ja Eesti riiklike teaduse populariseerimise auhindade üleandmisega.

Konverentsi kõige piltlikumas ja kindlasti järgimist väärivas osas tutvustasid kolm kooli oma kogemusi õpilastele teaduse põnevaks muutmisel.

Goldbergi masina ehitamine

Miina Härma gümnaasiumi õpetaja Riina Murulaid rääkis, kuidas ta on kasutanud füüsikatundides telesaate „Rakett 69” põnevaid lõike, näiteks Rube Goldbergi masina ehitamist − see näitab piltlikult, kuidas eri liiki energia masina ühelt elemendilt järgmisele üle kandub. Kasutada võib ka märksõnu „doominoefekt”, „ahelreaktsioon” jt.

Õpetaja Murulaid laskis oma kaheksanda klassi õpilastel Goldbergi masina kokku panna vähemalt viiest elemendist. Aega andis selleks 45 minutit. Valmis masinat tuli ka esitleda. Ülesande said õpilased ette teada, et nad jõuaksid kooli füüsikakappidest ja kodust vajalikud elemendid kokku koguda. Silma torkas, et kõige paremini õnnestus Goldbergi masin õpilastel, kes olid varemgi koostööd teinud ja tööjaotust harjutanud. Õnnestunud katsed tekitasid vägevaid emotsioone. Masinate ehitamist filmis õpilane, keda füüsika eriti ei huvitanud, küll aga filmimine, nii sai temagi energia ja impulsi ülekandumise seaduspärasusest aimu. (Vaadata tasub linki http://rubegoldberg.com/gallery.)

Teiseks on õpetaja Murulaid kasutanud „Rakett 69-st” videolõiku, kus uuriti, missuguses karbis on pomm. See sobib hästi magnetismi kursusega. Õpilased näevad, kuidas on magneti abil võimalik metalli otsida. Kui nad tunnevad huvi, kuidas metalliotsija töötab, avanebki õpetajal suurepärane võimalus Lenzi induktsioonivoolu seadust selgitada.

Riina Murulaid

Riina Murulaid

Kolmandaks näitas õpetaja Muru­laid „Rakett 69-st” teemandi vedelikku peitmise ülesannet. Telesaates muutsid lapsed vee klaasis nii hägusaks, et teemant ei paistnud sealt välja, kuid see oli liiga lihtne lahendus. Õpetaja Murulaid märkis, et umbes viiendik klassist jõuab tasapisi parema lahenduseni – leiavad teemandiga sama murdumisnäitajaga, sama optilise tihedusega vedeliku ja panevad teemandi sinna sisse. Ja polegi teemanti näha. Edasi taipavad õpilased, miks röövkalad ei näe jõevees hõljuvaid sääsevastseid – nende kehad on jõeveega sama murdumisnäitajaga.

Õpetaja Murulaid soovitab teistelgi telesaate „Rakett 69” lõike füüsikatunnis kasutada. Ta leiab, et keegi võiks tundides kasutamiseks sobivad lõigud saatest välja valida ja indekseerida. Tervet saadet ei ole otstarbekas tunnis ära vaadata ja õpetajal, kes pole kõiki „Rakett 69” saateid vaadanud, on raske tundi sobivaid lõike ETV kodulehelt üles leida.

Miks Põltsamaa jõgi tagurpidi voolab?

„Põltsamaa ühisgümnaasiumis toovad õpilastele teadust lähemale nutiseadmed,” märkis oma ettekandes õppealajuhataja Tiia Mikson.

Nutiseadmete toel õpitakse selles koolis kõiki õppeaineid. Näiteks kehalise kasvatuse tundides teevad õpilased oma sooritustest videod, vaatavad need üle ja korrigeerivad siis oma hüppeid ja muid harjutusi. Üks õpilane jäi kehalises kasvatuses suvetööle. Selle asemel et iga päev oma kaugel asuvast kodust kooli sõita, jooksis ja harjutas ta hüppeid kodus. Õpetaja vaatas aga internetist, kuidas tal läheb.

Põltsamaal võetakse tõsiselt õppimise käigus tekkinud küsimusi. Bioloogiatunnis tahtis üks õpilane teada, kui kiiresti liigub ämblik. Toodigi kodust ämblik kooli, ehitati talle kindla pikkusega kulgemisrada ja võeti nutitelefoniga aega. Kui õpilane vaatas kevadel aknast välja ja imestas, et vesi voolab jões tagurpidi, uuriti põhjalikult selle nähtuse põhjusi.

Tiia Mikson

Tiia Mikson

Et õpilased IT-valdkonda rohkemgi süveneksid, on Põltsamaa ühisgümnaasium sõlminud Tartu kutsehariduskeskusega lepingu: Põltsamaa noored saavad sealt IT-spetsialisti või ärijuhi eelkutsetunnistuse. Koolis kohapeal programmeerivad Põltsamaa poisid ja tüdrukud roboteid. 10. klassi õpilased õpivad programmeerimist.

2010/2011. õppeaastal külastasid Põltsamaa ühisgümnaasiumi Tartu ülikooli õpikojad. Pärast seda korraldab kool õpikodasid ise. Lisaks kooli laborile kasutatakse Põltsamaa Felixi omi.

Kaks viimast aastat on kooli loodusainete õpetajad korraldanud kümnenda klassi õpilastele kohe septembri algul kolmepäevase looduslaagri, kus tehakse keemia, geograafia, bioloogia praktilisi töid, ja mitte ainult päeval − GPS-iga orienteerumas käiakse öösel.

Päkapikulõks ja kassisügaja

Õpetaja Triinu-Liis Vahter tutvustas Tallinna reaalkooli 1. ja 2. kooliastme Ohhoo teaduspäeva, mida peetakse juba 2008. aastast. Õpilane peab selleks tegema leiutise või katse, mille peale kaaslased saaksid siiralt öelda: „Ohhoo, see on huvitav!” Leiutis peab olema inimestele kasulik. 1. ja 2. klassi õpilasi võivad lapsevanemad aidata, kuid esitlema peab laps oma tööd ise.

Ohhoo teaduspäeva eelvoor toimub 1. ja 2. kooliastme kõigis klassides ja kõik õpilased võtavad sellest osa. Töö võib teha kahepeale ja seda koos tutvustada. Kuna osavõtjaid on terve klassitäis, kestab tööde tutvustamise eelvoor terve koolipäeva. Väga tähtsaks peetakse, et autorid oskaksid selgitada, millega on nende leiutise näol tegemist ja kuidas see töötab, kust tuli idee, kuidas see meie elu paremaks või põnevamaks muudab.

Triinu-Liis Vahter

Triinu-Liis Vahter

Õpetaja Vahter kirjeldas laste mõningaid leiutisi:

• Bimba. Haigete laste rõõmustamiseks valmistatud suur koera ja karu moodi nukk, kellel on hästi palju taskuid: ühest taskust leiab kraadiklaasi, teisest köhakommid, kolmandast taskurätiku, neljandast viltpliiatsid, viiendast MP3-mängija, millelt kuuleb muinasjuttu jne.

• Päkapikulõks. Jõulude eel aktuaalne leiutis, mis pole välja mõeldud paha pärast, vaid soovist päkapikuga pikemalt juttu rääkida.

• Kommikoorija. Sellega saab kommid kähku paberist välja võtta.

• Valgustusega kummikud. Pimedal ajal saab panna kummikute küljes olevad pirnid põlema, et lompi ei astuks.

• Kassisügaja. Kui ei ole aega ise oma lemmikut sügada, teeb masin sügamistöö ära. Rahul on nii kass kui ka tema omanik.

Õpetaja Vahter märkis, et lapsed ootavad Ohhoo teaduspäeva väga, sest siis saab päev otsa uusi leiutisi ja katseid vaadata. Omaenda töid valmistavad nad ette nii põhjalikult, et päris raske on iga klassi parimat välja selgitada. Mai lõpus valib lõppvõistlusel kooli staadionil parimad tööd välja žürii, kuhu kuuluvad nii õpetajad kui ka õpilased. Kõige tublimaid leiutajaid autasustatakse õppeaasta lõpuaktusel ja uuel õppeaastal saavad nad oma leiutisi ja katseid tutvustada teadlaste ööl.

Kokkuvõtteks ütles õpetaja Vahter, et teaduspäev on tõsine ettevõtmine, sest see õpetab lapsi märkama lahendust vajavaid probleeme, väärtustama nuputamist ja uurimistööd, lisaks pakub võimalust võrrelda oma tööd teiste õpilaste omaga. „Tore on asja juures ka see, et teaduspäeva korraldamiseks pole vaja muud kui õpetajate head tahtmist, mida jagub niikuinii,” märkis Triinu-Liis Vahter.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!