Koolidirektor: „Kes siis veel Eestit kaitseb kui mitte me ise”

21. nov. 2014 Meeli Parijõgi Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Noorte isamaalisus ärkab ärevatel aegadel, leiab Saku gümnaasiumi direktor Ulvi Läänemets.

Ulvi Läänemets sai vabariigi aastapäeva eel kaitseministeeriumist kirja, et minister Urmas Reinsalu ootab teda Tallinna reaalkooli vastuvõtule. Määratud päeval oli ka vallas ja koolis pidulikke üritusi. Ulvi Läänemets tänas viisakalt ja ütles, et kahjuks ei osale. Siis tuli kiire kiri, et talle on määratud riigikaitsesse panustamise eest rinnamärk. Läänemetsa reaktsioon oli, et aga miks mitte meie riigikaitseõpetajale, mina olen kõigest koolidirektor. Tuli välja, et õpetaja sai samuti märgi. „Siis olin nõus minema,” naerab Läänemets.

Miks te saite vabariigi aastapäeva ajal autasu?

Küllap seepärast, et meil on riigikaitseõpetus nii kenasti käima läinud. Tulin Saku gümnaasiumi direktoriks 2009. aasta veebruaris ja juba samal kevadel võttis minuga ühendust kaitseministeeriumi ametnik ja õpetaja Meelis Rõigas, kes tegi ettepaneku hakata õpetama valikainena riigikaitseõpetust. Haakusime õppealajuhatajaga selle mõttega kohe ning juba sügisel alustasimegi riigikaitseõpetusega. Meie koolis on seda varemgi antud, aga parajasti oli paus.

Õpilaste huvi aine vastu on elav. Eelmisel õppeaastal oli 25 riigikaitse õppijat, tänavu 20. Arv on seda rõõmustavam, et meie gümnaasiumiosas on ainult 111 õpilast. Igal aastal on ka mõni tüdruk riigikaitse valikaineks võtnud, tänavu on neid kolm.

Teist aastat sättisime nii, et riigikaitseõpetus algab jaanuarist. Riigikaitse valinud saavad esimesel poolaastal mõne muu valikaine võtta. Õppimine on selle võrra intensiivsem ja lõpeb välilaagriga.

2013. aastal alustas kaitseministeerium riigikaitseõpetuses nelja-aastast reformiprogrammi, et muuta see aine atraktiivsemaks ja suurendada riigi toetust. Kas atraktiivsust ja riigi toetust praegu piisab?

Kursuse üks osa on välilaager, mida riik toetab. Viimastel aastatel oleme seda teinud mitme kooliga kahasse. Lapsed saavad muljeid vahetada, kuidas õpe teistes koolides toimub. Saadakse uusi sõpru ja maailmapilt avardub.

Riigikaitseõpetus on läinud atraktiivsemaks ka tänu ekskursioonidele. Sõidud pole kooli eelarvest, vaid jällegi riigi rahastatud. Käidi näiteks lennusadama muuseumis.

Meie õpilastel on riigikaitseõpetuseks isegi laiguline munder. Kool pole sellele, nagu ka laskesimulaatorile, sentigi kulutanud. Aeg-ajalt kaasab õpetaja ka Madis Millingut, kes tuleb oma laigulises vormis praktilist õpetust andma.

Kuidas noored välilaagris hakkama saavad?

Vägisi sinna ei aeta. Kui keegi vahel tunnistab, et ei taha osaleda, antakse talle teoreetiline ülesanne. Kujutan ette, et kehva ilmaga võib seal keeruline olla, aga tagasi tulles ollakse uhked, et hakkama saadi.

Kas riigikaitseõpetus peaks olema kohustuslik õppeaine?

See võiks olla kohustuslik mitmel põhjusel. Riigikaitseõpetus on integreeritud paljude ainetega, nagu ajalugu, ühiskonnaõpetus, keeleõpe … Kehaline kasvatus on vajalik välilaagris hakkama saamiseks. Õpitakse esmaabi andma, mis on ülioluline oskus.

Riigikaitseõpetus on suurepärane võimalus kasvatada noortes isamaalisuse tunnet, mis, nagu praegu paistab, hakkab seoses äreva ajaga jälle ärkama.

Mõni aasta tagasi oli tunne, et noortele Eesti väga korda ei lähe. Kui gümnaasiumitunnistus käes, kihutati kuhugi soojale maale parema palga peale. Peaasi et saaks Eestist minema – nõme kliima ja poliitilised intriigid. Minu elu, mina otsustan …

Meie vallas on vabariigi aastapäeval kombeks käia vabadussõja mälestuskivi juures. Oleme andnud riigikaitseõpetuse valinud noortele märku, et nende kohus on sel päeval mälestusüritusest osa võtta. Tänavu seisis kivi juures uhke pikkade poiste rivi. Vallavolikogu esimees ütles kõnes sõjaveteranidele, et neil pole vaja muretseda – vaadaku milline rivi noori seisab. Sellised kogemused jätavad noortele sügava jälje. Nii kujuneb suhtumine, et Eesti on meie riik ja kes siis veel selle eest seisab kui mitte meie.

Riigikaitseõpetus on ka väärtus­kasvatuse osa.

Jah. Saime 2012. aastal väärtuskasvatuse kooli tiitli. Heaks kodanikuks kasvamist toetavad paljud asjad. Ühiskonnaõpetust ja riigikaitset integreerides teeme juba aastaid õpilaste algatatud kodanikupäeva foorumit. Varem tähistasime kodanikupäeva ainetundides. Õpetaja kutsus tavaliselt kellegi näiteks vallast või riigikogust esinema. Ühel aastal tulid 12. klassi poisid mu kabinetti toreda jutuga, et nad tahavad kodanikupäeval kuulamise asemel ise rääkida. Jõudsime ühiselt mõttele teha foorum: õpilased valivad arutlusteema ja osa võtab kogu gümnaasium. Selle aasta teema on „Eesti haridus, quo vadis?”. Osalema on kutsutud ka hariduse ja kultuuriga tegelev abivallavanem ning Harju maavalitsuse haridusosakonna juhataja. Alustasime foorumeid kolmveerand tunniga, nüüd näeme, et piisav on poolteist.

Selliseid üritusi teha on minu meelest õige asi, seda enam, kui need on laste endi algatus. Nii anname õpilastele võimaluse ise teha, arendada algatusvõimet ja vastutustunnet ning meeskonnatööoskust. Kui koolis pea igas aines keskendutakse või vähemalt peaks keskenduma individuaalsele tööle, siis riigikaitset õpetades rõhutakse rohkem meeskonnatööle. Õlg õla kõrval tunne ja koostöö on üks riigikaitse alustalasid.

Kuidas riigikaitse õpetamine on mõjutanud õpilaste hoiakuid?

Esimestel aastatel muretses riigikaitseõpetaja, et lapsed ei loe uudiseid ega huvitu maailma asjadest. Nüüd on see muutunud. Meelis on saanud õpilased tunnis arutlema ja huvi tundma, mis maailmas toimub. Eesti ei ole üksik saareke Euroopa nurgas, tahes-tahtmata tuleb maailm meie õue peale, nagu Ukraina sündmused, Rootsi vetes toimunu … Neid asju käsitletakse muidugi ka ühiskonnaõpetuse tunnis ja teisteski ainetes.

2009. aastast praeguseni läheb meilt ikka aeg-ajalt keegi Tartusse kaitseväe ühendatud õppeasutustesse professionaalseks sõjameheks õppima. Ka ühe meie õpetaja poeg, kes vahepeal käis sõjaväes, õpib praegu seal. Teine meie kooli lõpetanud noormees, kes oli nädalavahetusel sõjaväest kodus käimas, rääkis oma plaanist siirduda pärast ajateenistust Tartusse sõjakooli. Kui kas või üks õpilane meie väikesest gümnaasiumist nii mõtleb, on õpetaja teinud head tööd.

Milline peaks olema hea riigikaitseõpetaja?

Nagu meie õpetaja. Meelis on soliidne, äratab usaldust. Kui pikk sirge mees tuleb klassi ja hakkab rääkima, kui oluline on riigikaitse, siis jäädakse kuulama. Ta on innustanud lapsi tundma huvi nii Toompeal kui ka Eestist väljaspool toimuva vastu. Nüüd enam ei kuule seda rumalat juttu nagu veel mõni aasta tagasi, et mis see minu hääl loeb. Ta ei jäta õpilasi ükskõikseks, mis peakski olema iga õpetaja ülesanne.

Mida arvate naiste kohustuslikust sõjaväeteenistusest?

Ma ei arva, et see peaks olema naistele kohustuslik. Kaks aastat tagasi ütles üks meie tüdruk, et läheb sõjaväkke. Sügisel nägin teda vanalinnas – oli ümber mõelnud. Ega nad sinna väga kipu. Las naistel olla naiselikumad tegemised.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!