Kui laulab kool, laulab kogu rahvas
Tänavusuvine laulu- ja tantsupidu ning suvel tekkinud emotsioon kannab mind praegugi. Laulu- ja tantsupidu on segu eestlusest, ühtekuuluvustundest, ilust, õnnest ja veel millestki, millele ei oska nimegi anda. See miski heliseb minu sees ka mitu kuud pärast laulu- ja tantsupidu.
Sel aastal oli väga liigutav, kui minu poeg võttis laulupeole kaasa oma viieaastase poja ja sõnas: „Ema, mäletan küll, kui väsitav päev see lapsena oli, kuid nüüd võin öelda, et muudmoodi laulupeo tunnet tekitada ei saa. Siia lihtsalt peab tulema.” Ja nii ongi – laulu- ja tantsupeole tullakse peredega, laulukaare alla ja üheskoos lauluväljakule laulma, tantsuplatsile tantsima.
Aastate vältel olen mõelnud, kuidas kool saaks toetada kooride tegevust. On selge, et koolikoorid ei teki iseenesest. Sellele loovad pinnase pühendunud koorijuhid. Lastel on palju huvisid ning koorilaulutunnis osalemine ei ole sugugi iseenesestmõistetav. See tähendab, et ka teistel aineõpetajatel tuleb mõista koolikooride tähendust eesti kultuuris. Koorilaulu olulisust ei peaks juhtkond selgitama – need väärtused peaks olema iga kooliõpetaja jaoks ühisosa, millest töökavas lähtutakse. Et ühisväärtusi luua, selleks saab juhtkond palju ära teha.
Maailm meie ümber on muutunud mitmekesisemaks ning pakub üha enam võimalusi. Aina keerulisem on motiveerida õpilasi nädalast nädalasse järjepidevalt koorilaulutundides osalema. Olen jõudnud järeldusele, et koorilaulu traditsiooni jätkumise võtmeks on juhtkonna tugi, koorijuhi professionaalsus ja missioonitunne ning kooli üldised sihiseaded ja väärtushoiakud.
Nii põhikooli riiklikus õppekavas kui ka gümnaasiumi riiklikus õppekavas on ühe alusväärtusena välja toodud järgmist: „Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Tugeva põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.”
Järelikult on kooli eesmärk neid alusväärtusi lastes kasvatada.
Riiklik õppekava julgustas
Koolis, kus töötasin, tegid muusikaõpetajad koolikooridega väga head tööd. Ometi oli lastekoori tegevus millalgi katkemas, põhjuseks eelkõige kehv korraldus, aga ka mõne kolleegi ja lapsevanema suhtumine. Koorilaulutunnid olid paigutatud koolipäeva lõppu ja eri põhjustel paljud õpilased sinna enam ei jõudnud. Õppealajuhatajana mõistsin, et minu ülesanne on kooritegevust toetada. Korraldasin õppetöö ringi, tõstes koorilaulutunnid koolipäeva algusesse. Mind toetas ja julgustas seda tegema riiklik õppekava, kus on välja toodud, et põhikooli lõpuks õpilane teab ja hoiab rahvuskultuuri traditsioone, osaleb laulupidude traditsiooni edasikandmises ning mõistab ja austab eri rahvuskultuure.
Mind ajendas nii toimima ka järgmine mõte: kui Eesti laulu- ja tantsupidu on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja, on see midagi unikaalset ning traditsiooni saab edasi kanda üksnes koolist alguse saanud esmase ühislaulmise kogemuse toel. Järelikult on laulupeo traditsiooni säilitamise eest vastutav eelkõige kool ning kooride tegevuse toetamine on kooliülene – Eesti asi.
Neid põhimõtteid järgides olin sattunud koolis n-ö mitme tule vahele: ühelt poolt lapsevanemad, kes ei pidanud oluliseks lapse koorilaulutunnis osalemist; teisalt mõned kolleegid, kes ei mõistnud minu taotlusi.
Igapäevakogemustest koorusid välja mõned järeldused.
Koorilaulutunnil peab olema tunniplaanis kindel koht ja parim on paigutada see koolipäeva algusesse.
Kolleegid, sh juhtkond ja klassijuhatajad peavad koorilaulu toetavalt ja mõistvalt suhtuma. Võimalik, et selleks vajatakse arutelusid/koolitusi väärtuskasvatuse teemadel, aga ka ühiseid ettevõtmisi jne.
Lapsevanematel peab olema selge arusaam koorilaulu tähenduslikkusest ning kooli rollist laulupidude traditsiooni edasikandumisel. Seda saab kool oma väärtussüsteemi tutvustades ka vanemale selgeks teha.
Koorijuhte ja tantsuõpetajaid ei saa toetada ja tunnustada üksnes pärast laulu- ja tantsupidu. Kollektiivide saavutatud kõrge tase on ju aastakümnete järjepideva töö tulemus. Seega on oluline märgata ja tunnustada dirigente ja rahvatantsuõpetajaid ka laulu- ja tantsupidude vahel. Selleks annavad võimaluse kordaläinud esinemised nt aktustel, jõulupidudel, vabariigi aastapäeva üritustel, emadepäeva kontsertidel jne.
Väärtustagem üheskoos meie kultuuri ja kultuuripärandit oma igapäevategemistes ning hoidkem kokku nagu ühiste suurte laulu- ja tantsupidude ajal.
Tänan väga artikli autorit kooli õppealajuhataja vaatest näitamast ja kooli väärtuspõhiselt juhtimast. Artikkel väärib laiemat tutvustamist ka koori- ja laulupeoliikumise teistele tugirühmadele, omavalitsusjuhid, koolijuhid, lastevanemad jne.
Lugupidamisega
Aarne Saluveer
Olin samuti artiklist vaimustuses ja esinedes 7. novembri õhtul Mäetagusel ettekandega Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühmale, soovitasin kindlasti see kõikidel läbi lugeda. Ühtlasi kavatsen Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ajalehes veelkord artiklile viidata. Tegelikult peaks see olema kohustuslik lugemislektüür kõikidele. Aitäh autorile ütlesin ma niipea, kui olin loo läbi lugenud. Au ja kiitus sellistele inimestele, kes laulu- ja tantsuõpetajate tööd hindavad ja omalt poolt igati kaasa püüavad aidata!
Anu Pungas,
Toila Gümnaasiumi õpetaja, koori- ja tantsujuht