Kuidas laps lasteaias õpib?

Tallinna Rännaku lasteaia töötajad korraldasid lapsevanematele õpitoa, et selgitada, kuidas lasteaias kooliks ette valmistatakse. Lasteaial pole paljude lapsevanemate silmis haridusasutuse kuvandit. Lasteaia lõpetamisel eeldatavate arengutulemuste ja kooli ootuste vahel on vanemate sõnul käärid.

Lasteaed pakub alusharidust mänguliste õppetegevuste ja lõimitud teemavaldkondade abil. Meile, lasteaednikele, on see lause arusaadav. Lasteaiaga on aga seotud ka palju inimesi, kellele haridusteemad ei ole nii tuttavad. Need on lapsevanemad.

Alustasime õppeaastat koolieelikute rühmas. See on vastutusrikas aasta. Emad-isad soovivad olla kindlad, et laps saab kooliks piisava ettevalmistuse. Sel eesmärgil käivad lapsed lasteaias ja enamasti ka eelkoolis.

Miks on vaja eelkooli? Vanemate sõnul kooliks ettevalmistamiseks. Kogemused eri aastakäikude kooli­eelikutega nii tööl kui ka tutvusringkonnas on viinud tõdemuseni, et vanemate meelest ei pruugi lasteaed olla kooliks ettevalmistav asutus.

Lasteaed või eelkool

Lasteaial pole paljude lapsevanemate silmis haridusasutuse kuvandit. Arvatakse, et õpitakse koolis, enne kooli aga eelkoolis. Tihti usuvad lapsevanemad, et lasteaias saavad lapsed vaid vabalt mängida ja tehakse ka kunsti (sest see osa tööst on hiljem nähtav). Tundub, et lapsevanemad ei kujuta ette, kuidas lapsi mängu abil õpetatakse ja kooliks ette valmistatakse.

Niisiis korraldasime Rännaku lasteaia Metsatuka rühma laste vanematele õpitoa-kokkusaamise, et selgitada, mida tähendab mänguline õpe ja kuidas lasteaias kooliks valmistutakse.

Tutvustasime vanematele koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava. Lasteaias on igal tegevusel eesmärk, see peab olema läbimõeldud. Kas tegevus on eakohane? Mida arendavat see lapsele pakub?

Lapsevanematele on haridusterminoloogia võõras. Mida tähendab mängu- või enesekohane oskus? Esiteks võtsime oskuste sisu üksipulgi lahti. Üldoskused on jaotatud alaoskusteks. Mänguoskuste arenedes suudab laps näiteks jälgida reegleid, tunnetus- ja õpioskused viivad alustatu lõpetamiseni, enesekohaste oskuste arendamise tulemusel saab laps tossupaelad kinni seotud.

Lapsevanematele oli mõneti uudis, et lisaks A ja O ning 5 + 2 õpetamisele lähtuvad õpetajad tegevusi planeerides ka sellest, et laps peab hiljem elus väga erinevate asjadega hakkama saama, olema julge ja arvestama kaasinimestega. Seda nõuab ka õppekava.

Teiseks tuleb teha vahet, kui vanad on lapsed rühmas. Eri vanuses lastele on ette nähtud eri hulk õppetegevusi, mille ajaline kestuski on erinev. Kolmeaastaselt ei saa nõuda sama pikka ja tihedat pingutust kui kuueselt.

Mida tähendab mänguline õpe?

Kolmandaks selgitasime õppevaldkondade sisu. Lasteaias planeeritakse tegevusi umbes samamoodi nagu koolis, aga nende nimetused on erinevad. Kuna koolitundidega on vanemad üldiselt kursis, nimetasime lasteaia õppevaldkondi ja palusime arvata, mis võiks olla nendega kõrvutatav koolitund. Millega tegeldakse liikumise ja kunsti puhul, on selge, valdkond „Mina ja keskkond” on aga üks ja sama „tund”, käsitlemaks ajalugu, bioloogiat, geograafiat, ühiskonnaõpetust …

Järgmisena käsitlesime mõistet „lõimitud õppetegevused”. Lasteaias on ühes terviklikus tegevuses ühendatud mitu valdkonda.

„Mänguline õpe” tähendab, et laps ei pruugi arugi saada, et õppetegevus käib. Lapse meelest võib tegu olla õpetaja korraldatud mänguga. Õppimine ei pea tähendama, et lapsed täidavad laua taga töövihikuid. Laps õpib eeskätt kogemusest. Kogemusi aga omandab ta aktiivselt tegutsedes. Muidugi on tähtis, et kooliminev laps suudab eakohaselt pikalt istuda, alustatu lõpetada ja tähelepanelik püsida, et ka endale igavast materjalist aru saada, aga see kogemus tuleb lasteaias veedetud aja jooksul, mitte igapäevaselt istudes.

Et mängulisest lõimitud õppetegevusest paremini aru saada, tegime samu praktilisi tegevusi, mida lastegagi. Üks neist oli „Mind ja keskkonda” ning matemaatikat siduv, suuresti üldoskuste arengut toetav toolidega ringmäng, mis on laste lemmik. Teine oli keele ja kõne, matemaatika ja liikumise õppetegevus, kus tuli joonlauaga mõõta, kirjutada ja riviharjutusi teha.

Algklassiõpetaja tähelepanekud

Kui vanemad olid ülesanded läbi teinud, küsisime neilt, mis valdkonnad tegevuses esindatud olid ja mis võisid olla selle eesmärgid. Värskete teadmiste abil seostasid vanemad tegevuste valdkonnad ja leidsid võimalikke eesmärke, mida tegevus lapsele õpetab.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava sätestab 6–7-aastase lapse eeldatavad arengutulemused ainevaldkonniti. Tutvustasime neid ja palusime kommentaare. Kuna paljud lapsed käivad eelkoolis ja neil on koolis käivaid õdesid-vendi, panid mõned õppekavas esitatud eeldatavad arengutulemused emasid-isasid kulmu kergitama. Lasteaia lõpetamise ja koolimineku ootuste vahel on vanemate sõnul kohati käärid. Eriti toodi välja erisusi matemaatika ning keele ja kõne valdkonnas. Esimeses klassis oodatakse lapselt märkimisväärselt suuremat arvutamis- ja lugemisoskust. Kool ongi koht, kus laps õpib, aga kui ta veidi ette õpetatud pole, läheb raskeks. Koolialguse ja lasteaialõpu ootuste erisuste valguses tunti huvi, kui rangelt õpetajad õppekava jälgivad. Meie kogemus ütleb, et õppekavas järeleandmisi teha ei tohi, pigem anda rohkem kui nõutud.

Lapsevanematele oli huvipakkuv ka algklassiõpetaja kogemuste jagamine. Mis jääb silma ja kõrva, kui laps tuleb esimesse klassi?

Et lapsed vastavad küsimustele esialgu läbisegi ja teisele vahele segades, ei olnud vanematele uudis. Samuti see, et lapsed peavad arendama kohuse­tunnet, et mitte unustada oma asju ning kodutöid. Kodu roll on koolilast toetada, mitte tema asemel koolis käia.

Vanematele tundus huvitav, et kui õpetaja vahetunnis lastega ei tegele, kipuvad nad tormama ja lärmama. Kas õpetaja ülesanne polegi lapsi ohjeldada? Tekkis küsimus, kas lapse iga minut peab olema kontrollitud ja planeeritud. Millal laps igavleb ja nuputab, millega järgmiseks tegelda, seejuures teleri, iPadi või telefonimängudeta? Millal saab laps õppida ise oma tegevust organiseerima? Kas pidevast planeeritusest ei tulenegi arutu rüselemine siis, kui lastele pole öeldud, mida teha?

Milleks tutvustada lapsevanematele lasteaiatööd? Nii saavad vanemad parema pildi, millega lapsed tegelevad. Lisaks saavad nad kindlust, et lapsed tõepoolest iga päev õpivad ja omandavad eluks vajalikke oskusi.

—

Kommen­taarid

Maria Kaskla

lapsevanem

Rännaku lasteaias toimus infotund vanematele, kelle laps järgmisel aastal kooli läheb. Saime hea ülevaate, mida lapsed viimasel lasteaia-aastal õpivad ning mida peavad nad oskama kooli minnes.

Paraku on tegelikkus karm. Lapsed peavad koolis suutma istuda 45 minutit vaikselt ja liikumatult. Rangelt soovituslik on, et nad oskaksid soravalt lugeda, sest muidu jäävad nad õpingutes kohe maha. Paraku ei piisa sellest, et paneme kogu lootuse lasteaiaõpetajatele, vaid peame ka kodus last õpetama. Et laps koolis hakkama saaks, tuleb teda viimases rühmas õpetada rohkem, kui õppekava ette näeb, sest kahjuks ootab tänapäeva koolisüsteem oma ridadesse dresseeritud ja kuulekaid kodanikke. Lasteaed ei jäta midagi tegemata, kuid koolide nõudmised lastele on väga suured.

Rita Kravtsev

lapsevanem

Kuna Fred on mul esimene koolimineja, siis oli õpituba suureks abiks. Saan nähtud õppetegevusi temaga ka kodus teha ja väiksemad lapsedki kaasata. Selline lapsevanemate õpituba võiks olla lausa õppekava osa, et emad-isad oskaksid oma lapsi õpetada.

Võiks olla teinegi õpituba – koos lastega. Mind huvitab, kuidas Fred seal kaasa teeks ja hakkama saaks. Tahaks kuulda ka laste vastuseid, sest enda omad kippusid tulema liiga ülemõeldud.

Tuult tiibadesse, mõte on jumekas.