Kuidas me keelekümblusega Kasahstani nakatasime

28. nov. 2014 Victoria Parmas Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Kui keeleõppe lahendusi otsivad kasahhid 2012. aasta märtsis Eestisse jõudsid, said nad aru, et meie keelekümblus on just see, mida nad vajavad. Edasi läks kõik väga kiiresti. Meil kulus keelekümbluse rakendamise mõttest (aastal 1998) selle elluviimiseni kaks aastat, kasahhid avasid esimese kümblejate rühma juba kuus kuud pärast Eestis käiku. Vahepealse poole aasta sisse jäi Eesti asjatundjate esimene koolitusvisiit Kasahstani, millest praegugi õhinal pajatatakse.

Kasahstanist ja keeleõppest räägivad SA Innove keelekümbluskeskuse juhataja Natalja Mjalitsina, nõunik Kai Võlli ja peaspetsialist Svetlana Belova.

Kasahhid on väga uhke rahvas. Nad teavad oma põlvnemist 7–8 sugupõlve tagasi, valmistavad rahvustoite, võtavad külalisi vastu ja peavad pulmi vanade traditsioonide järgi. Kui eestlase identiteedi kandja on eesti keel, siis kasahhidel on selleks nende kultuur. Samas ei oska kõik kasahhid oma keelt, seda just Kasahstani põhjaosas. Kui Eestis ei ole me pidanud kunagi õpetama eestlastele eesti keelt, siis kasahhid peavad õppima oma emakeelt, sest Nõukogude Liidu aegne venekeelne kooliharidus ja muudetud tähestik lämmatasid kasahhi keele.

Kasahhide keeltehuvi ei ole ühe kooli või linna juhuslik mõte, vaid projekti taga seisab president Nursultan Nazarbajev. Kõike, millega seostub presidendi nimi, võetakse seal riigis väga tõsiselt ning viiakse ellu järjekindlalt. President on seadnud eesmärgiks, et noor kasahh peab olema kolmekeelne – oskama kasahhi, inglise ja vene keelt. Kogu rahvas teab seda eesmärki, sest riigi visioon on loosungitena kirjas tänaval, koolis, lasteaias, ka hotellides; riigi arengukava on paigas aastani 2050. Riik peab jõudma nii kaugele, et gümnaasiumiõpilased õpivad aineid kolmes keeles.

Nn Nazarbajevi koolide võrgustik loodi 2009. aastal projekti „Esimese presidendi 20 intellektuaalset kooli” raames. 19.01.2011 võeti vastu seadus, mille alusel see võrgustik saab tegutseda akadeemilise vabaduse põhimõttel. Seadusega tagatud akadeemilise vabaduse põhimõte lubab innovaatilisi haridusprogramme välja töötada ja kiiresti katsetada.

Kasahhid vaatasid maailmas ringi ja otsisid kogemusi, mis neile kõige paremini sobiksid. Meie keelekümb­lus­programmi üks juhte Peeter Mehisto tõi nad Cambridge’i ülikooli partnerluse kaudu Eestisse. Näinud meie keelekümblusklasse ja -rühmi, otsustasid külalised, et kasahhi keelt hakatakse õpetama varajast täielikku keelekümblusprogrammi rakendades. Ilmselt aitas kontakte sõlmida ka eestlaste hea vene keele oskus. Inglise keele ja inglise keeles õppimise küsimustes toetutakse Cambridge’i spetsialistide soovitustele.

Presidendi koolid ja kümblusrühmad

Kuna riik on väga suur ja piirkonnad väga erinevad, siis on kasahhidel keeruline muuta riigis kõike korraga. Et kasahhi keele rolli tugevdada, alustati keelekümblusega lasteaias või 1. klassis kahes Nazarbajevi intellektuaalsete koolide võrgustiku asutuses – Kokšetau ja Taldõkorgani koolis. Võrgustiku teistes koolides, mis on matemaatika-füüsika kallakuga, algab õpe 7. klassist.

2012. aasta juulikoolitusel said Kokšetau ja Taldõkorgani õpetajad aimu, mis neid keelekümblusprogrammi rakendades ees ootab. Tutvustasime neile Eesti keelekümbluse materjale ning juulikoolituse järel käivitasime seminarid esimese klassi õppevara koostajaile. Nüüd tehakse juba teise klassi õppekomplekti, esimeses klassis kogetu alusel täiustati esimese klassi materjale.

Pakkusime Kasahstani õpetajatele kümne päeva jooksul näidistunde ja metoodikakoolitust. Senised kogemused, teistest riikidest kogutu ja meie koolituses omandatu oli alus, mille põhjal nad sügisel laste ette läksid.

Oluline on end arusaadavaks teha ja järgida põhimõtet „üks õpetaja, üks keel”. See oleneb juba õpetajast, kas ta on pikali, püsti, tantsib või laulab.

Oluline on end arusaadavaks teha ja järgida põhimõtet „üks õpetaja, üks keel”. See oleneb juba õpetajast, kas ta on pikali, püsti, tantsib või laulab.

Oktoobris, pärast poolteist kuud töötamist, tulid lasteaedade õpetajad Eestisse, et näha, kuidas meil keeles kümmeldakse. Neil oli seljataga poolteist kuud tööd lastega ja nad said küsida meilt nõu tekkinud probleemide lahendamiseks, kuigi mõndagi olime selgeks rääkinud interneti vahendusel.

Alates 2012. aastast oleme kolmel-neljal korral aastas Astanas nädalapikkuseid seminare läbi viinud – õpetajatele, õppevara koostajatele, tulevastele õpetajate koolitajatele-mentoritele. Mitu Kasahstani õpetajate rühma on saanud käia Eesti lasteaedades ja koolides, vastastikku esinetakse konverentsidel. Üha rohkem on asjatundjaid-õpetajaid, kes suhtlevad Kasahstani keelekümblusõpetajatega otse. Meie Irene, Liina, Natalja ja Svetlana on esimeste keelekümblusrühmade/-klasside mentorid Taldõkorganis (lasteaiarühm ning 1. ja 2. klass) ning Kokšetaus (1. ja 2. klass).

Kui Kasahstanis meie lasteaedade ja koolide juhtidega õppereisil olime, tundsime igal pool, et oleme oodatud. Sisenedes sattusime rahvariiete särasse ja kommide tulva alla (rahvuslik tava, mille puhul tuleb kommid üles korjata, sest see näitab austust ja siis tuled võõrustaja juurde tagasi), vastuvõtulauad kaeti kodus valmistatud söökidega, meile esines kontserdiga kogu kool.

See polnud lihtsalt tavapärane külalislahkus, vaid tunnustusavaldus, tänu, partnerlus ja omaksvõtt. Adusime, mida tähendab olla suurel maal oma väikese ja hea mainega riigi esindaja, mida tähendab oma soovituste üle uhkust tunda ja vastutust kanda.

Kuidas keelekümblusega alustatakse?

Keelekümbluslaste päev algab tavaliselt hommikuringiga, kus päevast päeva kordub sama tegevus. Esialgu räägib ainult õpetaja, kahe kuu pärast oskavad ka lapsed sõna võtta. Raskemaks läheb siis, kui jõutakse abstraktsete mõisteteni. Samas on sõnavara juba piisavalt suur ja kontekst tuleb appi. Keelekümbluslapsed on harjunud mõistmiseks kontekstile toetuma, nad on vanemaks saades palju osavamad asju põhjendama ning nende mõttemaailm on avaram.

Esimese keelekümbluse tunni mõte ei ole õpetada selgeks kümme sõna, vaid vabastada õppijad hirmust ja luua kontakt. Õpetaja jaoks on alguses peamine, et õpilased end turvaliselt tunneksid. Oluline on end kümbluskeeles arusaadavaks teha ja järgida põhimõtet „üks õpetaja, üks keel”. See oleneb juba õpetajast, kas ta on pikali, püsti, tantsib, laulab, kasutab käsi või jalgu.

Edu-usu saavutamiseks õpetasime koolitajaina Kasahstani õpetajatele veidi eesti keelt. Näidistunni jooksul selgus, et ongi võimalik keelt valdamata tunnist aru saada ja kaasa teha. Mõte, et keeleõpe algab sõnade õppimisest, tuleb täiesti kõrvale jätta. Kohe oli näha, kuidas esimest korda keelekümblusse sattunute suhtumine muutuma hakkas.

Kaksteist tundi kuus päeva nädalas

Kasahhid on väga tähelepanelikud. See paneb meile kui koolitajatele väga suure vastutuse. Peame oma soovitused ja ettepanekud hoolikalt läbi mõtlema, sest nad on valmis õpitut kohe kasutusele võtma. Meie koolitus lindistatakse, et järelvaatluses vajadusel mõnd nüanssi täpsustada. Kasahhid on väga head õppijad, mõneski asjas on nad meid oma leidlikkusega üllatanud. Kasahhi õpetaja on ülitöökas – ta teeb tööd kuus päeva nädalas ja tema tööpäev kestab kella 7.30–19.30. Inimesed elavad seal riigi heaks – et muutusi ellu viia.

Ühe õppeaastaga on tulnud juurde väga palju uusi keelekümblusõpetajaid ning varsti hakkavad uusi õpetajaid koolitama juba nende endi koolitajad. Et olla täiesti kindel, kutsuvad kasahhid meid lasteaias-koolis toimuvat vaatlema ja arutama. Nii õpilaste kui ka õpetajate silmad säravad ja suhtumine keeleõppesse on igal tasandil väga hea.

Kümblusideed on ahvatlevad ka mujal

Kesk-Aasias on praegu omamoodi ärkamisaeg – otsitakse võimalusi, kuidas tõsta omakeelse hariduse mainet ja muuta rahvus mitmekeelseks. Iga rahvus otsib oma teed. Kõrgõzstanile tundub sobivat hiline keelekümblus, millega alustatakse põhikooli teises pooles.

Keelekümbluse vastu on huvi tundnud ka komid. (Komimaa on kurva saatusega maa, kus on läbi aegade paiknenud 12 vangilaagrit, kurikuulsaim neist Vorkuta.) Kasahstanis on soov kasahhi keelt õppida valdav ja riigi poliitika toetab seda. Komimaal on neid, kes oma rahvuskeele, komi keele vastu huvi tunnevad, kuid see pole kogu maa poliitika. Seaduses on küll kirjas, et iga komi peab õppima komi keelt, kuid millal nad selleni jõuavad, ei tea. Hoiame neile igal juhul pöialt!

Laste emakeeleoskust ei seota Komimaal tänapäevase eluga. Lapsed õpivad rääkima oma traditsioonidest või näiteks vanast talutarest, aga ei oska kirjeldada korterit, milles praegu elavad. Komi keele õpe on natuke võru keele õppe moodi: otsitakse võimalusi, kuidas seda populariseerida.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!