Kuidas suhtub abiturient õpetajasse?
Iga viies abituuriumi poiss on mõelnud õpetajaks hakkamisele.
Koostöös ülikoolidega käivitas sihtasutuse Archimedes Eduko büroo 2013. aasta sügisel kampaania õpetajaameti väärtustamiseks. See on osa pikemaajalisest „Õpi õpetajaks” programmist, mille eesmärk on populariseerida õpetajakutset. Koos Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnaga viisid rahvusvahelise Delta Kappa Gamma ühingu Eesti organisatsiooni Pärnu Beta chapter’i liikmed Katrin Saks ja Reet Soosaar oktoobrist 2013 kuni veebruarini 2014 läbi õpetajaameti populaarsuse uuringu Pärnu linna gümnaasiumide lõpuklasside õpilaste seas, et selgitada välja Pärnu abiturientide hoiakud õpetajaameti suhtes. Uuringu valim olid 275 abiturienti Pärnu linna viie gümnaasiumi 383 abituriendist, neist 47% noormehed ja 53% tütarlapsed keskmise vanusega 18,1.
Õpetajaamet on populaarsem tüdrukute hulgas – neist 38% on mõelnud õpetajaks saamisele, küsitlusele vastanud poiste hulgas on see määr vaid 19%. Õpetajaks saamise põhjendustena toodi välja võimalus oma kogemusi ja teadmisi edasi anda, ameti meeldivus juba lapsest saati, soov tegelda lastega, ameti huvitavus, töö mitmekesisus ja loomingulisus. Samas ei taha õpetajaks saada siiski 196 küsitluses osalenud õpilast (71%). Soovimatust põhjendati teiste huvidega, töö mittesobivusega, stressi- ja pingerohkusega, väikese palgaga.
Pikk puhkus ja vaheajad
Tundes huvi, mida peavad abituriendid õpetaja elukutse juures kõige paremaks, palusime neil nimetada kuni kolm esimesena pähe tulevat asja. Kolmandik vastanutest leidis, et selleks on pikk puhkus ja vaheajad. Peaaegu sama paljud arvasid, et oma teadmiste näitamine valdkonna tundjana, õpetamine ja tarkuse jagamine on õpetajaametis kõige positiivsem ning et palju suhtlemist ja kohtumisi inimestega teeb selle ameti meeldivaks. Viiendikule vastanutest meeldis enim töö noortega, sest õpilased hoiavad ka õpetaja nooruslikuna. Paljudele meeldib võimalus panustada noorte haridusse ja tulevikku ning kujundada uut põlvkonda. Õpetajaameti oluliseks eeliseks peeti paindlikku tööaega. Paljud nimetasid õpetajate tööpäeva lühikeseks, küllap mõtlemata, kui pikaks võib see osutuda järgmist tundi ette valmistades või kontrolltöid parandades.
Raske töö ja stress
Vastates küsimusele „Mis on sinu arvates kolm kõige ebameeldivamat asja õpetaja töö juures?”, tõid pea pooled ootuspäraselt esimesena välja madala palga, pidades seda töökoormusele mittevastavaks. Pea sama arv abituriente leidis, et ameti üks kõige ebameeldivamaid külgi on halvasti käituvad probleemsed ja kasvuraskustega õpilased. Ligikaudu kolmandik vastanutest pidas negatiivseks suurt töökoormust, mida iseloomustavad pikad tööpäevad ja tundide ettevalmistamine ka nädalavahetustel. Ei meeldinud ka kontrolltööde tegemine ja tööde parandamine, mis tähendab töö koju kaasa võtmist. Ligi kolmandiku vastanute hinnangul on õpetajatöö pingeline, stressirohke ja väga vastutusrikas.
Koormus peaks vähenema
Küsitluses osalenutel paluti hinnata õpetajaameti mainekust Eesti ühiskonnas (1 − väga madal, 5 − väga kõrge). Vastuste keskmine oli 3,14. Seejärel paluti hinnata eri ametite mainekust ja etteantud 12 ametit tuli järjestada, kusjuures 1. oli kõige mainekam ja 12. kõige madalama mainega. Õpetajaamet oli 10. kohal, edestades müüja ja küünetehniku oma. Esimesel kolmel kohal olid ettevõtte juht, arst ja advokaat.
Tundsime huvi, milliste muutuste korral kaaluksid koolilõpetajad õpetajaks õppima asumist. Ligi pooled leidsid, et õpetajad peaksid saama rohkem palka. Ligikaudu kümnendik vastanutest eristus sellega, et ei soovi saada õpetajaks, kuna amet ei meeldi või ei huvita. Tahetakse näha muutust õpilaste väärtushinnangutes ja suhtumises õppimisse, soovitakse suuremat vastutustundlikkust. Leiti, et õpetajate töökoormus peab muutuma väiksemaks, aitaks ka parem tööjaotus ja töökorraldus. Peeti vajalikuks õpetajaameti väärtustamist ja vajadust tõsta õpetajatöö rohkem au sisse. Oldi arvamusel, et muutust vajab Eesti haridussüsteem tervikuna. Vastanute arvates tuleb rõhku panna õppijate enesearendamisele, mitte faktipõhisele tuupimisele.
Oli julgustav lugeda, et vastanud rõhutasid õpetajaameti tähtsust ja austust selle vastu. Leiti, et õpetajatöö on oluline ja vastutusrikas.
Kommentaaridest: õpetajaks üldjuhul sünnitakse, õpetajaamet on midagi palju enamat kui tühipaljas teadmiste õpetamine, õpetajal on suur roll noore tuleviku suunamisel. See on suurepärane amet, tänuväärne. Õpetajaid peaks rohkem tunnustama, palka tõstma, sest õpetajatöö on üks tähtsamaid. Austus õpetajaile, sest ise ei peaks ma selles ametis vastu.
Nenditi, et see on raske amet, mida võetakse enesestmõistetavana. Üks raskemaid töid, väga vastutusrikas, õpetajast sõltub päris palju tulevikus. Õpetaja töö on ülimalt keerukas ja tema panust tuleks rohkem väärtustada ja austada. Õpetajaks ei taheta hakata, sest see on väga stressirohke töö ja madal palk ei kompenseeri seda.
Koolirõõmu eeldus on heatujuline, oma tööd nautiv ja inspireeriv õpetaja. Õpilased mõistavad, et õpetajaile esitatavad nõudmised ja nende töötasu ei ole tasakaalus. Märkimisväärselt palju pöörati tähelepanu vajakajäämistele õpilaste käitumises ja koduses kasvatuses.
Aga teiste maade abituriendid?
Delta Kappa Gamma ühingu Eesti organisatsioon ühendab naiskoolitajaid, kes on oma professionaalse arengu kõrval võtnud südameasjaks õpetajaametit tutvustada ja populariseerida. DKG aastakonverentsil tutvustatud küsitluse tulemused ärgitasid ka teisi DKG Euroopa ühinguid sarnast uuringut korraldama.
Pärnu linna koolides läbi viidud küsitlus aitas kirjeldada olukorda ühe piirkonna lõikes. Sellest lähtuvalt planeeritakse tegevust ka tulevikus: ühiskonna toetatud, õnnelik ja oma tööd väärtustav õpetaja on parim eeskuju, mis innustab noori õpetajakutset valima.