Meil on õuevahetund
Skandinaavia eeskujul tegime alates märtsist pooletunnise õuetunni kogu koolile. Soovitan seda kõigile.
Mõte sai alguse Norrast Dokka koolist. Seal on iga päev tunniplaanis 40-minutine auk, mis täidetakse õues mängimise ja matkamisega. Nädala jooksul tegevus muutub, asja koordineerib üks väiksema koormusega õpetaja. Õuepausid olid meile silma hakanud ka Soome koolides.
Veerandtunnine saalis möllamise vahetund on meil olnud kogu aeg, kuid õuevahetunniga hakkasime Vääna-Jõesuus pihta eelmise õppeaasta kevadel. Nüüd on meil saalivahetund pärast teist ja söögivahetund pärast kolmandat tundi. Pärast sööki ollakse pool tundi õues. Päevakava tuli sellega seoses ümber teha ja ringiaegu nihutasime ka, kuid see tasus ära. Augustis külastasime Helsingis Lautakartano ja Poikkilaakson koole, et veel ideid saada. Saime.
Nüüd oleme pärast söögivahetundi 35 minutit õues. Iga ilmaga. Vanema ülesanne on laps ilmakohaselt riietada. Mängime jalgpalli, rahvaste palli, sõidame rattaga, ehitame onni, joonistame kriidiga, mängime kummikeksu jms. On kokku lepitud, kui kaugele koolist võib minna. Õpetajatest korrapidajad hoiavad silma peal ning suunavad. Kevadise heaoluküsitluse järgi meeldib õpilastele õues kõige rohkem rahvaste pall, siis sõpradega mängimine, onni ehitamine, jalgpall.
Spetsialistid soovitavad liikuda päevas vähemalt tunni, veel parem kaks. Siin peab ka kodu appi tulema – lapse jalgsi või rattaga kooliminek oleks täiendav panus tema tervisesse.
Edasi on plaanis suunata läbitungiv pilk maailma kogemusse, muretseda mänguvahendeid, rajada aktiivsust õhutav mänguväljak.
Esimesel õppeaastal, kui Vääna-Jõesuu Koolis õuevahetunniga alustati, mängiti tõesti jalgpalli ja rahvastepalli, sõideti rattaga ja joosti metsa all ning ümber maja. Tänaseks on aktiivsetest tegevustest alles jäänud vaid jalgpall ja jalgrattasõit, osa lapsi mängib künkal ja ümber maja jooksumänge. Siiski suure hulga laste liikumisaktiivsus ei anna mõõduka koormusega tegevuse mõõtu välja. Onnid on enam-vähem valmis saanud, nende ümber käib küll toimetamine, aga liikumisaktiivsus jääb väikeseks. Direktori sõnutsi on ta pedagoogilisest kollektiivist ainuke, kes lapsi aktiivsemale tegevusele ärgitab ja kaasab. Õpetajatel on vaid kontrolliv roll, et lapsed üksteisele liiga ei teeks ega kokku lepitud piiridest ei väljuks. Saalivahetunnis osaleb vaid kolmandik lapsi, tantsuvahetunnis veelgi vähem.
Eeskuju vääriv on erinevate vahetundide sisse seadmine: igapäevaselt toimub koolis tantsu-, saali- ja õuevahetund. Laste aktiivsust suurendab mänguväljak, tehisküngas ja aktiivset ala on kavas ka laiendada tasakaalu ja ronimisvahenditega. plaanis on muretseda õuetreeninguseadmeid. Rohkesti on muretsetud erinevat inventari, mis lapsi tegutsema ärgitab. Lapsed saavad kasutada erinevaid palle, lendavaid taldrikuid, kõnnikarke, hüppe- ja hoonööre, kummikeksukumme, neile on võimaldatud oma ratastega sõita. Naaberkoolis Murastes on lastel õues kasutada ka tuulelohed ja tasakaaluplaadid.
Kui esimesel õppeaastal mängiti õues igapäevaselt koos õpetajaga ka rahvastepalli, siis lapsed igatsevad seda võimalust taga. Laste sõnutsi nad liiguks meeleldi aktiivsemalt, kui õpetajad nendega koos tegutseks.