Mis on õpipoisiõpe?
Haridusministeerium ja Innove hakkavad toetama õpipoisiõppe massilist rakendamist.
Eestis napib üha enam kvalifitseeritud töötajaid. Selle üks põhjus on, et kümned tuhanded suhteliselt hea kvalifikatsiooniga töötajad on läinud tööle teise riiki. Kuid samal ajal on meil ka küllaltki suur tööpuudus – ligi 8% −, mis tähendab, et palju ametikohti on täitmata põhjusel, et puuduvad vajaliku ettevalmistusega töötajad.
Paljudes Kesk-Euroopa riikides rakendatakse selle lõhe vähendamiseks keskastme spetsialistide, oskustöötajate, teenindajate ja ametnike töökohapõhist õpet ehk õpipoisiõpet. Ettevõtted loovad õpipoisiõppeks sobivad töökohad ning koolitavad seal koostöös kutseõppeasutustega endale vajalikke töötajaid.
Eestis on õpipoisiõpe seadustatud juba 2006. aastast, kuid kasutatakse seda kahjuks väga vähe – vaid 2% kutseõppuritest õpib töökohapõhises õppes. Haridus- ja teadusministeerium tahab hakata seda õppevormi palju massilisemalt rakendama. Praegu valmistabki ministeerium ette uut Euroopa sotsiaalfondi programmi, et asuda seda järgmisel aastal Innove sihtasutuse eestvedamisel ellu viima.
Õpipoisiõppe olemus
Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõppe õppevorm, mille puhul toimub praktiline väljaõpe ettevõttes või asutuses (edaspidi praktikakoht), moodustades vähemalt kaks kolmandikku kogu õppe mahust. Praegu põhiliselt kasutatavas koolipõhises õppes moodustab praktika vaid neljandiku õppe kogumahust. Seega toimub õpipoisiõppes põhiosa erialasest väljaõppest ettevõttes või asutuses kohapeal. Õpilane omandab seal teadmisi, oskusi ja hoiakuid tööülesandeid täites. Ülejäänud mahus toimub õpe kutseõppeasutuses.
Töökohapõhise õppe osalised on niisiis õpilane, ettevõte või asutus ning kutseõppeasutus. Nende kolme suhted, kohustused, vastutus ja õppe täpsem korraldus reguleeritakse praktikalepingus. Töökohapõhise õppe rakendamist reguleerib täpsemalt haridus- ja teadusministri määrus nr 39, mis on vastu võetud 20. detsembril 2013.
Ettevõte
Töökohapõhise õppe põhieesmärk on valmistada ette majanduse, ühiskonna ja ettevõtluse vajadustele vastavat tööjõudu kõige vahetumal viisil – samal ajal töötades ja õppides. Töökohal toimuva õpipoisiõppega saavad ettevõtjad koolitada täpselt oma vajadustele vastavaid töötajad, teisalt paraneb ka õpipoiste endi tööalane konkurentsivõime.
Enne praktikalepingu sõlmimist hindavad kutseõppeasutus ja ettevõte koos õppetingimusi ettevõttes, et veenduda ettevõtte valmisolekus täita õppekava eesmärke ning tagada õpilase ohutus ja tervise kaitse. Ettevõttel tuleb õppijatele kohaldada töölepinguseaduse töö- ja puhkeaja regulatsiooni. Hindamise käigus selgitatakse välja ka see, millised õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on omandatavad ettevõttes ja milliste omandamine tagatakse koolis või teises praktikakohas. Ettevõtte hindamise tulemusena valmib kirjalik eksperthinnang, mis lisatakse praktikalepingule.
Andres Pung
Tavaliselt tagab õpilase praktilise väljaõppe ettevõte või asutus. Selleks määratakse õpilasele koostöös kutseõppeasutusega praktikakoha juhendaja, kellel on vajalik erialane ja pedagoogiline pädevus ning kes tagab õpilase juhendamise ja väljaõppe kogu õppeaja jooksul. Ühel juhendajal võib korraga olla kuni neli juhendatavat õpilast. Ettevõte tagab õpilase juhendamiseks vajaliku töökorralduse ja juhendamisega seotud ülesannete täitmise, samuti töö- ja õppeülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud materjalid ja töövahendid.
Ettevõte maksab õpilasele praktikakohas tööülesannete täitmise eest tasu vastavalt praktikalepingus kokkulepitule. Kokkulepitud tasu ei või olla väiksem valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Praktikakoht võib sõlmida õpilasega ka töölepingu. Siis laienevad õpilasele kõik töötajale osaks saavad õigused ja kohustused ning tasu maksmist praktikalepingus eraldi ei sätestata.
Kutseõppeasutus
Töökohapõhine õpe toimub kutseõppeasutuse õppekava alusel. Õpilasele koostatakse vajadusel selle alusel individuaalne õppekava, arvestades praktikakoha eripära ning õpilase haridustaset, varasemaid teadmisi ja oskusi ning hariduslikke erivajadusi. Sobiva kooliõppekava puudumisel on võimalik koostöös ettevõttega koostada olemasoleva kutsestandardi alusel (või selle puudumisel kutseliidu või ettevõtjate heakskiidul) ka uus õppekava.
Kooli roll on õpetada õpilastele teoreetilisi teadmisi, võtmepädevusi ja esmaseid praktilisi töövõtteid. Kool määrab õpilasele ka omalt poolt juhendaja, kes kureerib õpilase õppetööd ning hoiab kontakti ettevõtte ning sealse juhendajaga. Kool tagab praktikakohapoolse juhendaja pedagoogilise ettevalmistuse vajalikul tasemel lähtuvalt töökohapõhise õppe spetsiifikast.
Õpilased
Töökohapõhisesse õppesse võib asuda omal initsiatiivil, ettevõtete, asutuste, töötukassa, karjäärikeskuste, kutseõppeasutuste, kutseliitude, kohalike omavalitsuste või muude institutsioonide suunatuna. Pöörduda tuleb eelkõige kutseõppeasutuste poole. 2015. aastal kujundatakse SA Innove koosseisus välja ka üksused, mis aitavad asjaosalisi – koolitust vajavaid inimesi, ettevõtteid ja kutseõppeasutusi − kokku viia. Arendatakse välja vajalikud infosüsteemid. Õpilastena nähakse nii noori kui ka täiskasvanuid, kes soovivad ümber õppida, et alustada oma teist või kolmandat tööalast karjääri.
Töökohapõhise õppe kulude katmine
Riikliku koolitustellimuse alusel rakendatud töökohapõhise õppe kulud katab kool koolis toimuva õppe ja juhendajate koolituse ning koolipoolsele juhendajale makstava juhendamistasu ulatuses. Vastavalt praktikalepingus kokkulepitule kannab kool kuni 50% koolitusrahast üle ettevõttele sealsele juhendajale juhendamistasu maksmiseks. Muudest vahenditest rahastatava koolituse puhul lepitakse kulude jaotus kokku praktikalepingus.
Lõpetuseks
Töökohapõhine õpe on paljudes riikides kõige levinum kutseõppe vorm. Eriti levinud on õpipoisiõpe rikastes riikides, nagu Šveits, Luksemburg, Saksamaa, Austria, Holland jt. Nendes on ettevõtjad harjunud panustama kutsehariduse arendamisesse ja endale ise tööjõu ettevalmistamisse. Ainult nii on võimalik kindlustada täpselt ettevõtja vajadustele vastav tööjõud. Kui meiegi koondame tööandja, töövõtja ja kutseõppeasutuse jõud töökohapõhise õppe väljaarendamiseks, siis suudame muuta oma töötajate kvalifikatsiooni tööturu ja ühiskonna vajadustele paremini vastavaks.
Kas nüüd leitakse lõpuks ka juhendajatele töökohtadel nende töö tasustamiseks summad? Või on endiselt see töö missioonitundest?