Missugust riigigümnaasiumi Tallinn vajab?

14. nov. 2014 Raivo Juurak Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

5. novembril arutas Tallinna linnavolikogu kultuurikomisjon riigigümnaasiumi Collegium Estonicum asutamist.

Peamiseks on kujunenud küsimus, miks on Tallinnale sellist kooli vaja. Pressiteadete napp info on jätnud palju ruumi oletustele ja küsimustele. Kõigepealt, kas kõik eesti koolid ei olegi siis keskendunud eesti keelele ja kultuurile? Miks tahetakse avada veel üks eliitkool – kas neid on Tallinnas veel vähe? Miks just humanitaarkool, kui Eesti tunneb puudust hoopis tugeva reaalharidusega inimestest? Miks hakkavad õppejõud toetama eliitkooli, kui mitu korda rohkem vajavad nende pedagoogilist meisterlikkust mahajäänud koolide õpilased ja õpetajad? Kui Collegium Estonicum komplekteeritakse praeguste koolide kõige parematest õpetajatest ja õpilastest, kuivõrd see siis olemasolevaid koole „rüüstab”?

5. novembril arutati Collegium Estonicumi (CE) ideed Tallinna linnavolikogu kultuurikomisjonis, kus kerkisid enam-vähem samad küsimused. Mõnedki neist said selgemaks. Kõigepealt märgiti, et CE idee sündis Tallinna visiooninõukojas ja asjaga ollakse alles päris alguses, seepärast ongi tõlgendusi veel palju. Osa peab tulevast Collegium Estonicumi eliitkooliks, kus hakkavad õppima parimatest parimad. Teiste arvates võiks see pakkuda eestikeelset haridust eelkõige välismaalt naasnud perede lastele. Kolmandate arvates sobiks see kool Eesti vene kodukeelega õpilastele jne.

Missioonikool parimatele

Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut toonitas, et meil on prantsuse lütseum, inglise kolledž, saksa gümnaasium, juudi kool jt, kuid vastavat eesti keele ja kultuuri kooli pole. Ta toonitas, et Collegium Estonicum oleks missioonikool, kus õpiksid meie parimad õpilased, kes suudaksid esindada eesti keelt ja kultuuri kodu- ja välismaal nii väärikalt, et Lennart Merigi tunneks nende üle uhkust. Paatose lisamiseks tsiteeris Vitsut Mattheuse evangeeliumi, kus on Lunastaja viimased sõnad oma jüngritele: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!” Toomas Vitsut selgitas, et Collegium Estonicumi lõpuaktusel võiksid kõlada järgmised sõnad: „Minge ja tehke eesti kultuuri hindajaks maailma rahvad, eelkõige eestlased ise!” Vitsut rõhutas, et CE lõpetaja peaks saama hariduse, millega pääseb vabalt nii Eesti kui ka maailma parimatesse ülikoolidesse, selle kooli lõpetanud peaksid suutma vestelda BBC talk show’des saatejuhiga võrdväärse partnerina.

Järeleaitamiskool ja pedagoogiline labor

Kaasettekande teinud TLÜ professor Mati Heidmets nägi CE-d mõnevõrra teise nurga alt. Tema hinnangul oleks see kool eelkõige nende perede lastele, kes on mõnda aega välismaal elanud ja siis Eestisse tagasi pöördunud. Võimalike õpilastena nägi ta ka Venemaa soome-ugri perede lapsi, kes soovivad astuda Eesti ülikoolidesse. CE oleks just see kool, kus nende laste eripäraga arvestataks ja neile paindlik õppekava koostataks, nii et neistki saaksid kujuneda Eesti esindajad sõna parimas mõttes. Teiseks toonitas Heidmets, et CE-s hakatakse kasutama kõige uuemaid ja tõhusamaid õpetamismeetodeid ja sellest koolist kujuneb omamoodi pedagoogiline labor, õpetamistehnoloogiate katselava, uue õpikäsituse katsebaas, mille tegevusse annavad oma kaaluka panuse ülikoolide õppejõud.

Kool vene õpilastele

Tallinn aselinnapea Mihhail Kõlvart tõi sisse kolmanda variandi, rõhutades, et Collegium Estonicum pakub väga hea võimaluse süveneda eesti keelde ja kultuuri vene kodukeelega õpilastele. Kui nad pärast selle kooli lõpetamist õpetajaks õpivad, saavad nad minna vene koolidesse eesti keelt ja kultuuri hästi tundvate õpetajatena, ja just selliseid õpetajad vajavad Tallinna vene õppekeelega koolid väga.

Mihhail Kõlvart märkis, et CE kontseptsioon on alles välja töötamata, sellest ka nii erinevad arusaamad ja ootused. Ta toonitas, et lisaks üheselt mõistetavale CE kontseptsioonile peab linn haridusministeeriumile ette näitama Tallinna korrastatud koolivõrgu ehk selle, missuguste koolide gümnaasiumiosa seoses riigigümnaasiumi avamisega suletakse. „Enne seda kõike ei hakka ministeerium Collegium Estonicumist Tallinnaga mitte rääkimagi,” märkis Kõlvart.

Ent millisena kujutavad Collegium Estonicumi ette meie õpetajad, koolijuhid, poliitikud, lapsevanemad? Järgnevalt väike ülevaade ka sellest.

Tulevaste õpetajate kasvulava

Eesti õpetajate liidu juhatuse esimees Margit Timakov leiab, et CE võiks olla gümnaasium, mis hakkab tasapisi leevendama teravat vajadust õpetajate uue põlvkonna järele. Selle riigigümnaasiumi õppekorralduses peaks olema tähtis koht noorte juhtimis- ja esinemisoskuste väljaarendamisel – need on õpetajale vajalikud oskused, mis muudavad kooli noorte silmis ka atraktiivseks. Spetsiifilistest õppeainetest peaksid tunniplaanis olema pedagoogika, psühholoogia, sotsiaalpedagoogika, sotsiaaltöö alused. Teiste sõnadega: CE-s peaks olema päris palju kutsekooli mõtet, et noored saaksid kolme aasta vältel ühe elukutsega lähemalt tuttavaks. Kui Toomas Vitsut rõhutas hariduskomisjonis, et Eesti vajab rahvusvaheliselt tugevaid gümnaasiumilõpetajaid, siis Timakov märgib, et neid, kes Harvardi ja mujalegi sisse saavad, on Eestis palju, kuid just õpetajakoolituses napib kandidaate ja riigigümnaasium peaks aitama seda meie riigi valusat probleemi lahendada.

Timakov ei usu, et eestimeelsust ja uhkust oma kodumaa üle saaks kasvatada eesti keele ja kultuuri tundidega. Margit Timakov: „See on möödunud sajandi mõtteviis. Tänapäeval on nii, et kui tahame, et õpilased oskaksid paremini matemaatikat, ei pane me tunniplaani matemaatikat juurde ega tee matemaatika eriklassi, vaid põimime matemaatilist pädevust eeldavaid ülesandeid igasse õppeainesse, nii et õpilane omandab soovitava oskuse lihtsalt senisest rohkem elulisi ülesandeid lahendades. Niisamuti kasvavad noortest patrioodid, kui nad valmistuvad omandama mõnd väga vastutusrikast ja riiklikult olulist elukutset, nt õpivad õpetajaks. Selles mõttes oleks õpetajaks valmistumise kallakuga riigigümnaasium parim patriotismi kool.”

Ülelinnaline konsortsium

Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur teeks Tallinna ühe suure riigigümnaasiumi, mis oleks linna kõigist gümnaasiumidest moodustatud konsortsium. Iga praeguse nn torukooli ülemine ots tuleks maha lõigata ja teha nendest ülemistest otstest üks suur riigigümnaasium. Inglise kolledži, prantsuse lütseumi, reaalkooli jt vastuvõtukatsetega koolide ülemised otsad läheksid samuti riigigümnaasiumi.

Tõnu Piibur: „Riigikool võiks olla ehitatud üles Tallinna ülikoolide järgi, nii et seal õpetataks tehnikat, kunsti, keeli, IT-d ja mitmeid muid erialasid, mida linna ülikoolides õpetatakse. Iga õpilane valiks siis endale sobivad ained, koostaks neist isikliku õppekava. CE-s ei pea olema kuut-seitset paralleelklassi ja vanuse järgi klassist klassi liikumist, nagu seda ei ole nt Soome gümnaasiumis.

Uuel riigigümnaasiumil võiks olla peahoone ja selle juurde kuuluvad innovaatikamajad, näiteks nagu tehnikaülikoolil on Mektory. Ülikoolide innovatsioonikeskused oleksid ka riigigümnaasiumi õpilaste kasutada. Koostöö ülikoolidega ei pea tähendama, et õppejõud tulevad gümnaasiumi õpetama. See on ilmselge raiskamine. Küll aga võiksid ülikoolid oma tehnilist baasi CE-ga jagada. Kui on mingi praktikum või loeng, mille teema ja tase sobib ka gümnaasiumiõpilastele, saavad seal osaleda üliõpilased ja gümnasistid koos.

Ja veel − ladinakeelne nimi Colle­gium Estonicum võimaldab hõlpsalt ka kõik Tallinna vene gümnaasiumide ülemised osad selle alla kokku võtta. Meil on aeg endale teadvustada, et ei ole eesti, vene, soome jt õpilasi, vaid kõik on eri kodukeeltega eesti lapsed.

Väga tähtis on, et kõik linna gümnaasiumid CE alla läheksid, mitte nii, et kesklinna torukoolid jäetaks alles ja riigigümnaasium tehtaks ülejäänud gümnaasiumidest. Selline vahetegemine kutsuks esile solvumist ja protesti. Kui aga kõik koolid ilma eranditeta riigigümnaasiumiks liidetakse, olen mina nõus gümnaasiumidirektori austavast nimetusest loobuma ja põhikooliõpetajaks hakkama.

Kaubanduses öeldakse, et hulgi on odavam. Kooli puhul muidugi väidetakse, et haridus on palju kõrgem ja ülevam kui kaubandus − kuid õpetaja tahab palka. Kuna praegune koolikorraldus ei võimalda õpetaja töötasu oluliselt tõsta, tasub juba selle pärast Tallinna kõiki koole ühendavale riigigümnaasiumile mõelda.”

Tugev reaalkool

Pääsküla gümnaasiumi direktor Leena Arras leiab, et riigigümnaasiumi avamine võiks Tallinna haridussüsteemi natukenegi õiglust kaasa tuua. Näiteks Nõmmel on praegu osa koole ülekoormatud − töötatakse kahes vahetuses −, teised aga töötavad alakoormusega. Osa koole võtab tugevamad õpilased endale, teised peavad leppima ülejäägiga. Osa koole töötab korralikult remonditud majas, teised on jäetud saatuse hoolde − sellist olukorda ei saa kuidagi õiglaseks pidada.

Leena Arras märgib, et iga uus riigigümnaasium on saanud ümberkorralduste tegemiseks riigilt suuri toetussummasid, õigluse mõttes peaksid saama toetust ka uue gümnaasiumiga piirnevad põhikoolid, sest nemadki peavad riigigümnaasiumi tulekuga oma töö ümber korraldama. Ei saa nii, et pannakse riigigümnaasium kuhugi paika ja ümbruskonna koolid vaadaku, kuidas hakkama saavad.

Leena Arras: „Arvan, et Nõmme piirkonnas võiks Nõmme gümnaasiumist riigigümnaasiumi teha. Ülejäänud koolid võiksid olla põhikoolid. Nõmme gümnaasium sobib oma kuulsusrikka ajalooga puhtaks riigigümnaasiumiks väga hästi. Pealegi ei oleks vaja ehitada uut maja, sest Nõmme gümnaasiumi hoonetesse mahub gümnasiste päris palju. Olen hea meelega nõus töötama Pääsküla põhikoolis, kui tean, et minu õpilased lähevad edasi õppima tugevasse Nõmme riigigümnaasiumi.”

Leena Arras arvab, et Nõmme riigigümnaasiumis peaks olema tugev reaalainete suund, sest praegu ei pääse väga paljud reaalainetes tugevad õpilased kesklinnas reaalkooli. Reaalsuunale tulijaid oleks rohkesti. Humanitaarsuund võiks Nõmme riigigümnaasiumis muidugi samuti olla, kuid eelkõige võõrkeelte suunana.

Kasvava linnaosa kool

Pirita linnaosa halduskogu esinaise Barbi-Jenny Pilvre-Storgardi arvates vajavad riigigümnaasiume eelkõige kasvavad linnaosad nagu Pirita ja Nõmme. Ta on haridusministeeriumiga rääkinud, et Piritale on vaja riigigümnaasiumi, mis teenindaks Lasnamäed, Piritat, Maardut ja ka Kadriorgu. See võimaldaks tänasel Pirita majandusgümnaasiumil jätkata põhikoolina, aga põhikoolikohti on kasvavas linnaosas samuti väga vaja. Tallinna kesklinna pole Barbi-Jenny Pilvre-Storgardi arvates riigigümnaasiumi küll vaja, eriti kui Collegium Estonicum on mõeldud rajada eliitkoolina. Kesklinn eliitkoolide puuduse all ei kannata.

„Kuna Pirital mainekat gümnaasiumi pole, siis sõidavad lapsed Piritalt ja ka Lasnamäelt kesklinna gümnaasiumidesse,” selgitab Pilvre-Storgard, „ja liikluses on üks suur ummik. Et oma last 21. kooli saada, registreeritakse ennast elama kas või Raua tänava sauna. Praegu on ju 21. kool esimene valik, kuhu Pirita ja Lasnamäe laps tahetakse panna. Palju õigem oleks teha Piritale tugev riigigümnaasium. Väga hea asukoht oleks Pirita riigigümnaasiumile Pirita TOP-i krundil mere ääres,” arvab Pilvre-Storgard. Sellest krundist on üks osa sotsiaalmaa ning uhke riigigümnaasium mere kaldal oleks suurepärane sotsiaalobjekt. Pirita halduskogu on seda ideed toetanud, kuid kinnisvaraarendajad leiavad, et kooli jaoks on tuhande dollari vaade liiga hea. Ka haridusministeerium ei tunne asja vastu erilist huvi ja nii see asi sumbub.

Teine variant oleks siseakadeemia väga suur krunt Pirita-Kosel. See on riigimaa, kuhu akadeemia kõrvale ka riigigümnaasium vabalt ära mahuks. Pirita-Kosel areneb elamuehitus, lapsi tuleb kogu aeg juurde. Logistiliselt pole see nii hea koht kui Pirita TOP, aga kui Lasnamäe nõlvalt laskuv Mustakivi tee pikendus korda teha, oleks Lasnamäe lastel päris lihtne kooli tulla.

Tallinn ei vajagi riigigümnaasiumi

Tabasalu gümnaasiumi hoolekogu esimees Andres Adamson väidab, et Tallinn ei vajagi riigigümnaasiumi. Välja arvatud juhul, kui kogu keskharidus n-ö riigistatakse, kui riik võtab vastutuse kogu keskhariduse eest, mis eeldab aga ühiskondlikku kokkulepet. Sel juhul saaksid ligi pooled praegused linnakoolid riigigümnaasiumideks.

Andres Adamson: „Pooled seepärast, et Tallinna koolivõrgu korrastamist tuleb nagunii jätkata, ja teisalt: täistsüklikoole riik kardetavasti ülal pidama ei hakkaks. Kuid taolist üldist kokkulepet pole. Kui Collegium Estonicumi asutaks mõni rahakas fond, sihtasutus, üksikisik või isikute grupp, siis ma aplodeeriksin. See tooks lisaks haridusellu lisaraha jmt. Sel juhul ei hakataks looma sellist ühte ja ainsat riigigümnaasiumi üksnes propagandistlikel eesmärkidel. Kahju see otseselt võib-olla ei tee, kuid on asendustegevus. Seoses Tallinna koolidega on palju olulisemaid teemasid, ka selliseid, millesse riik sekkuma peaks. First things first, on need korras, siis võib edasi vaadata. Mitte Tallinnasse vaid Harjumaale on vaja kolme, nelja, võib-olla viit riigigümnaasiumi.”


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!