Nõo reaalhariduse esimene poolsajand
Nõo reaalgümnaasiumi uus aadress on nüüdsest Kalju Aigro tänav 5. Nimemuutusega tunnustas kool oma legendaarset direktorit, kelle eestvõttel pandi 1964. aastal alus reaalainete süvaõppele. 1965. aastal saabus Tartu ülikoolist Nõo keskkooli elektronarvuti Ural-1 ja alustati esimesena suures liidus arvutiõpet.
Esimene arvuti oli tõeline ilmaime ja võttis enda alla saali. Küllap oli see üks innustaja, mis pani õpilasi veelgi rohkem õppima. Igatahes haarasid nõokad peagi esikohti vabariiklikel reaalainete olümpiaadidel ja said lõpetades kaasa programmeerimise kvalifikatsioonitunnistused. Tasapisi sai Nõo keskkooli nimest kaubamärk, mis meelitas Lõuna-Eesti väikealevikku taibukaid noori üle Eesti.
„Kalju Aigro ja tema kaaskondlased olid viiskümmend aastat tagasi ikka väga ettenägelikud,” lausub Nõo reaalgümnaasiumi praegune direktor Jaanus Järveoja. „Oleme tõeliste hiiglaste õlgadel. Tuleb iga päev tööd teha, et mitte ainult nende tehtul liugu lasta.”
„Tugeva müüri aluseks on tugev vundament,” nendib õppejuht Tiina Perkson. Tublimate õpilaste nimel tehakse koostööd põhikoolidega üle Eesti. Õpilased tulevad erinevast keskkonnast ja tase on algul erinev. Kooli roll on seda ühtlustada.
Kolme kohustusliku õppesuuna nõudega tekkis reaalharu paljudes koolides. Nõo reaalsuunal on üksjagu erinevusi. Näiteks suurem arvutiõpetuse osakaal, lisaks tunniplaani 2–3 tunnile tuleb osaleda ka õhtuses arvutipraktikas. Nagu mullu ja muistegi saab eksami ja lõputöö edukalt sooritanu kvalifikatsioonitunnistuse, millega lööb läbi nii kõrgkoolis kui ka töövestlusel.
Küll küllale liiga ei tee – õpilased on ise loonud arvutiklubi, kus saab ka vabal ajal programmeerida.
Aegade hämarusest on 10. klass teinud üleminekueksami loodusainetes ja 11. klass matemaatikas. „Ka selle kaudu näidatakse nende ainete olulisust meie koolis,” ütleb direktor. Riigieksamina on matemaatikat teinud 95% õpilastest ja füüsikaski on tõenäoliselt suurim osalus Eestis. Et õpetajad saaksid individuaalselt õpilasele läheneda, on reaalainetes osa tunde rühmades.
Nõo õpilased esinevad tublilt ka aineolümpiaadidel. „Tuleb siiski tunnistada, et viimased aastad pole olnud meile enam nii edukad,” nendib Jaanus Järveoja. „1990-ndatel, rääkimata veelgi varasemast, olime üks väheseid koole Tartu ja Tallinna tippkoolide kõrval, kust tulid olümpiaadivõitjad. Järelikult pole meil enam õnnestunud kõige kõvemaid siia meelitada, aga tuleb teha tööd tublidega, kes siin on.”
Aina võistlustules
Õpilaste tippvormi saavutamiseks on mitmeid võimalusi: olümpiaadi ettevalmistustunnid, konsultatsioonid. Olümpiaadi ettevalmistuse saab võtta ka valikkursuseks. Tosin aastat korraldatakse jõuluvaheajal ettevalmistuslaagrit 40 õpilasele, kes osalevad olümpiaadide maakonnavoorudes ja viie kooli kohtumistel, mil sama pikk ajalugu kui Nõo koolil.
Nõo õpilased osalemas Tartu observatooriumis satelliitide juhtimise projektis. Foto: Andres Mihkelson
„Parim treening on võistlus, seepärast osalevad meie õpilased arvukatel konkurssidel-võistlustel,” ütleb õppealajuhataja Svetlana Keisk. Nimetagem vaid mõnda: olümpiaadivoorud, TÜ lahendusvõistlused, Känguru, Kajakas, Tallinna tippvõistlus füüsikas. Kool loodab elustada Eesti Energia füüsikavõistluse. Ehk on abiks vilistlasest uus juhatuse esimees!
Nõo reaalgümnaasium veab ka ise riiklikke konkursse. Matemaatikaõpetaja Sirje Sild korraldab arvukate osalejatega arvutiprogrammide rakendusele suunatud võistlust „Märka matemaatikat enda ümber”. Kirjandusõpetaja Heily Soosaar ja arvutiõpetaja Kaja Kasak teevad juba üheksandat korda Kirjandusraali, mille raames õpilased valmistavad kirjanduse õppekava õppematerjale veebipõhiselt.
Konkursi lõppvoorus näeb mõnigi õpilane, et siin saab ühiselamust sussides kooli tulla ega pea läbi tuisu ja tormi vantsima,” muheleb Järveoja.
Kui vilistlased kokku tulevad, meenutavadki nad ühe esimese asjana ühiselamut. See on pehme üleminek iseseisvasse ellu, turvalisem kui erakorteris elumere lainetel.
„Meie õpilased hoiavad ühte, peavad nad ju 24 tundi koos hakkama saama ja see tekitab peretunde. Hädas aidatakse üksteist,” kiidab Sirje Sild ja lisab, et ühiselamu toob õpetajale lisavastutust. Mujal koolides pole õpetaja asi, kes kelle kaisus magab.
Süvaõppeklasside loomisest saati on tehtud ülikoolide ja teadusasutustega koostööd. Lähim naaber, Tõraveres asuv Tartu observatoorium peibutab noori satelliitide aktiivõppega. Oktoobris oli rahvusvahelise nanoteaduse projekti Quantum Spin-Off avaüritus, kus Nõo reaalgümnaasium on koos kuue kooli ja TÜ teaduskooliga Eestit esindamas.
Kool püüab sisustada ka õpilaste vaba aega. „Tahaksime, et nad mängiksid palli ja pilli, aga see toob kaasa puudumisi. Pole kerge leida õppetöö ja seda toetava tegevuse tasakaalu, tuleb teha kompromisse,” lausub direktor.
Õppimata ei saa
Õpilasi tuleb Nõkku ka Saaremaalt, Ida-Virust, Tallinnast. Üha enam vene taustaga õpilasi, kelle integreerimist eesti ühiskonda näeb kool oma missioonina.
Nõo on juba 20 aastat olnud riigikool. Riigigümnaasiumide materiaalse baasi arendamiseks on tehtud suurt tööd. Seda on tunda ka Nõos. 2013 valmis uus hoone moodsa sisuga. Munitsipaalkoolina olnuks nii suur investeering mõeldamatu.
„Sõltumata sellest, kus keegi edasi õpib, on trumbiks koolist saadud süsteemse mõtlemise oskus,” lausub Tiina Perkson.
1965. aastal sai Nõo keskkool arvuti „Ural-1”. Õpilased ja õpetaja O. Karu arvuti juhtimispuldi juures. Foto: arhiiv
Vilistlased tulevad tagasi ka õpetajaina. Füüsikaõpetaja Peet-Märt Irdt 1981. aasta lennust ütleb, et toona tehti rohkem sporti ja loeti ning silmaring oli suurem. Nüüd on lapsed pinnapealsemad, kuid keeltes tublimad. Ent õppimata pole siin kunagi saanud.
Matemaatikaõpetaja Mikk Põdra, kes lõpetas 2003, arvab, et tema ajal suutsid õpilased tunnis rohkem keskenduda, praegu ollakse püsimatud. Ka klassid on suuremaks läinud.
1972. aastast ametis füüsikaõpetaja Muia Keerutaja arvates on praegused noored targemad, paremad ja ilusamad, aga mõnes mõttes nagu kuu pealt tulnud. „Nad tunnevad hästi arvutit, samas on osa neist eluvõõrad,” imestab Keerutaja.
Sirje Sillale meeldib, et õpilased on sallivamad. Vanemad on väga tänulikud, et Nõo kool on elupäästja – laps tahab taas koolis käia, sest siin ei narrita. „Mujal imelikuks peetud lõpetavad meil suure eduga, nende eripära aktsepteeritakse,” tõdeb Sild.
„Nõo reaalgümnaasium on tänulik kõigile, kes 50 aasta jooksul on meie koolis õppinud või töötanud,” ütleb direktor. „Loomulikult ka headele koostööpartneritele – lapsevanematele ja koolidele, kust on tulnud väga tublid õpilased. Anname oma parima, et rääkida Eesti reaalhariduse edendamisel kaasa ka tulevikus.”
—
50 AASTAT REAALAINETE SÜVAÕPET NÕO REAALGÜMNAASIUMIS (NÕO KESKKOOLIS )
- 1964 – loodi Nõo keskkooli matemaatika ja füüsika süvaklassid. Direktorina töötas sel ajal Kalju Aigro.
- 1965 – kool sai Tartu ülikoolist elektronarvuti Ural-1 ning hakati õpetama programmeerimist.
- 1977 – kool sai arvuti Nairi-3-1.
- 1978 – Nõo keskkool kujunes arvutiõpetuse praktikabaasiks koolidele, kus tegeldi arvutiõpetusega.
- 1981 – koostöös TPedI-ga valmis programm ülesannete genereerimiseks (kasutajaks koolid üle Eesti).
- 1983 – valmis arvutuskeskuse uus hoone, kool sai arvuti EC1020.
- 1985 – Nõo keskkooli arvutiõpetusalasele väljapanekule määrati Moskva rahvamajanduse saavutuste näitusel hõbemedal.
- 1985 – kool sai esimese personaalarvuti (AGAT).
- 1988 – võeti kasutusele Eestis toodetud personaalarvutid Juku.
- 1990 – kool sai IBM-i personaalarvutite klassi.
- 1991 – kooli nimeks sai Nõo reaalgümnaasium.
- 1994 – Nõo reaalgümnaasium sai riigikooli staatuse.
- 1996 – Nõo reaalgümnaasium hakkas kasutama interneti püsiühendust.
- 1999 – avati loodusainete eriklass.
- 2007 – hakati korraldama üleriigilisi konkursse „Märka matemaatikat enda ümber” ja Kirjandusraal.
- 2008 – sõlmiti koostööleping TÜ-ga jaTTÜ-ga reaal- ja loodusainete arendamiseks.
- 2012 – Nõo reaalgümnaasiumist sai majandusmatemaatika kursuse pilootkool.
- 2013 – Nõo reaalgümnaasiumist sai projekti „Statistika õpetamine arvuti abil” pilootkool.
- 2013 – valmis Nõo reaalgümnaasiumi uus hoonekompleks.
- 2014 – Nõo reaalgümnaasium on nanoteaduste projekti Quantum Spin-Off pilootkool.
Tänavu möödus 50 aastat A.H.Tammsaare nim.Tartu 1.keskooli matemaatik ja programmeerimise süvaõppega eriklassi lõpetamisest,s.o.eesti esimesest ja koolitati neid TRÜ arvutuskeskuses ja selle tarbeks.