Prantsuspärased teadmisteraamatud
Kirjastus Varrak on hiljuti peaaegu üheaegselt välja andnud kolm põnevat, pilkupüüdvat ja tarvilikku teadmisteteost, millest võiks olla abi õpetajatele ja põnevust (õpi)lastele, vanematest kõnelemata. Teosed on prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar.
Liiklusraamat lastele
Pilkupüüdvalt värviline ja põneva kujundusega liiklusraamat jagab lapsesõbralikul moel teadmisi nii liiklusmärkide, ohtlike olukordade, tee ületamise kui ka autoga sõitmise kohta. Siin on ühendatud palju nippe, millega laste huvi äratada: saab keerata rooli ja tõmmata kange, piiluda luugikeste alla, liigutada figuure, vastata küsimustele – absoluutselt iga paarislehekülg raamatu üheksast pakub tegevust tükiks ajaks. Siin saab otsida, nuputada, lugeda, mängida ning lõppeks välja lõigata ja kokku kleepida kolm papist automudelit, millega keskmisel lehel oleval linnakaardil reeglite kohaselt ringi sõita. Hulga huvitavaid fakte ja tähtsaid teadmisi sisaldav raamat läbi töötatud, võib teha valikvastustega „liikluseksami”, mille eest võib saada isegi „liiklusloa”.
See raamat on laste seas absoluutne hitt, olenemata sellest, kas nad oskavad juba lugeda või ei. Üks neljane näiteks nõudis korduvalt liiklusmärkide tähenduste ettelugemist ja teab nüüd kõiki peast. Erilist kiitust väärib raamat selle eest, et kuigi tõlgitud, sisaldab see igati aktuaalseid ning Eestisse sobivaid fakte ja teemasid, lisades juurde ka mõningaid huvitavaid teadmisi välismaalt ja ajaloost, näiteks et Indias peavad autojuhid andma teed lehmadele, et mitmes riigis on vasakpoolne liiklus või et esimesel valgusfooril Londonis olid värvi vahetuseks kangid, mida tõmbas politseinik.
Suur viktoriin väikestele ja suurtele
Kui liiklusluba käes ja teadmishimu kasvanud, pakub (õpi)lastele huvi ohtralt illustreeritud viktoriiniraamat, milles on samuti osavalt ühendatud mäng raamatuga, meelelahutus teadmistega ja käeline tegevus lugemisega. Enam kui 600 küsimust sisaldav värviline teos on jagatud teemadeks ja tasemeteks, nii et mängida saavad koos ka eri vanuses lapsed. Esikaanel on vastavalt vanusele kaks punktiskaalat, milles mängijad oma tegelase pildiga nuppe edasi liigutada saavad. Sama tegelane märgib raamatus läbivalt küsimuste raskusastet.
Mängida on lihtne: ava raamat suvalisest kohast, keeruta kaanel olevat ratast, vali välja sama värvi küsimus ning vasta sellele. Eraldi põnevust pakub õigete vastuste leidmine, milleks tuleb appi võtta raamatuga kaasas olev võluluup. Võidab see, kel kaheksa õiget vastust. Mängida saab üksindagi. Ja ka nendega, kes veel lugeda ei oska, sest küsimusi on seinast seina, olgu toodud näiteks: kus elab klounkala; kas pisarad on magusad; kumb on suurem, kas maa või päike; kas parem kops on vasakust väiksem; kui kaua on maganud üheksa-aastane – kuus kuud, kolm aastat või viis aastat?
See raamat saab lisaks läbimõeldud mängusüsteemile kiituse ka valikvastusega küsimuste andeka tõlke eest. Näiteks: kas tegu on hundimoosipuu, sebrasupipuu või ahvileivapuuga? Või kuidas nimetatakse meie kodugalaktikat: kas lehmarada, linnutee või pärnaõietee?
Mikside raamat
Veel üks teadmistejanusele lapsele sobiv teos, mis paelub piltidega ning sisaldab kuhjaga uusi ja vanu teadmisi. Tõsi, siinsed tekstid on eelnevatest pisut kohmakamad ja kantseliitlikumad, vähemalt ette lugedes. Mis annab aimu, et küllap on raamat mõeldud rohkem juba iselugejatele, kellel need küsimused tekivad. Aga visuaalselt paelub ka väiksemate tähelepanu ning annab võimaluse arutada nendega teemasid, mis niisama rääkides ehk jutuks ei tuleks. Eelnevalt mainitud raamatute inertsist võivad nemad hakata siinse raamatu pealkirjadeks olevatele küsimustele hoopiski ise vastuseid pakkuma, mis on ka äärmiselt lõbus koostegevus ja viib teadmisteni ikka.
Raamat on jagatud kuueks teemaks: ajalugu, loodus, inimkeha, loomad, argielu, ilmaruum, sisaldades infot nii mereröövlite, vulkaanide, luksumise, päikesekreemi kui ka kosmosejaamade kohta – kui tuua murdosakene näiteid. Siin on muide ka küsimus „Miks tuleb koolis käia?”. Vastuseks: „Kuigi vara ärgata võib olla raske, õpime koolis väga palju kasulikku, sealhulgas lugemist, arvutamist, kingapaelte sidumist ja arvuti kasutamist. Nende oskuste abil saame täiskasvanuna päris omapead hakkama.”