Riigikogu kinnitas mitu tudengeid puudutavat seadusemuudatust
Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse, millega laiendatakse vajaduspõhise õppetoetuse saajate ringi ja muudetakse taotlemise tingimused õiglasemaks, aga ka seadusemuudatused, mille kohaselt täienevad riikliku doktoranditoetuse saajate sotsiaalsed tagatised vanemahüvitise ja pensionikindlustuse osas, teatas haridus- ja teadusministeerium.
„Vajaduspõhise õppetoetuse süsteem muutub juba kevadsemestril kahes väga olulises aspektis,” ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. „Esiteks, üliõpilastele on loodud uus õppetoetuse liik – vajaduspõhine eritoetus. Teiseks, vajaduspõhise õppetoetuse tingimused muutuvad üliõpilastele soodsamaks, sest toetuse saamiseks vajalik õppekoormuse nõue ei ole enam nii range.”
Praegu kehtivate tingimuste kohaselt jäävad õppetoetusest ilma kõik need üliõpilased, kes ei täida õppemahtu 100%. „See tähendab, et kui üliõpilasel on jäänud saamata kasvõi üks ainepunkt, ei vasta ta järgmisel semestril enam toetuse saamise tingimustele,” selgitas Ossinovski. „Muudatuse jõustumisel on õppetoetusõiguslikud üliõpilased, kes täidavad semestris õppekava vähemalt 75% ulatuses ehk kõik täiskoormusel õppivad üliõpilased.”
Kevadsemestril lisanduv uus toetusliik – vajaduspõhine eritoetus, suurusega 135 eurot kuus – on mõeldud üliõpilastele, kelle pere majanduslik olukord on muutunud raskeks ootamatult ning kes jäid vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri.
Ministri sõnul ei jätnud senine üksnes automaatselt toimiv taotlussüsteem ruumi personaalsele lähenemisele ja erandjuhtudele, mille lahendamisest võib sõltuda üliõpilase õpingute jätkamine.
Eritoetust hakkavad määrama ja maksma õppeasutused, kellel on võimalik küsida üliõpilaselt lisadokumente. Õppeasutus saab võtta arvesse ka seda, kui üks lapsevanem on loobunud oma last toetamast, või jäänud mõni tudengi pereliige ootamatult töötuks või kaotanud töövõime. Praegu võetakse vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel aluseks perekonna eelmise kalendriaasta maksuandmed ja taotlemine toimub riigiportaali Eesti.ee kaudu.
Vajaduspõhise õppetoetuse süsteem rakendus 2013. aasta sügisel kõrgkooli astunud üliõpilastele. Selle suurus sõltub perekonna eelmise kalendriaasta sissetulekust, ulatudes 75–220 euroni. Alanud õppeaastal on rahuldatud enam kui 3800 üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse taotlus. Taotlust saab esitada Eesti.ee portaali kaudu kogu semestri vältel, toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust. Lisainfot vajaduspõhise õppetoetuse kohta leiab ministeeriumi kodulehelt.
„Doktorantide sotsiaalsete tagatiste täiendamine on riigipoolne signaal sellest, et riik tunnustab doktoriõpinguid karjäärivalikuna,” märkis minister. „Kui doktoranditoetus ei anna doktorandile sotsiaalseid tagatisi, töötavad paljud doktorandid õpingute kõrvalt, ka väljaspool ülikooli, ega saa vajalikul määral õpingutele pühenduda.”
Vanemahüvitise arvestamine doktoranditoetuselt on eelnõu olulisim muudatus. Doktorantidel, kelle sissetuleku moodustavad nii doktoranditoetus kui töötasu, vähenes seni kehtinud korra kohaselt sissetulek lapsehoolduspuhkuse ajal doktoranditoetuse võrra. Samas on enam kui poolte doktorantide töötasu väiksem Eesti keskmisest palgast. Kui muudatused jõustuvad, arvestatakse doktorandi vanemahüvitis kogu sissetuleku – nii töötasu kui doktoranditoetuse – alusel.
2013/2014. õppeaastal viibis akadeemilisel puhkusel seoses lapse hooldamisega umbes kümnendik doktorantidest ehk ligikaudu kolmsada inimest.
Riikliku doktoranditoetuse suurus on praegu 383 eurot kuus. Alates 2015. aasta jaanuarist suureneb doktoranditoetus 10% ehk 422 euroni kuus.