Tagurpidi-Ants Eesti alushariduses
Kevadel jõudis valitsusest riigikokku koolieelsete lasteasutuste seadust muutev eelnõu. Dokumendi üleandmise ajaks oli küll valitsus ning suurem osa selle ministritest vahetunud, kuid eelnõu tuum töötati haridus- ja teadusministeeriumis välja veel Jaak Aaviksoo ministriks oleku ajal. Seaduse muudatusega antakse kohalikele omavalitsustele võimalus asendada pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoht lapsehoiuga. Muudatus peaks leevendama lasteaiakohtade järjekordi ning seda reklaamlauset seaduse muudatuse töövõiduna presenteeritaksegi. Justkui nüüd saaks Tagurpidi-Antsule särk õigetpidi selga ning sellega mure murtud.
Alushariduse ehitamise asemel hariduslik ebavõrdsus
Kohalike omavalitsuste hinnangul ei ole üldse selge, et lasteaiakoha asendamine lapsehoiuteenusega leevendab lasteaiakohtade puudust. Muudatuse tulemusena tekib aga oht, et lapsi koheldakse ebavõrdselt. Lasteaedades õpivad lapsed riikliku õppekava alusel, mis toetab juba väikeste laste kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Lapsehoiu puhul sellekohased juriidilised nõuded puuduvad. Lapse arendamise sisu sõltub konkreetsest teenusepakkujast, kuid lapsevanematel on mure, et lapsehoid ei pruugi lapsele anda lasteaiaga võrdväärset õpi- ja sotsiaalseid oskusi kujundavat alusharidust.
Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu menetlemise puhul tekitas kõige enam imestust tõsiasi, et lasteaiaga igapäevaselt tegelevad inimesed tõstatasid hulga lahendamist vajavaid küsimusi, mida sisuliselt ei arutatudki: lasteaia töökorraldus, riigikeele õpetamine, õpetaja abide kvalifikatsioon ja rahastamine, erivajadustega laste varajane märkamine, õpetajate puhkus ja täienduskoolitus ning riiklikud palga alammäärad.
Lasteaiaõpetajad väärivad töötasu alammäära kehtestamist
Käimas on järgmise aasta tähtsaima seaduse – riigieelarve – arutelud. Riigieelarve seletuskirjast võib lugeda, et haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala oluline eesmärk on tõsta noorte õpetajate osakaalu. Noorte õpetajate langustrend iseloomustab ka alusharidust. Kui 2009/2010. õppeaastal oli kuni 29-aastaseid lasteaiaõpetajaid 1026, siis praeguseks on nende arv vähenenud üle kolme protsendi. Noorte õpetajate osatähtsuse suurendamiseks plaanib riik töötada välja õpetaja tööpanust ja tulemuslikkust iseloomustavad näitajad, mis võimaldavad õppeasutusel õpetajate töötasu diferentseerida, hoides samas ära olulised üleriigilised erisused.
Õpetajate töötasude üleriigilised erisused tekivad aga sellest, et üldhariduskoolide õpetajate palk eraldatakse sihtotstarbelise eraldisena riigieelarvest. Seevastu toetus lasteaiaõpetajate palgarahaks nähakse linnadele ja valdadele ette vaid tingimusel, et kohalik omavalitsus lisab täiendava omaosaluse. Erinevalt üldhariduskoolide õpetajatest ei ole alushariduse pedagoogide töötasule kehtestatud üleriigilist palga alammäära. See tähendab, et lasteaiaõpetajate palk varieerub omavalitsuste lõikes enam kui paarisaja euro ulatuses, sõltudes paljuski valla või linna rahalisest võimekusest. Üleriigiliste erisuste vältimiseks on aga tarvis kehtestada palga alammäär ka lasteaiaõpetajatele ning tagada riigieelarve sihtotstarbelised eraldised omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks. Selle sammuga annab riik omavalitsustele lisaraha lasteaiaõpetajate palga tõstmiseks ning garanteerib lasteaiaõpetajate õiglasema kohtlemise. Kahjuks seisavad koolieelsed lasteasutused ja nende pedagoogid senini riigi silmis ülejäänud haridussüsteemist ja õpetajatest eraldi.
Kõigepealt muudame, siis analüüsime
Lugedes paralleelselt koolieelsete lasteasutuste seadust ja riigieelarvet, tekib tunne, et Ants on jälle rajalt kõrvale astunud. Näib, et alushariduse poliitika kujundamisel on esmalt otsustatud särk selga tõmmata ja alles hiljem süveneda, kas õmblused ka õigele poole said. Riigikogus võeti äsja vastu palju küsitavusi tekitanud ja senini tekitav koolieelsete lasteasutuste seadus. Samal ajal käib aktiivne järgmise aasta riigieelarve menetlemine. Alushariduse puhul kisub asi kiiva kohas, kus riigieelarve seletuskirjast on võimalik lugeda, et järgmisel aastal on plaanis koostada alushariduse arengukontseptsioon(!). Ehk siis esmalt muudame seadust ja alles siis hakkame mõtlema, mispidi või kuhu me üldse sammuda soovime?
Aastaid tagasi pandi lasteaiaõpetajatele õpetajatega sarnased kohustused, aga kooliõpetajatega võrdset tähelepanu pole nad saanud.