Ühe, kahe või kolme õpetaja mudel?

14. nov. 2014 Tiina Vapper Õpetajate Leht - 27 Kommentaari

Aasta tagasi novembris tutvustas Õpetajate Leht Viimsis kahes lasteaiarühmas pilootprojektina kasutusele võetud töökorraldust, kus lastega töötab kahe õpetaja ja õpetaja abi asemel üks õpetaja ja kaks assistenti. Artikkel tekitas elavat vastukaja ning leheveergudel vallandus arutelu lasteaiaõpetajate töökorralduse teemal. Praeguseks rakendatakse ühe õpetaja mudelit Eestis paljudes rühmades.

Viimsi lasteaedade Laanelinnu maja vanempedagoog Anne-Ly Rumma kaitses kevadel Tallinna ülikoolis bakalaureusetöö „Õpetajate arusaamad ja kogemused töökorraldusest lasteaias” (juhendajad Tiia Õun ja Tiina Peterson), mis on Eestis esimene uurimus sel teemal.

„Minu töö eesmärk oli selgitada välja, milliseid töökorralduse vorme on õpetajad lasteaias töötades kogenud, mida nad peavad nende tugevusteks ja nõrkusteks, kuidas jagunevad eri mudelite puhul personali tööülesanded ja vastutus ning milline on õpetajate arvates optimaalseim töökorralduse viis, arvestades laste ja täiskasvanute nõutavat suhtarvu rühmas. Teema tundus mulle huvipakkuv, sest seda pole varem uuritud,” rääkis Anne-Ly Rumma.

Bakalaureusetöö lähtepunkt oli tõdemus, et meie lasteaedades praegu valdavalt kasutusel olev töökorraldus, kus vahetustega on tööl kaks õpetajat ja õpetaja abi, ei taga, et laste aktiivse õppetegevuse ajal tegeleks nendega piisavalt pedagoogilist personali. Laste ja täiskasvanute suhtarvu on kehtestanud ka koolieelse lasteasutuse seaduse muudatus. Seetõttu on hakatud Eestis Euroopa Liidu riikide kogemusest lähtuvalt otsima uut töökorralduse mudelit.

Küsitluse viis Anne-Ly Rumma läbi eelmisel aastal veebruarist juunini. Uurimismeetodiks valis ta intervjuu, mis võimaldab intervjueeritaval oma seisukohti põhjalikult avada, on aga töömahukas, mistõttu on ka valim väike – küsitletuid on 18. Valim koosnes Harjumaa, Tallinna ja Valga lasteaiaõpetajatest ning jagunes kaheks: ühte gruppi kuulusid kaksteist munitsipaallasteaias kahe õpetaja mudelis töötavat eri vanuse, haridustaseme ja staažiga õpetajat, teise gruppi kaks ühe õpetaja mudeli järgi töötava rühma meeskonda (kaks õpetajat ja neli assistenti). Noorim uuringus osaleja oli 23-, vanim 66-aastane, nende pedagoogiline tööstaaž jäi vahemikku 2−34 aastat. Vastanute seas oli seitse kõrg- ja kuus keskeriharidusega õpetajat ning üks õpetaja, kes parajasti omandas kõrgharidust. Assistentidest kolm olid pedagoogilise hariduseta, üks oli läbinud 160- tunnise koolituse.

Ühe õpetaja ja kahe assistendi mudel

Ühe õpetaja mudeli järgi töötavad õpetajad ja assistendid olid oma rühma töökorraldusega peamiselt rahul. Vastanud pidasid selle süsteemi peamiseks tugevuseks, et lastega töötab õppetegevuse ajal kolm täiskasvanut, mis on laste jaoks arendav ja turvaline, võimaldab teha töid gruppides ning käia väljasõitudel ja õppekäikudel sagedamini ja kaugemal. Kuna rühmas on pidevalt kaks assistenti, saab paindlikult korraldada nii õppetegevust kui ka vajaliku koristustöö. Vähem oldi rahul laste individuaalse töö korraldamisega pärastlõunal, lapsevanematega suhtlemiseks aja leidmise ja asendajate hankimisega. Puudusena toodi välja, et kuna assistendi töökohale ei ole kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid ja nad on valdavalt pedagoogilise koolituseta, on õpetajal suur vastutus. Assistentide väljaõpetamine on õpetajatele lisaülesanne.

„Eelmise töökogemusega võrreldes on mul nüüd topeltkoormus ja -vastutus, sest kogu rühma töö korraldamine − kuuplaanide koostamine, laste arengu jälgimine, pidude ja ürituste ettevalmistamine, arenguvestlused lapsevanematega − on minu õlgadel. Kuna assistentidel ei ole pedagoogilist haridust, tuleb mul kõike koordineerida ja anda neile juhiseid, kuidas gruppides tööd läbi viia.”

Ka assistendid, kes olid kõik varem töötanud õpetaja abina, tunnistasid, et tunnevad erialasest koolitusest puudust. „Õpetaja jagab tegevused, mida meie aitame gruppides läbi viia, ning vajadusel tegeleme ka lastega individuaalselt, kuigi vahel tundub, et vastutus on päris suur, sest tunnen puudust pedagoogilisest koolitusest.” Soomes, Rootsis, Taanis peavad õpetaja abid läbima kaheaastase koolituse või kohalike omavalitsuste korraldatavad kursused. Assistentide pedagoogiline ettevalmistus, mis toetab meeskonnatööd rühmas, on koostöö laabumise seisukohalt väga oluline.

Kahe õpetaja ja ühe õpetaja abi mudel

Kahe õpetaja mudeli järgi töötavad õpetajad olid töökorraldusega valdavalt rahul. Selle tugevuseks peeti võimalust jagada vastutust teise erialase haridusega õpetajaga, ühiselt tegevusi ja üritusi kavandada ja arutada, arenguvestlusi pidada, samuti lastega pärastlõunasel ajal individuaalselt tööd teha. Töökorralduse puuduseks pidas enamik õpetajaid, et rühmad on suured, kuid õpetajatel ei ole kõige aktiivsemal ajal päevast kattuvat tööaega. Mõned õpetajad tõid välja, et õpetaja abid ei osale õppetöös, kuna rühmaruumide korrashoid võtab palju aega, pealegi puudub neil selleks vajalik ettevalmistus.

Töö autor uuris ka kahe õpetaja süsteemis töötavate õpetajate valmisolekut töökorralduse muutmiseks. Selgus, et ükski kaheteistkümnest õpetajast ei soovi töötada ühe õpetaja ja kahe assistendi töökorralduse põhimõttel. Õpetajad pidasid selle süsteemi eeliseks, et kõige aktiivsemal ajal päevast töötab rühmas lastega kolm täiskasvanut, kuid nägid sellisel töökorraldusel siiski rohkem miinuseid kui plusse. Kõik vastanud leidsid, et ühele õpetajale langeb liiga suur töökoormus ja vastutus, ning tundsid, et nad ise ei ole selleks valmis. „Ühe õpetaja süsteem sobib väga tugevale ja kogenud õpetajale, kuid kindlasti peavad sel juhul olema ka assistendid saanud vastava hariduse, et õpetajat toetada ja aidata.”

Kolme pedagoogilise haridusega õpetaja mudel

Kõige paremaks pidasid õpetajad töökorraldust, kus kattuva tööajaga töötab rühmas kolm pedagoogilise haridusega täiskasvanut. Kaks intervjueeritud õpetajat olid ka ise selle süsteemi järgi töötanud ning kinnitasid, et kui kõik õpetajad on erialase ettevalmistusega ja pädevad tegevusi läbi viima, jagunevad tööülesanded ja vastutus võrdselt.

„Olen ise sellises rühmas töötanud ja pean seda kõige efektiivsemaks – kõik on oma ala professionaalid, oskavad lastega töötada, tegevused on huvitavad. Hommikul esimesena tööle tulnud õpetaja tegi tegevused, teisena tulnud õpetaja täitis õpetaja abi ülesandeid, kolmas õpetaja oli tööl pärastlõunasel ajal. Iga päev osad vahetusid.”

„Päevasel ajal oli rühmas korraga kolm koolitatud täiskasvanut, mis on väga hea variant: kõik osalesid nii tegevuste läbiviimises kui ka planeerimises. Õhtuti käis rühmades koristaja, tänu sellele said õpetajad pühenduda ainult lastega tegelemisele.”

Ühtlasi arvasid kõik küsitlusele vastanud õpetajad, et juhtkond võiks rohkem arvestada õpetajate arvamuste ja kogemustega. „Kipume kopeerima teiste maade töökorraldust, arvestamata, et seal on personal koolitatud ja tööks ette valmistatud”, „Õpetaja peaks saama töökorralduse valikul ka ise kaasa rääkida. Tähtis on, et muudatusi ei viidaks läbi mitte raha kokkuhoiu, vaid laste huvides.”

Anne-Ly Rumma ütles oma bakalaureusetöö tulemusi kommenteerides, et õpetajad olid üldjuhul rahul selle töökorraldusega, mis nende rühmas oli. „Kuna minu uurimistöö valim oli väike, ei saa selle põhjal teha suuremaid järeldusi. Kõik vastanud, nii õpetajad kui ka assistendid, rõhutasid personali töökorralduse puhul toimiva meeskonnatöö ja hea erialase ettevalmistuse vajalikkust. Leian, et on väga positiivne, et Eesti lasteaedades on kasutusel mitmeid töökorralduse mudeleid. Iga lasteaed peaks leidma enda jaoks sobivaima, mis võimaldab parimal viisil nii lapse igakülgset arengut kui ka õpetaja professionaalsuse kasvu toetada.”

Kommenteerib haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse peaekspert Tiina Peterson

Milline töökorralduse vorm on teie hinnangul Eesti jaoks sobivaim?

Hiljuti jõustunud koolieelse lasteasutuse seaduse muudatus sätestab töökorralduse aluseks kindlad suhtarvud – seetõttu on sobivaimad niisugused töövormid, mis põhinevad õpetajate ja õpetaja abide meeskonnatööl. Näiteks ühe õpetaja ja kahe õpetaja abi mudeli puhul tegutseb lastega kella 9−13 kolm inimest, mis võimaldab juhendada lapsi väikestes gruppides ja neid individuaalselt toetada. Sarnane mudel on kasutusel kõigis Põhjamaades.

Kas jagate nende lasteaiajuhtide seisukohta, kes leiavad, et väga hea töövorm on kahe õpetaja ja ühe õpetaja abi mudel, kus kaks erialase haridusega õpetajat käivad kattuva tööajaga tööl?

Jah, ka niisuguseid mudeleid on rakendatud. Sellega on muidugi nii, et kuna õpetaja abide tööaeg on kaheksa, kuid õpetajal seitse tundi – enamasti kuus tundi lastega ja üks tegevuste ettevalmistamiseks −, siis peab õpetaja mõnel päeval kauem tööl olema. Ühe õpetaja süsteemi puhul on õpetaja maksimaalselt kella kaheksast kuni kaheni tööl.

Kas see, et õpetaja ei saa pärastlõunasel ajal lastega individuaalselt tegelda, ei ole probleem?

Õppekava rõhutab, et õppetöö lasteaias peab palju tuginema mängulisele tegevusele. Just õhtupoolsel ajal võiks suunata lapsi rohkem mängima ja õue tegutsema, nagu see on Põhjamaades. Üks õpetaja ei suudagi lapsi individuaalselt toetada, kindlasti on parem variant, kui õhtupoolsel ajal tegutseb lastega kaks inimest. Rühmatööd toetavad lasteaias lisaks muusika- ja liikumistegevused. Erivajaduste toetamiseks on lasteaedades eraldi spetsialistid. Kuna hommikupoolikul toimuvad organiseeritud õppe-kasvatustegevused ja tegutsetakse väikestes gruppides, on lapse individuaalne toetamine hästi tagatud.

Õpetajad on välja toonud, et õpetaja abi ametikohale ei ole kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid ja nad on valdavalt pedagoogilise ettevalmistuseta, mis takistab meeskonnatööd.

Õpetajaid abistava personali võtab tööle asutuse juht. Juba praegu on võimalik sellesse ametisse leida lapsehoidja kutse ja pedagoogilise koolituse saanud inimesi, õpetaja abidena töötab ka keskeriharidusega endisi pedagooge, kes ei taha võtta õpetaja kui rühma meeskonna juhi vastutust. Ühe õpetaja süsteemi rakendavad lasteaiad on mõelnud ka õpetaja abide koolituse peale. Analüüs näitab, et umbes 80% õpetaja abidest on osalenud nii tervisevaldkonna kui ka pedagoogilistel koolitustel. Aga koolitus on kindlasti arenduskoht. Mõtleme praegu, kuidas täienduskoolituse süsteemis pakkuda õpetajatele ja õpetaja abidele meeskonnatöökoolitust, mis peaks hõlmama ka pedagoogilist kompetentsust. Peagi valmib ka töökorralduse juhendmaterjal.

Anne-Ly Rumma bakalaureusetöö oli esimene uurimistöö lasteaiaõpetajate töökorralduse teemal. Kas sel teemal on tulemas ka mõni põhjalikum arvamusuuring?

Üks magistritöö sel teemal on valmimas. Kindlasti tuleb seda teemat edaspidi põhjalikumalt analüüsida.


27 arvamust teemale “Ühe, kahe või kolme õpetaja mudel?”

  1. Kaja ütleb:

    Vähem , on parem!

  2. vaatleja ütleb:

    Enne kui seaduse muudatusi sisse viia, oleks tulnud seda valdkonda põhjalikumalt uurida, korraldada arutelusid ja küsitlusi. Nüüd on kõik
    tagantjärele tarkus. Ja ühe õpetaja süsteem on riigile odavam, assistent võib olla ilma hariduseta ja talle ei pea erilist tasu maksma.
    Kõik on meie riigis rahas kinni, inimene ei tähenda midagi, kõik need lasteaiaõpetajad, kel pole kõrgharidust, on tulevased assistendid või hoopis töötud- see on tulevik.

  3. 31 a. lasteaias ütleb:

    Tiina Peterson on hea ja armas inimene. Ta teab, millest räägib, aga ta teab nn keskmise statistika järgi. Lasteaedade seis on jõudnud selleni (isegi Tartus, mis veel maakodades olla võib?), et neid erivajadustega laste toetajaid spetsialiste ei jagu enam lasteadadesse. Palk on niivõrd konkurentsitu, et enam ei ole kuskilt INIMESI VÕTTA! Ka muusikaõpetajate ettevalmistus on olematu ja õpetajaod ei jagu…
    Selle pideva hariduses toimuva reformimisega, aga rahaliste võimaluste kärpimistega, olemegi jõudnud sinnamaani, et õpetajaidki enam ei jätku, st harituid/vastava ettevalmistusega õpetajaid.
    Õpetaja abid, oma ligi miinimumpalgaga, on ka vähemotiveeritud. Nad võivad olla ka väga meeskonnatöö fanatid, siis neile esitatavad nõuded on muutunud takistavateks. Ühel ajal koristada, pesta ja aidata õppetöös, ennast ka lastega jagades, on ikka väga raske. Ja üldjuhul on meie õpetajate abide vanus ka üle keskmise (ja tegelikult on ka õpetajate kesmine vanus suurem). Aga miks?
    Kuigi… lasteaedades on veel alles suure südamega ja innustunud inimesed. Hoiame siis neid ja mõtleme läbi igasuguste töökorralduste muutmised! Peame rohkem nõu ja teeme rohkem uuringuid, arusaamaks, mis on praeguse rahastamise juures optimaalne. Ja ärge ometi unustage siinjuures lasteaias töötavat inimest ja ka neid pisikesi inimesi, kelleta meid ju olemas ei olekski!

  4. Malle ütleb:

    Olen Teiega täiest nõus, et enne kui hakata läbiviima muudatusi, tuleks ikka teha uuringuid. Lisaks ei ole juba praegu võimalik rühma leida ühte õpetajaabi , mis siis veel assistentidest rääkida, lisaks ei nõustu ükski assistent , kes on saanud ped. hariduse või koolituse tulema tööle ebainimliku miinimumpalga eest.
    Enamusel on juba nendest ümberkorraldustest kõrini.

  5. kelly ütleb:

    Kes on need inimesed,kes saades pangakontole 360euri on nõus tegelema lastega,tooma toidu,selle serveerima,nõud pesema ,õpetajat tunnis aitama,valvama lapsi lõuna ajal?jne.jne.Millisest koolitatud kaadrist me räägime?Vanad töötajad on entusiasmist tööl,uued on häda sunnil-kuni muu paremini tasustatav töö leitakse.On selge,et lastega ei saa töötada iga suvaline inimene.See töö vajab ped.teadmisi ka õp.abidel.Kui palgatõusu ei toimu,ei tule sellele tööle koolitatud inimesi.Nii nagu praegu võetakse tööle erihariduseta kasvatajaid,kuna töötajaid lihtsalt ei ole.

  6. Signe ütleb:

    Vaadates kõiki neid protsesse, mis praegu toimuvad alushariduses, siis paljudele on jätnud see sellise mulje, et haritud lasteaiaõpetajaid ei hinnata ega ka ei arvestata nende arvamustega(mis tulid välja ka sellest uurimusest). Kuigi alusharidus kuulub haridussüsteemi alla viivad ettevalmistamata otsused tulemuseni, kus lasteaiad suudavad varsti pakkuda lapsevanematele ainult lapsehoiu teenust, sest kogemustega ja haritud õpetajad lahkuvad järjest sellelt ametikohalt. Miks siis ei ole koolitatud lasteaiaõpetajaid tööle võtta? Asi ei ole ainult selles, et õpetajatele lisatakse tööülesandeid ja vastutust vaid kõik me käime tööl siiski eeskätt selleks, et äraelada ja niikaua kui õpetajatel ja nende abidele ei maksta elamisväärset palka ei tule ka noored tublid pedagoogid lasteaeda tööle(sellest tulenebki probleem, et õpetajaid ei ole) ning varsti võivad lahkuda ka vanemadpedagoogid. See mõte, et õpetajad, kellel puudub kõrgharidus, kuid on lasteaias töötanud juba 30. aastat ja neil on keskeriharidus ei lähe kohe mitte tööle assistendiks, sest palk langeb veelgi(neid on üksikuid, kes sellega nõustuvad). Üheõpetaja mudeliga tuleb õpetajale juurde mitmeid ülesandeid, mida ta peab siiski rühmas üksi lahendama, lisaks veel assistente koolitama (mis võtab palju energiat ja aega), millal siis lastega tegeletakse? Samas palk on ainult tiba suurem, ning sellest ikka ära ei ela. Assistentide palk on suurem kui õpetaja abidel (umbes 550-600), kuigi samas ei oma nad mingisugustki pedagoogilist haridust võib-olla on läbinud mõned koolitused. Õpetajate ja assistentide palgavahe on ainult(150-200). Siin ei saa tekkida küsimustki, miks õpetajad ei taha töötada üheõpetaja mudelis(mis tuli välja ka uurimuses).

  7. Maie ütleb:

    Juba praegu ei mahu see kõik tööaja sisse, mida õpetaja peab tegema. Pannes kõik ühe inimese õlgadele kujutatakse vist ette, et ta on üliinimene ja tema aeg on piiritu. Kui kogu vastutus jäetakse ühele õpetajale, siis tuleks üle vaadata ametijuhend ja sealt mitmed nõuded eemaldada ning õpetaja varustada korralike õppevahenditega.

  8. mõtlemist ütleb:

    ikka läheb jutt rahale: artikkel rääkis töökorraldusest. kuidas teha, et abi oleks õpetajal abiks ja ruumid puhtad. kõike ühtmoodi hästi ei jõua. oled tubli õpetaja abi, ei jõua ruume nühkida, pühkida. mitu korda seda peab, mis seadus ütleb? oled hoolas koristaja, pole sinust õpetajale tuge. kas need asjad tuleks läbi vaadata. või peaks õhtuti peale tööd koristaja maja üle käima.

  9. Malle ütleb:

    Eesti riik on suutnud alushariduse oma pidevate ümberkorraldustega täiesti põhja viia.

  10. Malle ütleb:

    Tallinnas tõsteti septembrist õpetajaabide palka 46 eurot, kätte saab sealt 30 eurot ja pasundati seda teemat kõikides uudistekanalites. Lisaks on palju Tallinna lasteaedade õpetajad tööl alla täiskoormuse. Mis pedagoogilist kaadrit siin saada tahetakse kui inimesel pole võimalik selle palgaga elada inimväärset elu.

  11. Pille ütleb:

    Eelnevalt avaldas keegi arvamust, et kesk-eriharidusega lasteaiaõpetajad on tulevased assistendid. Mina nii ei arva. Olen 30 aastat töötanud lasteaiaõpetajana (kesk-eriharidusega), see on minu elus olnud ainuke elukutse, olen teinud oma tööd pühendunult ja südamega ja kui nüüd mind tahetakse assistendiks lükata- see on solvav ja pigem lähen töölt ära. Ju siis riigil ei ole vaja oma tööle pühendunud inimesi…

  12. S. ütleb:

    Aga tee see 2-aastane ülikooliõpe siis ära, kogemuste baasil pole see ületamatu ja teadmised ei jookse eales mööda külge maha.

  13. Monika Liiv ütleb:

    Kallike! Sinisilmake! Proovisin, et lähen. Tuleb maksta sellist õppemaksu, et enne lähen pinsile kui õppemaks makstud saab. Olin 1975 aastal jube tubli ja otsustasin lasteaia kasvatajaks hakkata. siis kehtis, et25 aastat ped.staasi ja 55.aastaselt pinsile. Nüüd mõtlevad vallaametnikud jm.tegelinskid välja, kuidas meid ullikesi tööl hoida ja mitte raha juurde anda vaid kokkutõmmata niipalju kui nendel heaks arvamist on. Jah, lastevanemad suunavad meie peale kui hagijaid. Nii on see. Ära õpi kunagi õpetajaks. See töö on ullikestele.

  14. Pille ütleb:

    2 aastat? Uurisin , lühendatud õppeprogramm enam ei kehti. Õppida tuleb 3 maaastat ja ei ole kindel, kas üldainetes suudaksin noortega konkureerida…

  15. Malle ütleb:

    Enne valimisi peavad ju kõik võimule pürgijad enda saba kergitama, tahaks ju mitmetuhande eurose palga peale saada. Peale valimisi on kõik lasteaiaõpetajad ja õpetajaabid unustatud.
    Minu töökoha läheduses avati alles uus lasteaed selle totra assistentide süsteemiga ja juba otsitakse sinna uusi assistente. Eks need assistendid said omal nahal tunda, mis töö see tegelikult on ja lahkusid.
    Ma olen töötanud 24 aastat lasteaiaõpetajana ja ei kavatsegi minna meeletu raha eest uuesti seda sama asja õppima , mida juba õppinud olen.
    Palk on alla igasuguse arvestuse. Õpetajaabide palk ei kannata üldse kriitikat. Keegi veel väitis ühes hiljutises artiklis õpetajate lehes, et assistentidelt ja abidelt võiks miinimumpalga eest nõuda bakalaureuse ja magistrikraadi. Inimesed tulge mõistusele !!!

  16. Malle ütleb:

    Tõepoolest olen ma kuulnud, et meid keskeriharidusega võetakse tööle tähtajalise lepinguga ja kui tuleb samale konkursile mõni muu kõrgharidusega inimene, kes ei tea sellest tööst ööd ega mütsi, siis osutub valituks tema, kuna tal on “muu kõrgharidus”. See praegu kehtiv seadus tuleks tühistada !

  17. Malle ütleb:

    See koristaja tahab ju palka ka saada. Suur lisakulu palgafondile !

  18. heidi ütleb:

    Enne kui midagi muutma hakata tuleks korrastada õpetajate palgad ja õp.abide palgad, sest see pole elu kui pool päeva mõtled kus midagi odavamalt saad, korraliku palka saades pühendud muretult ainult lastele ning nende teadmiste oskuste “lihvimisele”.
    Kolme õpetaja süsteemi puhul peavad kõik olema ped. haridusega. Olen olnud situatsioonis kus peamine aur läheb nn. asistendi õpetamisele ja see tuleb lastele kahjuks.
    Võrdlus Põhjamaadega ei kannata meie süsteemiga võrdlemist.
    Põhjamaades lõppeb lasteaed kell 14.00-17.00 vahel ära. Lastele antakse ka palju puhkepäevi, et nad saaksid kodus olles kasutada vanematega koos olles nn. kvaliteetaega.
    Meil on lapsed kella 7.00-18.30 lasteaias ja vanemad kurdavad kui raske on lapsi kasvatada.
    Minu rühmas käis laps 4 aastat 5päeva nädalas olles lasteaias esimene ja õhtul viimane, isegi suvel ei antud puhkust.
    Sel aastal pahandati, nii pikad pühad, mida ma nende lastega kodus teen ma lähen hulluks. Millest me räägime- kus on koostöö.

  19. helgi ütleb:

    Lasteaiaõpetajad on võrdsustatud nime poolest õpetajatega, kuid palgas ja puhkuses see ei kajastu.
    Lasteaiaõpetaja vastutus lapse arengu, sotsiaalsete oskuste ja palju muude pisiasjade õpetamisele rääkimata koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava täitmisest.
    Paljud klassiõpetajad( oma tutvusringkonnas 9)kes on tulnud lasteaeda peavad vastu aasta- kolm ja pagevad kooli tagasi. 45. min. tundi 10-20 min. vaheaega max. 7 tundi lähed koju pole vaja kedagi lohutada, kasida ega ema järgi nuttu kuulda. Vot. nii

  20. Malle ütleb:

    Mul täpselt sama teema. Lapsevanemad, kes on ise kodused hoiavad oma last 7. 15 kuni 18. 30. Neid on rühmas 22 -st 7 ja on lasteaias 5 päeva nädalas. Ja kui lasteaed ei oleks kollektiivpuhkusel, siis oleksid need lapsed lasteaias 12 kuud aastas 5 päeva nädalas ja ka koolivaheaegadel.

  21. Malle ütleb:

    Mul on ka tutvusringkonnas selliseid kooliõpetajaid, kes ei suutnud kaua lasteaiaõpetaja ametil vastu pidada ja pöördusid kooli tagasi. See ei ole kerge töö.

  22. Malle ütleb:

    Minu arvates tuleks Eestis üle vaadata lasteaedade lahtioleku ajad. Normaalne oleks 7. 30 kuni 18. 00 või veel vähem ja see seadus kehtestada kõikidele lasteasutustele kohustuslikuks.

  23. Malle ütleb:

    See momendil kehtiv lasteaiaõpetajate kvalifikatsiooninõuete seadus tuleks kohe tühistada. Sealt on välja jäetud keskeriharidusega pedagoogid, kes teevad oma tööd ideaalselt. Meil pole õigust ( nii seda uut seadust mõned direktorid tõlgendavad) sellel ametil töötada, kuid meil on ped. haridus, samas mingi suvalise kõrgharidusega inimene, kes ei tea sellest ped. tööst midagi , võib sellel ametil töötada . Kus on siin õiglus ? Mis oli nende inimeste mõtetes, kes selle seaduse vastu võtsid ? Soovitakse teha nii, et need õpetajad, kes veel sellel ametil madala palga eest töötavad lahkuksid töölt. Muu kõrgharidusega õpetajad peavad olema tähtajalise lepinguga, mitte keskeriharidusega Tallinna Pedagoogikakooli lõpetajad nagu seda mõnedes kohtades tehakse. Miks sellest teemast haridusametnikud avalikult vaikivad ???

  24. Erika ütleb:

    Jah.. mina käisin.. tegin baka ära omale. Läksin õppima siis, kui riik tegi üleskutse ja lubas aidata õppelaeu tagasi maksta.. Tulemus: minu palgake tõusis lausa 50 euri, sellest 89 maksan õppelaenuks.. Motivatsioon missugune..

  25. Katrin ütleb:

    Sellisel juhul tuleks kõikide lasteaiaealiste laste vanemate tööaeg ka lühendada! Kulla õpetajad (ise kuulun nende hulka) kas teie ei tahaks peale tööd poodi minna? Poemüüa peab teist veel kauem tööl olema!

  26. Liis ütleb:

    Meil on lasteaedaes ka erivajadustega laste rühmad. Kui erivajadustega laste rühmas töötavad haridusega õpetaja kõrval inimesed, kellel puudub vastav pedagoogiline ettevalmistus, siis on sellel õpetajal lisaks lastele ja kogu vastutusele rühmas vaja veel õpetada pidevalt kahte täiskasvanut!? Millal ja millisel ajal siis lastega tegeletakse? Tulge mõistusele! Erivajadustega lapsed vajavad nendega tegelejatelt spetsiaalseid pedagoogilisi eriteadmisi ja õpetatud personali, -muidu nad poleks ju erivajadustega. Kui tavalasteaias norm.lastega võiks isegi töötada ühe õpetaja ja kahe assistendi süsteem, siis erivajadustega laste puhul on see ilmselgelt lastevaenulik süsteem. Siin toimib kõige paremini 2 eriväljaõppe saanud õpetaja ja pegagoogilise haridusega õpetaja abi mudel!

  27. Rita. ütleb:

    Pärnus andis Marga Napp ilusti mõista, kui ei soovi assistent olla võid minna, töölisi, kes ei nõua ja ei taha niipalju raha saada jagub ! Huvitav, kuid miks siis sellele tööle tormi ei joosta, kui nii tasuv? Õpetajad väsinud, ei jõua taastuda ja vanemad ei ole rahul valverühmade süsteemiga, kuid keegi ei julge midagi teha ega öelda kõik tahavad tööl käia.Paraku käime ju tööl raha pärast, mitte missoonitundest!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!