Eesti ja läti õpilaste edukas ühiskonnaõpetuse projekt
2014. aastal juhtis Jaan Tõnissoni instituudi kodanikuhariduse keskus Eesti-Läti rahvusvahelist projekti „Youth Cooperation for More Sustainable Development” (projekt EU41668).
Projekti üldine eesmärk oli kahe naabermaa noorte tuttavaks saamine ning koostöö. Väga oluline oli tutvuda naabermaaga ning eriti omavalitsustega, kust noored pärit.
JTI kaasas projekti Käina gümnaasiumi 8. ja 9. klassi õpilased. Läti-poolne partner mittetulundusühing Radošas Iniciativs Centrs tõi projekti Riia linna noortemaja Laimite juures tegutsevates ringides käivad noored. Märtsis Riias toimunud kolmepäevasel esimesel 24 + 24 osavõtjaga noorte kokkusaamisel otsustati, et üheskoos uuritakse, kuidas anda seisma jäänud vanadele esemetele uus elu. Selleks kasutati rahvusvaheliselt tunnustatud „Projekti kodaniku” metoodikat, mida Eestiski on olnud pea viisteist aastat võimalik kasutada (http://www.jti.ee/public/jti_khk_projektid_projektoppe_adapt.pdf).
Projektitöö pearaskus oli kummagi meeskonna liikmetel, kes pidid „Projekti kodaniku” üksikasjalikke juhendmaterjale hoolikalt järgides iseseisvalt tegutsedes koostama portfoolio. Õpetajatel-juhendajatel oli suuresti kõrvaltvaataja ehk − kui kasutada vägisi pealepressivat uut terminoloogiat − mentori roll. Projekti metoodika põhineb õpilaste iseseisval ühistegevusel ja arendab paljusid oskusi.
Juuni algul Hiiumaal toimunud noorte kolmepäevasel kokkusaamisel tutvustasid eesti ja läti noored vastastikku oma tööde seisu ning 4.–6. detsembrini Riias toimunud projekti lõppüritusel oli keskne sündmus portfooliote ingliskeelne esitlemine asjatundlikule žüriile. Žüriisse kuulus rahastaja esindajana Helena Järviste Eesti-Läti projektist, projekti teemat professionaalselt valdav Adaži abilinnapea ning Eesti ühiskonnaõpetajate seltsi liige, inglise keele spetsialist Urve Läänemets.
Lisaks paljudele väärtuslikele oskustele ja kogemustele, mida ligi poolsada noort iseseisvas aktiivses projektitöös omandas, õpiti vastastikku tundma nii naabermaad kui ka seda omavalitsust, kust partnerid pärit olid. Riia suurlinnana vajas tutvumiseks mõistetavalt rohkem aega. Kahe külaskäigu jooksul käisid eesti noored nii Läti seimis kui ka Riia linnavalitsuses, kus neile kõneldi taaskasutuspoliitikast ja praktikast Lätis ja Riias. Getlini jäätmete ladustamise ja töötlemise kompleksis (http://www.getlini.lv/en/) nähti, kuidas prügist toodetud soojuse abil kasvavad „ökoloogilised” tomatid. Hiiumaal tutvuti keskkonnahoiu ja -haridusega Palade loodushariduskeskuses (http://www.keskkonnaharidus.ee/palade-loodushariduskeskus/) ning kohaliku omavalitsuse jäätmemajandusega Käina valla näitel. Nii Riias kui ka Hiiumaal muuseume külastades veenduti, et vanade asjade taaskasutuseta meie mäluvaramuid − muuseume – ei oleks. Sama kehtib suuresti ka Riias külastatud vastavatud Läti rahvusraamatukogu kohta, mis koondab 4 miljonit säilikut.
Projektis osalenud õpilased kogesid 2014. aastal niisugust haridust, mille üle meie meedias ja meililistides palju teoretiseeritakse. Tahaks loota, et riigieksami kui ülima paleuse taastamise taotlejad suudavad mõista, et ühiskonnaõpetus pole ajaloo(line) rudiment, vaid peab olema sama modernne ning elav kui elu meie ümber. Õpilased olid oma kogemusega väga rahul. Nad leidsid uusi sõpru ning said aru keelteoskuse vajalikkusest − projekt oli ju rahvusvaheline ning seega ka integratsiooniline. Ja mis kõige tähtsam − õpiti oma ideedest ja tegevusest märku andma „suurtele” inimestele, neile, kes meie kogukondades elu korraldavad ja kelle poole tasub pöörduda eelkõige selleks, et noortel jaguks huvitavat ja igapäevaelu paremaks muutvat tegevust. Nii võiksidki kooliõpilastest kasvada aktiivsed kodanikud.
Projekti lõppkonverentsil kuulas žürii kaheksat ettekannet − nelja kummastki projektis osalenud meeskonnast. Enamikule õpilastest oli see esimene kogemus teha ingliskeelne ettekanne ja demonstreerida oma materjale. Oli näha, et esitluseks oli põhjalikult valmistutud. Mõlemad projektipartnerid olid korraldanud küsitlusi ning suhelnud kohaliku omavalitsuse töötajatega. Jäätmete töötlemise paremaks korraldamiseks ja vanade asjade taaskasutamiseks tehti hulgaliselt rakenduskõlblikke ettepanekuid.
Loomulikult pole õpilaste inglise keele oskus veel täiuslik, kuid ometigi sedavõrd hea, et kenasti esineda. Tähelepanuväärselt huvitavad olid portfoolio stendidel esitatud graafikud, fotod ja kujundus. Ettekandjail tuli vastata ka žürii lisaküsimustele. See nõudis küsimuse mõistmist ja suutlikkust kiiresti ning asjakohaselt reageerida. Enamasti tuldi sellega kenasti toime. Meeldis, et hiidlased oskasid muhedat nalja visata, ja seda ka inglise keeles. Kui arutelu liiga keeruliseks läks, kasutati tõlkide abi. Eriti meeldejäävalt esinesid kaks 11. klassi poissi Riia noortekeskusest, kellele nii inglise keel kui ka ühiskonnaelu olid hobiks − see oli neile andnud juba tähelepanuväärselt avara silmaringi ja mitmekülgsed teadmised. Kõigile sai selgeks, kui oluline on keelteoskus. Lisaks inglise keelele püüti pisut suhelda ka vene keeles. Konverentsi lõpetas meeleolukas kontsert, kus esinesid Riia noortemaja Laimite tantsukollektiivid.
Riia linnavalitsuse hoones eksponeeritud näitus andis ülevaate noorte projektist ja selle käigus valmistatud esemetest. Näitus jääb Riias avatuks kaheks nädalaks.