Jutustades Tallinnast Tartusse ja tagasi ehk Plaaditäis põnevaid kohalugusid kirjandusmuuseumilt
Esmapäeval esitles kirjandusmuuseum Tallinnas sagedastele Tallinna ja Tartu vahet sõitjatele pähe kerkinud põnevat mõtet, mis saanud teoks omalaadse muusikalise jutuplaadi „Linda kivist Lilla Daamini” näol.
Verivärske duubelplaat sisaldab kohapärimuslikke lugusid, mis tutvustavad ja iseloomustavad kuulajatele paiku teel Tallinnast Tartusse. Aga ka vastupidi, sest kogumik sisaldab kaht plaati, millest üht kuulata Tallinnast Tartusse sõites ning teist Tartust Tallinna poole tulles. Lood plaatidel on erinevad, nii et põnevust jagub mõlemaks otsaks ehk kaheks 125-minutiliseks sõiduks. Plaati saab kuulata nii CD- kui ka MP3-formaadis.
Tuntud jutuvestjate ja pärimusteadjate Piret Pääri ja Anne Türnpu jutustatavad lood, mida juhatavad sisse ja välja Andre Maakeri meeleolukad kitarripalad, algavad Ülemiste järvega ja lõpevad kirjandusmuuseumi kummitusega. Käsitlust leiavad paljud teeäärsed tähised, alates mõisatest ja kirikutest ning lõpetades jõgede ja järvede, hiite ja metsadega. Tegelasteks on näkid, vaimud, tondid ja kuradid, aga muidugi ka inimsugu. Jutustamine kulgeb läbi Jüri, Vaida, Tuhala, Oru, Kose-Uuemõisa, Triigi, Puiatu, Ussisoo, Anna, Kükita, Paide, Nurmsi, Käsukonna, Laimetsa, Kalme, Põltsamaa, Umbusi, Kursi, Laeva, Kärevere, Vorbuse Tartusse välja ning teise plaadi peal teisipidi tagasi. Plaadiga on kaasas väike rikkaliku pildimaterjaliga tekstivihik, kus kohalugusid lühidalt kirjas.
Plaadi koostaja, kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv ütles Õpetajate Lehele, et plaati ajendas kokku panema mõte, mis pärineb juba aastast 2010, kui rahvaluulearhiivi kolleegidega seda teed mööda sõites leiti, et kohtadest, millest pidevalt mööda sõidetakse, ei teata tegelikult midagi. Nii otsiti kultuurkapitali ning haridus- ja teadusministeeriumi toetusel lugusid ja fotosid kokku Eesti kirjandusmuuseumi eesti rahvaluule arhiivist, Eesti maanteemuuseumist, Eesti Rahva Muuseumist, Järvamaa muuseumist ning Põltsamaa muuseumist.
Järve sõnul on plaat mõeldud kõigile, kes seda teed sõidavad: nii suurtele, kel on vaja tausta, kui ka väikestele, kel on lihtsalt igav. Tõsi, päris väikeste puhul tasub plaat enne ise üle kuulata, sest eks ole seal ka õuduslugusid ning maalähedast kõnepruuki, mida lasteaialaps veel ehk päriselt ei adu. Küll aga tekkis plaati kuulates mõte, et see või selle lood eraldivõetuna on kasutatavad ka koolitunnis mõne teema täienduseks või ilmestamiseks, arutlemist jaguks küllap kauemaks.
Plaati esitledes ütlesid sellega seotud jutuvestjad ja tegijad, et plaadi üks eesmärk on mõistagi, et kõiki selliseid ja teistsuguseidki jutte ikka edasi räägitaks. Et jutuvestmine kestaks ning lood leviksid. Kui Anne Türnpu rääkis esitlusel hiljuti ilmunud muinasjutukaartide lugejatele äratundmist pakkuva loo Ruuben Tirtsust, siis Piret Päär vestis loo oma kummalisest hääletamiskogemusest Tartu-Tallinna maanteel. Mis avas mõtteuksed juba uuele plaadiideele – Tallinna-Tartu maantee tänapäevasele pärimusele ja kogemuslikele lugudele.
Plaadi helinäiteid saab kuulata veebiaadressilt http://www.folklore.ee/era/teeplaat/.