Koolikohustus võib pikeneda

Haridus- ja teadusministeeriumi meelest võiksid põhikoolijärgse koolikohustuse täitmist koordineerida Rajaleidja keskused, mis alates septembrist pakuvad karjääri- ja õppenõustamisteenust kõigis maakondades.

Ministeeriumi plaanide kohaselt nõustaksid keskused põhikooliealisi lapsi, et nood oskaksid teadlikumalt valida. Kui kutsekoolist või gümnaasiumist tahetakse jännijäänut välja visata, antakse enne teada Rajaleidja keskusele, et too võtaks probleemse noore üle ja aitaks tal leida kohta elus.

„Ettepanekud vajavad pikemat analüüsi, aga ajud juba ragisevad,” lausub Tartumaa Rajaleidja keskuse juhataja Piret Tatunts entusiastlikult. „Juba praegugi nõustame õppijaid, kel on mure, kahtlus, kõhklus. Igasuguste probleemidega, mis puudutavad nii karjääri- kui ka õppenõustamist. Meie inimesed on selleks erialaselt ette valmistatud, neil tahtmine aidata ja ka varasem töökogemus.”

Abivajajad on üles leidnud

Annika Raudoja

„Kui koolikohustuse pikendamise teema meile nii-öelda lauale pannakse, tahaksin loota, et sellest ka kasu on ja iga inimene leiab enda jaoks selle õige ja huvitava tee üles,” lisab sotsiaalpedagoog Annika Raudoja. „Ehk toob see ühiskonnas jõulisemalt üles teema, et tugiteenused pole head ja kasulikud pelgalt teenuse saajale, vaid ka selleks, et meil oleksid inimesed, kes õpivad rõõmuga ja leiavad hiljem rakenduse tööturul.”

Tartumaa Rajaleidja keskus asub ajutiselt Tartu südalinna ühes kõrgeimas hoones Taskus. Töötajail pole olnud veel mahti avarat vaadet nautida. Esimesed kolm kuud on siin ja teistes maakondades asuvatel SA Innove all tegutsevatel Rajaleidja keskustel möödunud kiirelt ja töiselt ning seda uuenenud teenusena – karjääri- ja õppenõustamisteenused ühe katuse all. Abivajajad on neid üles leidnud ja nõustajatel käed-jalad tööd täis. Detsembris ootab Tartumaa Rajaleidja keskust kolimine uude koju Tähe 4 (endine TÜ füüsikahoone).

Spetsialistide meeskonnatööst saadav kasu on selgelt näha. Keskuse spetsialistid peavad nõu omavahel ja vajadusel saab abi teise keskuse nõustaja käest. Mitu pead on ikka mitu pead. Õppenõustaja soovitustele lisab näiteks karjäärinõustaja tulevikuvaate − aitab leida noorel sisemist motivatsiooni, mispärast tasub kooli minna ning rohkem aega ja energiat õpingutele pühendada.

Ei istu vaid kohapeal

Piret Tatunts

„Töö on vaheldusrikas ja loov. Nagu õpetajailgi. Usun, et noored saavad abi sama hea tundega kätte, kui meie seda tööd teeme,” kinnitab Tatunts.

Keskusse pöörduvad õpilased, vanemad ja õpetajad peavad aja kinni panema, et koos plaani pidada ja tegutsema hakata. Oodatud on ka koolide tugispetsialistid − saama nõu, kuidas probleemi lahendamisega edasi minna. Rajaleidja keskuste töötajad käivad agaralt ka koolides-lasteaedades, et oma olemasolust ja pakutavatest teenustest ülevaadet anda.

„Paljudes kutsekoolides on hea ja toimiv tugivõrgustik. Oleme nendega koostöövõimalustest ja vajadustest rääkinud, ühtegi konkreetset juhtumit praegu välja tuua ei saa,” sõnab Piret Tatunts. Kui Rajaleidja töötajad käivad karjäärinõustamise asjus põhikoolides ja gümnaasiumides, räägivad nad teadlikust valikust ja üritavad noortele selgeks teha, et igaühel tasub õppida just seda, mis on tema jaoks huvitav ja põnev.

Seega on Rajaleidja keskustes tähtis roll ennetustööl − mida varem probleemile jaole saadakse, seda parem on.

„Minu suurim unistus on tegelda kooli- ja õppimisrõõmu toetamisega. Et lapsed tahaksid koolis käia ja õpetajad õpetada. Siis polekski ehk vaja kedagi kooli tagasi aidata,” ütleb Piret Tatunts.

—

Peame tegelema ka nende õpilastega, kel silm ei sära

Haridus- ja teadusministeerium on teinud ettepaneku pikendada kvalifikatsiooni ja keskhariduseta inimeste arvu vähendamiseks koolikohustust. „Enne märtsi seaduste muutmiseni ei jõua. Kõigepealt on vaja laiapõhjalist arutelu teema üle,” ütleb minister Jevgeni Ossinovski (pildil).

Mis on esimesed sammud, mida ministeerium ette võtab?

Tegemist on suure muudatusega. Ettepaneku üks pool puudutab formaalset kooliharidust, teine pool vajalike tugimeetmete väljatöötamist. See nõuab põhjalikku arutelu õpetajate ja koolijuhtide esindajatega ning Rajaleidja keskustega, et saada aru, kuidas oleks seda mõistlikum korraldada. Tutvustame ettepanekut ka riigikogule ja räägime läbi sotsiaalpartneritega.

Milliseid uusi ülesandeid seab koolikohustuse pikendamine üldhariduskoolile ja kutsekoolile?

Koolid peavad kauem pingutama, et kõik noored saaksid põhihariduse. Need 3% noortest, kes ei lähe edasi õppima, peaksid Rajaleidja keskuse toel endale õppekoha leidma. Koolid peavad õpilaste lisandumisega arvestama.

Kutseõppekavad tuleb oluliselt lühemaks teha, luua rohkem õppekavasid, mis ei too kaasa keskhariduse omandamist, vaid lõpeksid kutsekvalifikatsiooni saamisega.

Sisulisest küljest on ühelt poolt rõhk Rajaleidja keskuste töökorraldusel, et nemad võtaksid selge vastutuse õpilaste haridustee kujundamisel. Teiselt poolt on rõhk kutsehariduse sisemistel ümberkorraldustel, mis peaksid tagama vajalikud tugiteenused. Kutsehariduse tasandil on neid paraku liiga vähe. Kutsekoolidega on esimesed läbirääkimised peetud. Vaja on lisaraha, et tugiteenused tagada.

Õpetajad ja koolijuhid kardavad, et vanusekäärid klassis lähevad liiga suureks, kui koos õpivad „elukogemusega” 18-aastased ja 15−16-aastased.

Õpetajate hirm on loomulik. Igaüks tahab õpetada eeskätt neid, kel silm juba hommikul särab ja keda on lausa lust õpetada. Aga kui mõtleme hariduse sotsiaalsele funktsioonile, siis on selge, et ääretult oluline on tegelda ka nende õpilastega, kel pole ülemäära hästi läinud, kel on õpiraskused ja sotsiaalsed probleemid. See nõuab lisapingutust.

Ei usu, et keegi on seda meelt, et nõrgemad lapsed tuleks eraldada kuskile oma kooli. Ka uuringud on näidanud, et nõrgemate ühte kohta koondamine ei anna kellelegi midagi juurde. Tugevamate laste tulemusi nõrgematega kokkulaskmine ei halvenda, küll aga parandab nõrgemate tulemusi.

Arvan, et ühiskondlik prio­ri­teet, et kõik noored saaksid kutsekvalifikatsiooni, kaalub üle väljakutse, mille toob kaasa nende laste õpetamine.

Tuleb ka tähele panna, et sihtrühm, kes ei õpi, on siiski üsna väike.

Kuidas ikkagi tagada, et keegi kaduma ei lähe? Kes kontrollib ja otsib üles haridusteelt kõrvale jäänud noore?

See on väga hea küsimus. Hoolimata sellest, et oleme väga edukas e-riik, pole me seirevõrgustiku mõttes võimalusi ära kasutanud. Kui noor lõpetab 9. klassi, pole selleks, et saada teada, kus on ta järgmise aasta septembris, vaja konkreetset töötajat, vaid andmebaaside ühildamist. Kui septembri seisuga pole tema andmed kantud hariduse infosüsteemi, tähendab see, et noor ei õpi. Kui võrdleme neid andmeid maksuameti registriga, saame teada, kas ta töötab. Võrreldes töötukassa andmetega, saame teada, kas ta on seal arvel.

Tuleb luua automaatne seirevõrgustik, mis annab Rajaleidja keskustele automaatselt infot õpilase kohta. Vastavalt nendele andmetele peab keskus koos kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või noorsootöötajaga selle noore siis üles otsima.

Selline võrgustik on elementaarne! See tuleks luua koolikohustuse east sõltumata. Selline tööriist peab omavalitsusel olema.

—

Mida teha murenoortega?

Ühiskonna ja üksikisikute heaolu nimel peab igaüks olema tööturul rakendatud vastavalt oma võimetele. Selleks on oluline vähendada eri- ja kutsealase ettevalmistuseta inimeste hulka.

Praegu on 29,6% täiskasvanutest eri- ja kutsehariduseta. Põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte osakaal (vanuses 18−24) on 9,7%. 3−4% põhikoolilõpetanutest ei jätka õpinguid. Suur probleem on ka õpingute katkestamine − kutseõppes jääb 20% erialase kvalifikatsioonita ja on tööturul haavatavad. Ka üldhariduse mittestatsionaarses õppes on väljalangus suur.

Uued meetmed:

• Koolikohustuse laiendamine aitab vähendada õpinguid mittejätkavate noorte arvu. Lisaks sümboolsele tähendusele paneb see suurema vastutuse ja selgema kohustuse keskvalitsusele, kohalikule omavalitsusele ja õppeasutusele.

• Põhiharidusejärgne koolikohustus on alla 18-aastasel isikul kuni üldkesk- või kutsekeskhariduse omandamiseni või kutse omandamiseni.

• Riigil on kohustus tagada arvestuse pidamine põhikooli lõpetanud alla 18-aastaste koolikohustuse täitmise üle ning pakkuda aktiivset õppe- ja karjäärinõustamist. See ei tooks kaasa täiendavate õppekohtade loomist, kuna praegu on õppeasutustes õppekohti rohkem kui õpilasi.

• Kohalik omavalitsus vastutaks selle eest, et õpilasel oleks koht põhikoolis, ent pärast põhikooli lõpetamist peaks pakutud mudeli kohaselt võtma suurema vastutuse õpilase jätkamise eest keskvalitsus.

• Olulist rolli hakkavad mängima tänavu septembrist maakondades tööd alustanud Innove sihtasutuse juhitavad Rajaleidja keskused, kus pakutakse karjääri- ja õppenõustamisteenuseid. Keskused võiksid olla põhikoolijärgse koolikohustuse täitmise koordinaatorid. Juba põhikooliealist last hakatakse keskustes nõustama, et ta oskaks edasist eriala teadlikumalt valida.

• Juhul kui õpilane ei saa kutsekoolis või gümnaasiumis hakkama ja kool tahab ta sealt välja visata, annab ta enne seda teada Rajaleidja keskusele. Keskus võtab probleemse noore üle – pakub karjääri- ja õppenõustamist ja otsib koha, kus noor saab edasi õppida. Kui õpilane on valinud eriala, mis talle siiski ei sobi, või on hinnanud oma võimeid üle, peab olema tagatud võimalus vahetada õppekohta.

• Kutseõpingud tuleb muuta huvitavamaks ja praktilisemaks – juurutada rohkem õpipoisiõpet, mis tähendab, et 2/3 õppeprogrammist läbitakse töökohal.

Allikas: HTM