Viimase kuue aasta jooksul on kutsekooli õppekavad muutunud oluliselt elulähedasemaks.

Kokkade uut õppekava hakati välja töötama 2009. aastal, meenutab Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli õpetaja ning majutus- ja toitlustusvaldkonna juht Anne Kersna, kes vedas koka õppekava töörühma ning osales ka toitlustus- ja majutusteeninduse õppekava väljatöötamisel. Lisaks töörühma liikmetele said sõna sekka öelda ka koolide esindajad ja ning tööandjad.

Õppekava koostamisel lõi kaasa meisterkokk

„Meie töörühma sattus tööandjatest Indrek Kivisalu (kokk ja Foodstudio Tallinn OÜ üks omanikke – toim), oma ametiala arvamusliider,” tõi Kersna näite. Mitmeid Kivisalu soovitusi võeti arvesse: õppekavas pööratakse varsemast rohkem tähelepanu tooraine säästlikule kasutamisele, rõhutatakse vajadust pidada igapäevast majandusarvestust ning arendada kokkade turundusoskusi. Aastase aktiivse töö tulemusena sündis uus õppekava, milles on mitu uut tahku.

Esiteks, tänu õppeainete lõimimisele saavad õpilased varasemast laiemaid teadmisi. „Näiteks oleme lõiminud erialateadmistega rohkem ajalugu, et õpilased teaksid toorainete päritolu. Õpilased tunnevad nüüd paremini ka eesti toidukultuuri,” selgitab Kersna.

Teiseks keskendub uus õppekava varasemast rohkem praktilistele oskustele. „Sellest ei ole kasu, kui me näiteks hügieeninõuetest ainult räägime − õppija peab oma hügieeniteadmisi ka kasutama,” toonitab Kersna. Õppeülesannete täitmisel võetakse alati arvesse isiklikku ja tööhügieeni. Praktilist tegevust filmitakse või pildistatakse ning selle alusel antakse tagasisidet.

Kolmandaks tehakse paljusid asju nii, nagu töökohtadelgi tehakse. Kehtna majandus- ja tehnoloogiakoolis tegutseb õpperestoran, kus õppurid saavad korraga proovile panna mitmes õppeaines omandatud teadmisi ja oskusi. „Mina panen koos õpilastega paika teemad ja menüü. Siis liiguvad õpilased kalkulatsioonitundidesse, kus kalkuleerivad selles menüüs olevate toitude kogused ja hinnad. Tehnoloogiatundides sõnastatakse tehnoloogiliselt toitude valmistamise viis, toorainetundides õpitakse tooraineid tundma ning mõistma, kuidas üks või teine tooraine mõjutab toiteväärtuslikult menüüd. Edasi koostatakse toiduaineõpetuses tellimuslehed ja liigutakse järgmisesse etappi,” selgitab Kersna.

Õpperestoranis saab iga õpilane endale kindla rolli. Üks on peakokk, kes valmistab pearoogasid ja suppe, teine külmköögikokk, kes teeb eelroogasid ja magustoite jne. Pärast seda asutakse näiteks majandusanalüüsi õpetamise juurde ehk tehakse selgeks, kui palju kulus toorainet, vett, elektrit, milline oli töötajate tunnitasu jm. „Sisuliselt elavad õpilased reaalset tööelu juba koolis, tehes läbi töösituatsioone,” toonitab Kersna.

IKT-valdkond on muutunud põhjalikumaks

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erialade õppekavad said mahtu juurde. „Vanad õppekavad andsid IKT-valdkonnast üldise ülevaate, süvitsi ei mindud,” sõnas protsessi juures olnud Tartu kutsehariduskeskuse IKT-osakonna juhataja Signe Vedler. „Nüüd on loodud eraldi IT-süsteemide spetsialisti ja tarkvaraarendaja õppekavad. Arvutivõrkude teemade kohta on õppekavas kaks moodulit, kus on juurde toodud virtualiseerimine, varasemast suuremas mahus õpitakse võrguteenuseid. Lisandunud on ka rakendusserverite moodul,” selgitab Vedler. Oluliselt on õppekavades suurenenud valikainete maht. Lisaoskusi saab omandada näiteks kasutajatoe spetsialisti, süsteemiadministraatori, muusikatehnoloogia või robootika vallas.

Vedler selgitab, et IKT-õppekava ei tohi keskenduda kitsalt tänaste lahenduste tundmaõppimisele, vaid peab andma õppijale laiema pildi mõistmaks valdkonna kui tuleviku arengutrende ning IT-spetsialisti toetavat rolli eri valdkondades. „IKT-erialadel õppides on elukestev õpe võtmeküsimus,” ütleb Vedler.

Eksperdi kommentaar

Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi kutsepedagoogika lektori Sirje Rekkori sõnul oli vanade õppekavade juures keskne etteantud teemade läbimine. Vähe pöörati tähelepanu sellele, mida õppekava läbinu korralikult teha oskas ja missugune oli tööd tehes tema hoiak. Seevastu uutes õppekavades on kesksel kohal õpiväljundi mõiste. Nüüd keskendutakse sellele, mida on õppur võimeline pärast õppekava läbimist tegema. Teadmised on tööülesandega edukalt toime tulemiseks loomulikult väga olulised, kuid väljenduvad need töö tegemises ning tööga seotud probleemide lahendamisel. Sirje Rekkor: „Kes oskab, see järelikult teab. Kutse taotlemisel ei pea rõhk olema mitte niivõrd teadmiste, kui just praktiliste oskuste ja hoiakute hindamisel.”

—

Kutsehariduse sisuline arendamine 2008−2013

• Möödunud kuue aasta jooksul viidi ellu sihtasutus Innove kutsehariduse agentuuri õppekavakeskuse Euroopa sotsiaalfondi programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008−2013”. Eesmärk oli nüüdisajastada kutseõppe sisu nii, et see toetaks isiksuse arengut ning vastaks tööturu vajadustele. Programmi käigus uuendati riiklikke õppekavasid lähtuvalt uuenenud seadusandlusest ja kutsestandarditest. Teiseks töötati välja uute õppekavade rakendamist toetavad õppematerjalid. Kutseõppeasutuste õpetajatele pakuti muudatustega toimetulekuks täienduskoolitusi.

• Programmi realiseerimise tulemusena uuendati kutseõppe 21 riiklikku õppekava. Nende hulgas näiteks arvuti-, majutamise ja toitlustamise, iluteeninduse, trükitehnoloogia, põllumajanduse, metsanduse eriala riiklikud õppekavad. Mitmel erialal juba rakendatakse uusi õppekavu, teistel minnakse neile üle lähiaastatel.

• Loodud on 68 nüüdisaegset õppematerjali, mida kasutavad osaliselt ka üldharidus- ja kõrgkoolid.

• Kutseõppeasutuste juhtidele, kutseõpetajatele, praktikajuhendajatele ja õppekavanõustajatele on korraldatud 424 koolitust, toimunud on 278 erialast võrgustikuseminari, kuhu on kaasatud ka tööandjaid.

• Uuendamisel on 620 kooli õppekava.