Läbi kolme Rootsi kooli

12. dets. 2014 Emil Aron Stockholmi rahvusvahelise kooli abiturient - Kommenteeri artiklit

Kuigi olen käinud Rootsis kolmes koolis, on väga keeruline maalida ühtset portreed Rootsi koolist, sest õppeasutused on väga erinevad. Palju sõltub sellest, kas nad on erakoolid või mitte, aga ka asukohast.

Kolisime perega Rootsi, kui olin kaheksa-aastane ja lõpetanud Eestis 1. klassi. Minu esimene Rootsi kool oli keskklassi riigikool Älta kool, mis asub Stockholmi lõunaosas. Selles käis väga vähe välismaalasi. Ainukesed välismaalased olimegi seal mina ja üks Brasiilia poiss. Nagu arvata võib, saime üsna kiiresti sõpradeks. Eeldan, et ka teistes Rootsi koolides moodustavad välismaalased oma sõpruskonna, kui nad satuvad klassi, kus on juba tugev tuumik Rootsi õpilastest. Gruppide moodustumisele aitas kaasa, et selles piirkonnas on tuntav klassivahe – rikkad lapsed elavad villades, vaesed korterites.

Kodutöid anti seal koolis väga vähe ja nii palju, kui ma tean, on enamikus Rootsi koolides see esimesest kuuenda klassini nii. See võib olla üks põhjus, miks Rootsi tulemus rahvusvahelistes testides on nii halb. Ma mäletan, et tegin kodutöid Eestis esimeses klassis, kuid Rootsist ma neid ei mäleta. Kogu õppimine oli nagu Eesti lasteaias: joonistasime palju, õpetajad ei nõudnud eriti midagi, kuus aastat hindeid ei pandud. Suhtumine oli, et lapsel peab olema lõbus ja mõnus. Mäletan, et kooli taga olid suured mäed, kus veetsime palju aega: ronisime, mängisime, kelgutasime. Mingeid pärast kooli tegevusi või ühiseid üritusi, nagu klassiõhtud või väljasõidud, ei olnud. Ka jõulupidu mitte.

Õppimiskallakuga Eesti kool

Selle mõtteviisi juures, mis Rootsi algkoolis valitses, oli üleminek Stockholmi eesti kooli seitsmendasse klassi värskendav muutus. Kui Rootsi koolis oli prioriteet lõbu ja heaolu, siis uues koolis oli selgelt palju suurem rõhk õppimisel. Tuli hakata tegema kodutöid, raamatuid lugema, õppima n-ö päris aineid, nagu keemia, füüsika, bioloogia. Kuigi usun, et ka seal ei olnud nii palju kodutöid kui Eestis.

Ka oma olemuselt olid Älta ja Stockholmi eesti kool täiesti erinevad. Kui Rootsi koolides on õpilased jagunenud sotsiaalsetesse gruppidesse näiteks vanuse, rahvuse või rikkuse järgi, siis eesti koolis hoiti väga ühte. Kunagi ei tekkinud tunnet, et sa ei saa kellegagi rääkima minna. See oli pigem perekond kui kool. Kõik õpilased suhtlesid omavahel, käidi laulukooris, esimese klassi õpilastele anti kaheksandik mentoriks. Toimusid ka ühisüritused. Näiteks igal sügisel minnakse seal skääridele metsakoju, kus õpitakse loodust tundma, sporditakse, tehakse lõket, grillitakse.

P8310179Kogu eluks jääb mulle meelde kooli lõpumatk. Meie klass käis ühel jõel, kus elasime kolm päeva parvedel. Meid jagati gruppideks, meile anti raha ja pidime ise mõtlema välja menüü, hankima toiduained ning endale süüa tegema. Minu grupis oli üks poiss, kelle isa oli tuntud kokk. Kui teised grillisid vorste, siis meie valmistasime parvel restoranitoitu – gurmeehamburgerit ja idamaist nuudlisuppi.

Kuigi lõpetasin selle kooli juba kolm aastat tagasi, käisin ka sel aastal kooli jõulupeol. See ongi Stockholmi eestlaste aastalõpu kokkusaamise koht. Pidu algas kell kaks päeval, kuid inimesed kogunesid juba poolteist tundi varem. Söödi eesti toitu, suheldi omavahel ja hiljem vaadati kooli kontserti ja näitemängu. Kahjuks ei ole vanemad enam nii õhinas pidu korraldamas kui minu ajal, kuid traditsioon on ikkagi tore.

Võistlus õpilaste pärast

Pärast 9. klassi lõppu peavad kõik õpilased otsustama, kuhu tahavad minna edasi õppima. Õpilaste värbamiseks teevad koolid suurt reklaami, korraldatakse gümnaasiumimess, kus koolid õpilasi sülearvuti ja loosimistega endale meelitavad. Reklaame saadetakse ka koju. Koolivalikuks on Rootsis üks veebileht, kus kõik koolid kirjas on ja kus tuleb märkida ära oma eelistus.

See, millisesse kooli sa saad, sõltub su lõpuklassi hinnetest. Kõik, mida õpilane on teinud enne 8. klassi kodutööks, ei loe edasi õppima minekul midagi. Oluline on vaid see, mida teed 9. klassis ja milliseid hindeid siis saad.

Olen kuulnud, et mõned Rootsi parempoolsete erakondade poliitikud mõtlevad seda süsteemi muuta, nii et vähemalt 7.–9. klassini tehtud tööd hinnataks põhikooli tunnistuse saamisel võrdselt. Vasakpoolsed poliitikud ja selle suurim erakond Sotsiaaldemokraadid tahavad hinnete osatähtsust aga veelgi vähendada.

Pärast lõpueksameid selgub, kui palju punkte sa said ja millistesse koolidesse pääsed. Seejärel tuleb teha oma valik.

Olgu alg- ja põhikooliga, kuidas on, aga Rootsi gümnaasiumid erinevad üksteisest drastiliselt nii raskuse, hindamise, koolitundide arvu kui ka õpilaste päritolu poolest. Mitmed mu sõbrad naudivad lihtsaid koolipäevi, alustades koolipäeva lõuna paiku, enamasti on neil vaid 1–2 tundi päevas. Samal ajal on teistel põrgulikud tunnid, mis algavad kell 8 ja lõpevad enamasti pärast kella 4, nii iga päev.

Rootsis on põhikool kohustuslik, kuid gümnaasium mitte. Seega on gümnaasiumid väga erinevad, palju on erakoole ja programme. Koole valitakse enamasti punktide järgi ehk siis palju punkte saanud õpilased ei taha üldjuhul minna kooli, kuhu saab sisse nõrgema tulemusega. Vaadatakse ka õpetajate kvalifikatsiooniprotsenti koolis ning lõpetajate keskmist hinnet. Paljud ei mõtle aga üldse tulevikule – näiteks kui sulle meeldib vahel kitarri tinistada, lähed muusikagümnaasiumi.

Riigi- ja erakoolide üks erinevus on õpetajate töösse suhtumine. Õpetaja võib olla lihtsalt ühe ameti esindaja ja teha oma tööd, aga ka õpilase sõber ja mentor. Erakoolides on õpetaja õpilasele enamasti mentor ning õpilaste tulemused lähevad talle väga korda, mistõttu on need ka paremad. Kui tulemused on paremad, tahab järjest rohkem õpilasi sinna kooli tulla, see omakorda toob koolile rohkem raha. Seetõttu saavad õpetajad erakoolides suuremat palka. Erakoolide õpetajatel on aga ka suuremad kohustused kui riigikoolides. Riigikooli õpetajatel on väiksem palk ja seetõttu ei ole nad tihti nõus panustama rohkem, kui nende töökohustus nõuab. See ei ole alati ja kõikjal nii, aga oma sõprade kogemustest olen nii aru saanud.

Rahvusvaheline kool

Mina valisin Stockholmi rahvusvahelise kooli, kus õppetöö on inglise keeles ning mille lõpetades saan rahvusvahelise bakalaureusekraadi (IB). Valisin loodusteaduste kallaku.

IMG_0736See kool ei ole seotud Rootsi haridussüsteemiga, vaid kuulub 3483 sarnase kooliga ülemaailmsesse IB-koolide võrgustikku. Ainuke asi, mille Rootsi haridussüsteem on IB-programmidele ette näinud, on diplomiprogrammi pikkus. Kui enamasti saab IB-st diplomi kahe aastaga, siis Rootsi riigi nõue on, et õppetöö kestaks kolm aastat, mistõttu kõikides Rootsi IB-koolides on eeldiplomiaasta ehk ettevalmistav aasta. Peale selle nõudmise on selles koolis vähe rootsilikku, isegi enamik õpilasi on välismaalased – kas saadikute või ärimeeste lapsed. Ka meie lõputööd vaadatakse üle hoopis Šveitsis.

Olen alati tahtnud välismaale õppima mina ja rahvusvahelise kooli diplom annab mulle selleks parimad võimalused. Kooli tase on nii kõrge, et näiteks IB-diplomiga Rootsi ülikooli minnes vabastatakse sind automaatselt inglise keele loengutest ning saad kohe kõige kõrgema hinde.

Koolis õpitakse aineid ülikooli tasemel ning ka õhkkond on nagu ülikoolis. Saad ise aineid valida ning sellest sõltub sinu tunniplaan. Ühel mu sõbral on neljapäev täiesti vaba, samas on enamik õpilasi koolis hommikust kella 7–8-ni õhtul.

Peale õppeainete venitab koolipäeva pikaks kohustus teha ära ettenähtud loovuse, liikumise ja heategevuse tunnid. Nende mõte on, et noor õpiks tegutsedes ning leiaks end uute situatsioonide kaudu. See sunnib võtma ette suuri asju. Näiteks mina korraldan praegu koos sõbraga Stockholmi suurimas kontserthallis hip-hop-staari Akoni kontserti, millest saadav tulu, neli miljonit, läheb ühe Aafrika kooli ehituseks. Sellest saan heategevuse tunde. Minu sõber õpetab mulle klaverimängu, mille eest mina saan loovuse ja tema heategevuse tunde. Liikumistunde saan näiteks metsajooksust, jõusaalist või kas või sellest, et käisin Iisraelis filmi tegemas ja kõndisin seal jalgsi maha sada kilomeetrit.

Sotsiaalelu on rahvusvahelises koolis elav. Võiks ju eeldada, et eri päritolu välismaa õpilased jagunevad gruppidesse religiooni või rahvuse järgi, kuid minu kogemus näitab vastupidist. Rahvusvaheline kool sarnaneb oma sotsiaalelu poolest Stockholmi eesti kooliga. Õpilaste huvi üksteise kultuuride vastu muudab suhtluse väga avatuks.

See kõik on väga huvitav, aga ka üsna raske, eriti Rootsi koolist tulnule, sest ülikoolilik IB-õpe on suur hüpe edasi. Kohati tunned, kuidas teha on nii palju, et kukud kokku. Mõned langevadki pärast poolt aastat välja. Kui aga hakkama saad, oled saanud suurepärase hariduse – ja seda ilma rahata, sest Rootsis on gümnaasiumiharidus tasuta. Šveitsis maksaks sama programmi lõpetamine üle 7000 euro. Lisaks oled kogunud palju väga häid kontakte üle terve maailma.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!