Lasteaiaõpetajalt lasteaiaõpetajale

12. dets. 2014 Tiina Vapper Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Sellist nime kandis 26. novembril toimunud Keila lasteaedade konverents, mille Vikerkaare lasteaed korraldas oma majas juba teist aastat järjest. Lasteaia direktori Pärje Ülavere sõnul on konverentsi eesmärk jagada teadmisi ja kogemusi ning õppida üksteiselt. Keila neli lasteaeda teevad omavahel tihedat koostööd, ettekandeid oli kuulama tulnud rohkem kui poolsada inimest.

Keila Vikerkaare lasteaed osaleb praegu rahvusvahelises Comeniuse projektis „Euroopa väärtused … meie väärtused”, kust lisaks võtavad osa üks lasteaed Saksamaalt, üks Prantsusmaalt ja kaks Ungarist, kusjuures kõik viis on väikelinnade lasteaiad. Kaheaastane projekt sai alguse eelmise aasta augustis ja lõpeb järgmisel kevadel. Kaks konverentsiettekannet olidki pühendatud projektile.

Väärtusõpetus nukkude abil

Projekti Eesti-poolse koordinaatori, Vikerkaare lasteaia vanemõpetaja Jana Põlluvee ettekande teema oligi väärtuskasvatus. Iga maa on valmistanud kaks rahvariides nukku, poisi ja tüdruku, kes käivad lasteaedades külakorda, ning valinud välja ühe väärtuse, mida nukkude abil lastele õpetatakse. Eesti on valinud väärtuseks usalduse, Prantsusmaa hoolivuse, Saksamaa vabaduse, Ungari, kust osaleb kaks lasteaeda, vapruse ja sõbralikkuse. Vikerkaare lasteaias on 12 rühma ja nukud saavad olla igas rühmas nädala. Õpetajad on leidnud väärtustest rääkimiseks mitmeid võimalusi: sel teemal loetakse raamatuid, joonistatakse pilte, jutustatakse muinasjutte, lahendatakse nukkude abil olukordi. Ühtlasi õpivad lapsed tundma nukkude kodumaa kombeid, traditsioone ja sümboolikat. Vikerkaare lasteaeda, Keilat ja Eestit tutvustavad partnermaades nukud Juku ja Juula.

Lapsed on tänu projektile palju kasulikke teadmisi saanud, kinnitas Jana Põlluvee. Näiteks kogemuse, kuidas postipakki saata või Skype’i-kõnet pidada. Tänavu saatis iga osalejamaa teistele ühe traditsioonilise jõuluteemalise söögi või joogi, laulu või mängu kirjelduse, millega detsembris tutvutakse. Eestist läks teele jõulukrooni tegemise õpetus ja vahendid. Nelja riigi lasteaiaõpetajad on koostanud ka viisakusväljendite vihiku, et lapsed teaksid, kuidas teistes keeltes tervitada ja hüvasti jätta, tänada, paluda, head isu soovida. Projekti lõpuks valmib lasteaedade ühine väärtuste raamat.

Põhja-Saksamaal kogemusi saamas

Vikerkaare lasteaia direktori Pärje Ülavere sõnul on väga tähtis panustada just varajase lapseea kvaliteetsesse haridusse. Väärtuskasvatusel on selles oluline osa. Fotod: Tiina Vapper

Vikerkaare lasteaia direktori Pärje Ülavere sõnul on väga tähtis panustada just varajase lapseea kvaliteetsesse haridusse. Väärtuskasvatusel on selles oluline osa. Fotod: Tiina Vapper

Koostööprojekti oluline osa on õpetajate lähetused. Eelmisel sügisel käisid Vikerkaare lasteaia õpetajad külas kolleegidel Prantsusmaal, mais võõrustati külalisi oma lasteaias, septembri lõpus toimus õppereis Saksamaale, järgmisel kevadel ootab ees sõit Ungarisse.

Mare Sooans ja Monika Kalmus kõnelesidki konverentsil Vikerkaare lasteaia nelja õpetaja reisist Põhja-Saksamaale, kus nad külastasid Neukaleni ja Darguni lasteaeda. Mõlemas käib umbes 40 last, Neukalenis ka üheksa koolilast. Kooli minnakse Saksamaal kuueaastaselt ja kuna selles 1800 elanikuga linnakeses kooli ei ole, saavad lapsed üheksanda eluaastani käia koolis lasteaiamajas, edasi lähevad nad mõnda piirkonnakooli.

Külastatud lasteaedades järgitakse Celestin Freinet’ pedagoogikat, kus õpetaja on kuulaja, vaatleja, innustaja ja eeskuju, kelle ülesanne on luua õpitingimused ja -keskkond. Meie lasteaedadest on erinev see, et lapsed ei viibi ühes kindlas rühmaruumis, vaid võivad majas vabalt ringi liikuda ja tegelda sellega, mis neid parasjagu huvitab. Oma ruumis on ainult sõimerühm, kuhu võetakse vastu juba kolmekuuseid lapsi.

Väga palju pööratakse neis lasteaedades tähelepanu laste loovuse arendamisele. Kunsti- ja muusikatuba on sisustatud mitmekülgsete vahenditega. Mõlemas lasteaias on lava, kus lapsed saavad tantsida ning näitemänge lavastada ja ette kanda. Neukaleni lasteaias on isegi trükituba, kus leidub kõik trükkimiseks vajalik. Oma lasteaia kutsed, kuulutused, teated teevad õpetajad koos lastega ise. Meisterdamiseks kasutavad lapsed klotse, samuti lähedalasuvast pakendivabrikust saadud tühje karpe, topse, korke. Viimaste abil saab matemaatikatoas ülesandeid lahendada ja mänge mängida.

Silma torkas tark ja säästlik ruumikasutus. Lauad saab hõlpsasti seina najale tõsta, et liikumiseks ruumi luua. Tubades on erinevad tasapinnad, mida lapsed kasutasid nii esinemiseks kui ka mängimiseks ja magamiseks. Lõunauinakut teevad need, kes tahavad. Lapsel on lasteaias kaasas isiklik voodipesu, madratsi võtab igaüks virnast ja paneb selle just sinna, kuhu soovib.

Huvitav lahendus on toanurkadesse paigutatud peeglid, tänu millele on õpetajatel sõna otseses mõttes silmad ka selja taga ning hea laste tegutsemist jälgida. Ustele on kinnitatud spetsiaalsed vaheribad, et lastel näpud ukse vahele ei jääks. Lasteaiahoone ehitamisel oli õpetajatel võimalus ise kaasa lüüa ning nende soovide ja ettepanekutega ka arvestati.

Väga hea koostöö on lapsevanematega. Vanemad tohivad viibida koos lastega lasteaias igal ajal ja paljud seda võimalust ka kasutavad.

Omavalmistatud õppevahendid

Keila Rukkilille lasteaia õpetaja Sirje Lill kinnitas, et võimlemissärkidest ja värvilistest geomeetrilistest kujunditest on õppetöös palju abi.

Keila Rukkilille lasteaia õpetaja Sirje Lill kinnitas, et võimlemissärkidest ja värvilistest geomeetrilistest kujunditest on õppetöös palju abi.

Keila Rukkilille lasteaia õpetaja Sirje Lill pidas konverentsil ettekande omavalmistatud õppevahenditest. Poolteist aastat tagasi, kui õpetaja uue rühma sai, tuli tal mõte teha oma 20 lapsele võimlemissärgid, mida saaks kasutada mitmel moel. Ta tellis kollased, rohelised, punased ja sinised särgid ning lasi igale särgile kirjutada lapse nime ja seljale numbrid ühest neljani. Särkidest oli kõigepealt suur kasu nii liikumis- kui ka muusikaõpetajal, kes said juba esimeses tunnis pöörduda lapse poole nimepidi. Liikumistundi minnes võtavad lapsed paari värvide järgi, liikumisõpetaja saab moodustada samal põhimõttel värviringe, kolonne, meeskondi. Särgid on abiks ka rühmaõpetajale endale. Värvused ja nelja piires arvutamise said mudilased selgeks mängu kaudu. Praegu on lapsed nelja-aastased ning järgmistele särkidele lubab õpetaja teha numbrid ühest kümneni, et vanemates rühmades arvutusülesandeid lahendama hakata. Särgid olid kasutusel ka teatrikuul tehtud lavastuses „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” pöialpoiste kostüümidena, mis hoidis kokku nii vanemate aega kui ka raha.

Õppevahend, mida Sirje Lill alates sõimerühmast kuni kooliminejateni juba aastaid kasutab, on värvilisest paberist tehtud ja kiletatud geomeetrilised kujundid. Tema sõnul meeldib lastele väga kujunditest maju, autosid, ronge, inimesi konstrueerida ja nendega mängida. See arendab loovust ning aitab kaasa maalimisel ja joonistamisel. Laps õpib geomeetrilisi kujundeid tundma ja märkama neid ka enda ümber.

Suvepuhkusele minnes palus õpetaja lapsevanematel korke koguda, sügisel toodigi neid rühma kastide kaupa. Pisemad õpivad korkide abil värvusi tundma, harjutavad neid paela otsa lükkides peenmotoorikat või mängivad seene- ja marjakorjamise mängu. Suuremad kasutavad korke loendamiseks, mõistete „kõrgem”-„madalam”, „pikem”-„lühem” õppimiseks, hulkade koostamiseks ja võrdlemiseks. Korkidest saab pilte laduda, mänge mängida, võimalusi on palju.

Praktilist laadi ettekandeid oli konverentsil teisigi. Vikerkaare lasteaia logopeed Marika Tammeka rääkis ettekandes „Häälikutest sõnani”, kuidas ta harjutab häälikute kuulamist ja määramist lastega, kellel see hästi välja ei tule. Õpetaja Ringa Kederlauk õpetas kolleege häid fotosid tegema ning tutvustas 2013. aastal andmekaitseseadusega kehtestatud reegleid, mida lasteaias lapsi pildistades arvestada tuleb.

Uued suundumused alushariduses

Vikerkaare lasteaia direktor Pärje Ülavere rääkis uutest suundumustest alushariduses ning jagas mõtteid rahvusvahelistelt konverentsidelt, kus ta sel aastal käis. Kahel konverentsil osales ta Tallinna ülikooli doktoriõppe kaudu.

Tallinna alushariduse juhtide konverentsi käigus külastati Stockholmi Botkyrka kommuuni kaheksa rühmalist Öökulli lasteaeda, kus võib kuulda kolmekümmet emakeelt. Lasteaias pööratakse suurt tähelepanu rootsi keele õpetamisele, aga laps saab kord-kaks nädalas õpetust ka oma emakeeles. Pärje Ülavere sõnul pani saadud kogemus mõtlema eelkõige sellele, kuidas meiegi lasteaedades teise kodukeelega lastele parimat võimalikku alusharidust ja keeleõpet võimaldada.

Rahvusvahelisel Euroopa alushariduse uurijate assotsatsiooni (EECERA) konverentsil septembri alguses Kreetal, kus oli ligikaudu 800 osavõtjat pea 60 riigist, tõusis esile teema, et väga tähtis on panustada just varajase lapseea kvaliteetsesse haridusse. Eestis on alushariduse süsteem väga hea, kõigis riikides paraku mitte. Uuringutulemuste põhjal võib öelda, et väga palju mõjutab lapse arengut lasteaiaõpetajate professionaalsus. See, mida tehakse lasteaias, on otseselt seotud lapse toimetulekuga koolis. Seetõttu on lasteaiaõpetajate ja -juhtide haridustase ja neile koolitusvõimaluste pakkumine väga oluline. Konverentsilt jäi kõlama mõte lasteaiast kui õppivast organisatsioonist, kus õpetajad õpivad koos ning jagavad ideid ja kogemusi.

Oktoobris Küprosel toimunud rahvusvahelisel hariduse ja haridus­psühholoogia konverentsil (ICEEPSY) tõi Helsingi ülikooli professor Kirsti Lonka välja, et praeguse digitaalse ajajärgu lapsed õpivad teistmoodi, kui õppisid lapsed veel kümme-viisteist aastat tagasi, ning tõstatas küsimuse, kuidas kaasata last muutunud ühiskonnas. Et õpetaja roll ei ole enam teadmisi jagada, vaid olla eelkõige suunaja ja õpikeskkonna kujundaja, peavad muutuma ka õppemeetodid. Last tuleb õpetada digiseadmeid targalt kasutama, et ta leiaks sealt vajaliku ja väldiks nendega kaasnevaid ohte. Õppimise juures on kõige olulisem tekitada lapses huvi ise avastada ja tegutseda, luua selleks sõbralik ja toetav õhkkond ning ergutada teda loovalt lahendusi leidma.

Just seetõttu, et õpetaja oskaks ja suudaks muutunud maailmas hakkama saada, peavad ka õpetajad õppima, võttis Pärje Ülavere konverentsipäeva kokku. Järgmisel aastal, mis on ühtlasi Keila Vikerkaare lasteaia 30. juubelisünnipäeva aasta, on lasteaial plaanis korraldada lasteaiaõpetajate konverents kolmandat korda.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!