Loovharidus Eesti moodi
Ühenduse Loovharidus liikmete eesmärk on toetada loovuspõhist õpet Eesti koolides.
Tänavu on Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuses toimunud kolm loovhariduse seminari: 8. veebruaril „Loovus teeb õppekava huvitavaks”; 16. juunil „Loovharidus Eesti moodi II. Õpetajate loovuspraktikad”; 29. novembri seminar „Loovharidus Eesti moodi III. Koostöö – loovate tegevuste võti”. Lisaks kohtuti 26. septembril eesmärgiga leida inimesi, kes soovivad teha kaas- ja koostööd toetamaks loovhariduse edendamist Eestis. Seminaridel on osalenud sadu asjahuvilisi. Suvekoolist võttis osa 84 inimest: 45 õpetajat, 17 TLÜ õppejõudu, 20 kooliväliste organisatsioonide töötajat. Järgnevalt kahe seminari ettekannetes kõlamajäänut.
Seminari „Õpetajate loovuspraktikad” sõnum: eksida võib ja eksida tuleb!
Õpetajate omavahelises arutelus jäi kõlama kaks loovust toetavat põhimõtet: esiteks õpetajate omavahelise konkurentsi puudumine, mille tagaks tulemuslisa maksmise lõpetamine õpetajate töötasus; teiseks – numbriline hindamine ehk vigade kokkulugemine tapab loovuse, sest loovuse avaldumise üks olulisi tingimusi on võimalus ja julgus teha vigu, eksida. Enamgi – eksida võib ja eksida tuleb, eriti kunstitunnis.
Psühholoog Kristi Raava (Tallinna 32. keskkool) tutvustas ettekandes „Loovtund – koer koolirõõmu toomas” uut perspektiivi õppe- ja kasvatustegevuses. Kristi Raava õpetab lastele koos „abiõpetaja” koer Rosinaga emotsioonide mõistmist ja väljendamist, empaatiat, tähelepanelikkust, viisakust. Sõnaga – kuidas olla hea sõber. Koer klassiruumis loob koduse ja pingevaba õpikeskkonna, motiveerib pingutama, leevendab pinget ja ärevust, aitab keskenduda. Õpetaja Lilian Reinmetsa ettekanne loovustundidest Tallinna Pääsküla gümnaasiumis andis kindlustunnet, et kooli õppekavas on ruumi vähemalt üheks loovustunniks nädalas. Pääsküla gümnaasiumis on loovustunnid õppeainekesksed, näiteks füüsika-, loodusteaduste tundides tehakse huvitavaid katseid, muusika- ja liikumistundides on rõhk omaloomingul.
Suvised töötoad
Klassiõpetajate töötoas (Peetri kooli direktor Luule Niinesalu ja tema kolleegid Ivi Lõhmus, Jaana Leemet, Marelle Lepik) tutvustasid Peetri kooli õpetajad loovust arendavaid harjutusi, ainepõhiseid ülesandeid, laste väljamõeldud lauamänge. Näiteks etteantud algkujunditest pildi joonistamine; koera- ja pilvekleepsu kasutades pildi joonistamine; jutustuse kirjutamine teemal „Kui ma oleksin sõiduauto”. Direktor Luule Niinesalu õpetamise ja koostöö põhimõtted: „Kõige tähtsam on tunnis anda lastele valiku- ja otsustusvõimalus; tegelikult ei ole meil õppetegevustes kusagile kiiret; meie koolis ei ole ülemusi ja alluvaid, on erinev vastutus; meie koolis ei panda hindeid, õpetajad annavad lastevanematele õpiprotsessist ja -tulemustest kirjeldavat tagasisidet; õpetaja peab olema õpilaste innustaja ja julgustaja, ükskõik, kui väsinud ta on; õpilane saab olla koolis loov, kui õpetaja on loov, ja õpetaja omakorda saab olla loov, kui ta on koolis vaba, kui teda ei kontrollita.
Koer töötab nii suures linnakoolis kui ka väikses maakoolis. Inimeseõpetuse tund Alavere põhikooli 3. klassis. Teemaks emotsioonid/tunded. Koer hüppab läbi rõnga. Rõnga on pannud kokku lapsed. Iga laps lisab rõngale ühe lõigu ja peab enne nimetama, mis on tema jaoks praegusel hetkel elus kõige olulisem. Foto: Viola Kaseniit
Võõrkeelte töötoas tutvustas Saue gümnaasiumi õpetaja Anu Tammleht loovaid võimalusi (nii õpilastele kui ka õpetajatele), mida saab kasutada võõrkeeletundides. Näiteks võib kasutada õpilaste loovuse avamiseks TED-i konverentside tehnikaid, loovkirjutamist, WebQuests’i – veebiotsinguid, piltide kirjeldamist kunstimuuseumis, tootetutvustuste ja müügistrateegiate koostamist jm. Kokkuvõtvalt Anu Tammlehe õpetamise põhitõed: alati on mõni hea idee, mis aitab teemat õpilastele lähemale tuua; naudi ja lõbutse ka ise – kui sul on lõbus, on seda ka sinu õpilastel, küll näed, nad tajuvad sinu entusiasmi; pole suuremat kingitust, kui aidata oma õpilastel nende „element” leida (Ken Robinsonist lähtuvalt: leides oma „elemendi”, saab inimene loovuse valla päästa).
Matemaatika töötoas (juhendaja TTÜ ettevalmistuse osakonna õppejõud Evelin Reila) rääkisid osalejad vestlusringis sellest, milliseid alternatiivseid metoodikaid keegi tundides kasutab. Jagati mänge ja näpunäiteid, mida matemaatikatunni elavdamiseks kasutada. Töötoa lõpuks olid kõik osalejad veendunud, et vastupidi üldisele arvamusele on matemaatika õpetamine väga loov tegevus. Kokkuvõtteks tõdeti: n-ö internetiajastu laste tähelepanu hoidmiseks on vaja kasutada uutmoodi õpetamismetoodikat; matemaatikaõpetajal peab jätkuma jõudu ka lapsevanemate õpetamiseks; matemaatika õpetamist peab lõimima teiste õppeainetega (kunst); oluline on vähendada laste hirmu matemaatikatunnis vastamise ees, võiks näiteks anda kolm võimalust vastamise ajal teistelt õpilastelt abi küsida; vigade tegemisele ärgu järgnegu karistus, vaid kiitus.
Selgub, et digivahendite kasutusvõimaluste teema tuleb õpetajate hulgas praegusest palju enam lahti rääkida ja ühised arusaamad kujundada. Väga oluline on TLÜ õpetajakoolituse eraldi kursused digivahendite kui loovust arendavate, õppeaineid integreerivate õppevahendite kasutamisest.
Mida ja kuidas teha, et inimesed ütleksid – koolis on kerge olla, siia tahan tagasi?
See oli seminari „Koostöö – loovate tegevuste võti” sõnum. Pärnu Vabakooli direktori Ilona Musta ettekanne „Koostööst koolis – sügav teadlikkus iseendast ja teistest” tutvustas innustava koostöö aluseid, võimalusi, meetodeid ja tulemusi vabakooli mudeli näitel Eestis ja Taanis. Pärnu Vabakool elab koostöö n-ö rammusas mahlas. Koostöö annab teadlikkuse iseendast ja teistest, see on eeltingimus, et üldse midagi loovalt teha. Koostöö annab tunde, et kõik on võimalik; lakkamatu inspiratsiooni; turvatunde ja usalduse, isegi siis, kui eksid; paindlikkuse ja kartmatuse; valmisoleku uuteks kohtumisteks, ootamatusteks; arusaamise, et kool on huvitav; teadlikkuse iseendast ja teistest. Kuid sellises koolis ei pruugi olla kerge, sest kui oled avatud, võivad kaasneda konfliktid.
Supilinna seltsi liige ja Tartu Kesklinna kooli lapsevanem Kristel Ress tutvustas Tartu kogukonnakoolide projekti „Tuluke”, mille eemärk on luua uus koolikultuur Eestis ehk teadvustada vanemate, kooli ümbruskonna elanike ja asutuste kui kogukonna rolli linnakoolide arendamisel. Tulemusena soovitakse suurendada usaldust kooli ja kogukonna koostöös; näidata, et kodulähedast kooli saab muuta; seista vastu linnakoolides tekkinud individualistlikule koolivalikurallile.
—
Kool – kogukonna peegeldus
Loovhariduse initsiatiivgrupp ootab kõigilt asjaosalistelt (haridusjuhtidelt, õpetajatelt, kasvatajatelt, lapsevanematelt ja lastelt) edulugusid aadressil edulood@loovharidus.ee hästi toiminud loovast koostööst või mis tahes kordaminekutest. Paneme edulood meie kodulehele www.loovharidus.ee. Õpetajate loovust arendavad ja vastastikku jagamiseks mõeldud harjutused on oodatud aadressil harjutused@loovharidus.ee). Seminaridest lähemalt www.loovharidus.ee ja www.facebook.com/loovuspraktikas. Järgmised seminarid: 7. märtsil „Õpetaja on loov”, 16. juunil „Kool – kogukonna peegeldus”, suvekool „Õppeainete lõimimine loovust toetavate harjutuste kaudu”.
—
„Uue loova kooli” põhitunnused
Loovhariduse aktiivi moodustamise seminaril 26. septembril (korraldasid Loovhariduse ühendus, TLÜ kunstide instituudi kunstiteraapiate osakond ja TLÜ haridusinnovatsiooni keskus; osalesid koolijuhid, õpetajad ja lapsevanemad) tõid koosolijad välja järgmised loovat toimimist toetava koolikeskkonna ehk „uue loova kooli” põhitunnused. Lisatud on katked esitlustest.
- Hea mikrokliima – selline, mida tunnetab iga kooliuksest siseneja.
- Lapse, õpetaja, lapsevanema vastastikune hoolivus ja koostöö: vanemad teavad, mida, kuidas ja milleks me teeme.
- Hindamine ja tagasiside on võtmetähendusega: me võime olla loovad, oodata loovust, aga kui hindame õpilasi ühe mõõdupuu järgi, ei saa me seda eeldada.
- Vabadus ja vastutus: kui kindlad eesmärgid on sõnastatud, on kõigil vabadus valida meetodid, kuidas sinna jõuda; lapsed tunnevad, et kool on nende teha.
- Vastastikune toetamine: igat kolleegi ja õpilast peab toetama.
- Kindlustunne ja turvalisus teistest erinevaks eneseväljenduseks ja tegutsemiseks (klassis on kriitika- ja hirmuvaba keskkond).
- Emotsionaalne vabadus, mis tagab rahuliku koostoimimise, hea tunde teistega koos olemisest.
- Õpetaja on koolis võtmeisik, loomulikult on ta oma eriala hea spetsialist, aga ka väga hea ja uuendusmeelne inimene (kui õpetaja ei taha või ei soovi muuta ja muutuda, ei muutu koolis midagi).
- Riiklik õppekava ei keela ega piira, vaid annab võimalused (ühelgi koolil ei ole piiranguid loova kooli tegemiseks).
- Huviharidus annab lisaväärtuse (suurepärane, kui kool saab võimaldada tegelda kunstide, liikumise, keelte, nuputamisega).