Missugune on Eesti turismiharidus 20 aasta pärast?

Tartu kutsehariduskeskus tähistab tänavu sügisel 20 aastat turismihariduse algusest.

Turismiharidus on praegu Eestis üsna tavaline valdkond ning turismi ja sellele lähedasi õppeaineid õpetatakse vähemalt 15 kutse- ja kõrgkoolis. Vaid 20 aastat tagasi oli turismihariduse õpetamine aga uuendusmeelne samm, millega sai hakkama Tartu kutsehariduskeskuse eelkäija.

„Seni oli kutsekool ikka praktiliste ja käeliste erialade päralt, võtta lisaks selline pehme valdkond − see oli tollase Tartu toidutööstus- ja teeninduskooli direktori Olev Saluveeri julge otsus,” on kutsehariduskeskuse turismiosakonna juhataja Reeli Engelbrecht tunnustavalt märkinud.

Kuid aeg oli 1994. aastal uuendusteks küps ning esimene eriala, mida turismi vallas õpetama hakati, oli turismikorraldus. 1998. aastal lisandus reisikonsultandi ning kümme aastat tagasi rekreatsioonikorralduse eriala. Turismihariduse emaks võib pidada aga õpetaja Külli Tootsi, kelle entusiasmil turismierialasid õpetama hakati.

„Kui vaadata tollaseid õppekavasid, siis võib öelda, et uus on unustatud vana, sest juba siis oli ainepunktisüsteem, mida nüüd jälle juurutame,” toob Engelbrecht näiteks. Aga teisalt on turismihariduses palju ka muutunud, sest pidevalt tuleb uuendada nii õppekavasid ka kohandada õpet tööturu vajadustele vastavaks. „Rutiini siin küll ei ole. Iga päev ning aasta tuleb teha midagi uut,” kinnitab Engelbrecht.

Turismiõppe tegusad aastad

Osakonna tähtsündmuseks võib pidada õpetaja Külli Tootsi eestvedamisel kaks aastat tagasi korraldatud turismihariduse konverentsi „Loodusturism ja rekreatsioon”, kus vahetati kogemusi loodusturismi ja aktiivse puhkuse arendamisest nii Eestis kui ka Euroopas. Suurel rahvusvahelisel üritusel osales üle 270 inimese ning kõlasid ettekanded Eestist, Saksamaalt, Soomest ja Tšehhist. Võib-olla olulisem oli, et konverentsi organiseerimisse kaasati kogu osakonna õppijad. Nii said nad rakendada sündmuskorralduse, giiditöö või konverentsiteeninduse teoorias õpitut.

Mullu läbi viidud reisilaborid olid teooria ja praktiliste oskuste ühendamise koht rekreatsiooni- ja loodusturismi õpilastele. Õpetajate Annereet Paatsi ja Aime Jaaguse korraldatud nelja reisilabori teed ning teemad viisid Põhja-Eesti rannikumaastikele, Matsalu looduskaitsealale, Soomaa rahvusparki ja Järvselja metsamaastikele.

Turismiosakonna õppurid on ka mitme ürituse eestvedajad, olgu selleks siis Tartu laste jõulumaa programm või kutsehariduskeskuse töötajate jõulupidu. Igast kogemusest õpitakse, selliste praktiliste projektide tähendust hindab osakonna juhataja kõrgelt.

Tartu kutsehariduskeskuse turismierialade edukusest annavad kõige parema kinnituse vilistlased ning oma erialal karjääri teinute nimekiri on küllaltki pikk. Näiteks praegune turismiosakonna juhataja Reeli Engelbrecht, EAS-i turismiarenduskeskuse tootespetsialist Jane Jakobson, Pühajärve GMP hotelli ja restorani juhataja Margus Mäll, Tartu seikluspargi juhataja Ragnar Kekkonen, Tähtvere puhkepargi juhataja Marti Viilu ja paljud teised tänased turismitegijad on oma erialateadmistele aluse saanud just kutsehariduskeskusest. Loomulikult töötavad lõpetanud ka reisibüroodes, suuremates ja väiksemates turismiettevõtetes, majutusasutustes – igal pool, kus on vaja kellegi vaba aega sisustada.

Ometi möönab osakonna juhataja, et erialast tööd on lõpetajatel keerukas leida. „Tiheda konkurentsiga meelelahutus- ja teenindussfääris on raske ennast teostada,” tunnistab ta. Vabatahtliku töö pakkumisi on küll palju ja kõik ootavad avasüli, kuid sellest ei ela ära. Eks siin mängi oma osa ka Eesti turismimajanduse hooajalisus, lisaks ei ole tööandjad valmis otse koolipingist ellu astujaid vastutavale tööle võtma. Seda enam tuleb turismiosakonnal oma tööandjatega koostööd teha ning panustada õppekavade arendusse.

Uued õppekavad ja erialad on tulekul

Juba jaanuaris avatakse kutsehariduskeskuses turismiettevõtte juhtimise eriala selles valdkonnas töötavatele keskastme spetsialistidele. „See on kuuekuuline jätkuõppekava, kus saab ennast juhtimise vallas täiendada. Näiteks anname ülevaate finantsidest, alates kuluarvestusest, rahavoogudest kuni hinnakujunduseni, eelarve- ja müügiplaanide koostamisest, ettevõtte personalijuhtimisest, aga ka uute toodete ja teenuste arendamisest,” kirjeldab Engelbrecht ning usub, et sellist lühikest ja ülevaatlikku õpet on turismitöötajatele vaja.

Suvise vastuvõtu raames on oodata reisikonsultandi eriala lisandumist. See uus õppekava keskendub reisibüroode töötajatele vajalike oskuste ja teadmiste pakkumisele. „Tänapäeva reisibüroodes peab reisikonsultant ise oskama pakette kokku panna või siis reisipakette vahendada ja müüa. Seetõttu on õppekavas rõhk ettevõtlusel ja turundusel,” selgitas Reeli Engelbreht.

Konverents „21. sajandi turismitöötaja”

Seda ja teisi teemasid arutati 13. ja 14. novembril Eesti turismihariduse liidu aastakonverentsil, mis seekord kandis pealkirja „21. sajandi turismitöötaja. Koolist tööjõuturule ja tööjõuturult kooli”. Oma panuse konverentsi sisukamaks muutmisele andsid Tartu kutsehariduskeskuse õpilased ja õpetajad ning ühisel arutelul otsitigi Eesti turismihariduse ja turismisektori tulevikuperspektiive. Õpetaja Elina Roosaare arvates võiks Eesti olla kahekümne aasta pärast juhtiv tegija ökoturismi vallas. „Perspektiivikas on ka kogukonda toetav turism ja pärimus, mis annab võimaluse Lõuna-Eesti suitsusaunast atraktsioon teha ja kohalikku inimest kaasata,” tõi ta näiteks.

Turismihariduse vajalikkust ja kestvust tunnistati üheselt. Turismi­haridus tähendab muuhulgas ettevõtlikkust, esinemisjulgust ja ambitsioonikust ning need omadused kannavad neidki, kes lõpuks mujale tööle lähevad. Lisaks peeti turismihariduse lahutamatuks osaks võõrkeeli ja suhtlemisoskust.

Turismiosakonna õppurid Pille-Riin Riis ja Imre Kirikmäe astusid üles ettekandega „Vabandage, kuidas saada Bora Borale?” ning rääkisid, kuidas õppida ja õpetada turismigeograafiat. „Sellel ettekandel on laiem taust, sest rahvusvahelisel turismipäeval viisid turismiosakonna õppurid läbi küsitluse kõige ahvatlevamatest reisisihtidest,” selgitas Engelbrecht. „Kuigi vastuste seas oli ka soove minna tagasi voodisse või hoopis kuule, nimetas kutsehariduskeskuse koolipere üle 300 sihtkoha ning neid kõiki peab reisikonsultant teadma. Kuidas seda saavutada? ”

Õpilaste ettekandest jäid kõlama mitmed uued ja mängulised turismigeograafia õppemeetodid ja IKT-lahendused nagu näiteks reisisimulaator. Kõige praktilisemaks õppemeetodiks peeti aga kaheaastast ümbermaailmareisi. „Kui unistada, siis suurelt,” märkis õpetaja Aime Jaagus.

Kas sellised õppemeetodid Tartu kutsehariduskeskuses omaks võetakse, näitab juba tulevik. Kuid kindel on, et turismiõpe areneb. „Hirmuäratavalt võimas kogemus oli astuda arutellu turismihiidudega. Sain aru, et isegi esmakursuslastel on võimalik turismiõppekava kvaliteeti täiustada,” sõnas üks ettekandja Imre Kirikmäe.