Põltsamaa ametikool teelahkmel
Edukalt õpiraskustega noori õpetanud Põltsamaa ametikooli tulevik on tume.
Peamise hädana tuuakse esile õpilaste vähesusest, mis teeb koolipidamise kalliks. Samal ajal peaaegu ei räägitagi sellest, et Põltsamaa ametikool on töötanud Eesti jaoks välja täiesti uut tüüpi kutsekooli, kus õpivad teiste kõrval ametit ka erivajadusega ja põhikoolist välja langenud noored.
Algatus, mis on päästnud 300 noort
Tänane Põltsamaa ametikooli kursusejuhataja, toonane direktor Viive Kibena, kelle eestvõttel uudne lahendus välja töötati, meenutab, kuidas nad tosin aastat tagasi otsustasid, et vaja on õpetada ka neid linna ja küla vahel hulkuvaid noori, kellel on põhikool mingil põhjusel pooleli jäänud. Põltsamaa ühisgümnaasium tuli ideega kaasa, võttes enda peale nende noorte üldainetes järeleaitamise, ja niimoodi − kahe kooli koostöös − kõik algaski.
„Esimese poolaasta olime justkui põrandaalused, sest põhikooli lõputunnistuseta ei tohtinud tollal kedagi kutsekooli vastu võtta,” räägib Kibena, „nii otsustasime poisid täiskasvanute koolituskursustele kirja panna. Kui siin-seal pärima hakati, mis imet me nende koolitõrkujatega teeme, söandasime ministeeriumist selleks ka luba küsida. Minister Tõnis Lukas ja kutsehariduse juht Mati Kask toetasid meid. Hiljem võeti vastu ka vastav seadus.”
„Algul õpetasime kõigile nelja kohustuslikku eriala, hiljem pakkusime õpilastele valikuvõimalusi,” jätkab Kibena, „niimoodi katsetades leidsimegi neile kõige sobivamaid lahendusi. Poisid tahtsid esimeste raskuste tekkides käega lüüa, mis tähendas, et õpetajad pidid olema tipp-psühholoogid, kes oskavad julgustada ja toetada. Eriti vajasid kooli toetust need, keda kodu ei aidanud. Kui noorte enesehinnang lõpuks paika saadi, läks elu kergemaks,” meenutab Kibena.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps meenutab oma ministriajast, et Põltsamaa ametikooli hakkas peagi tulema õpilasi tervest Kesk-Eestist. Põltsamaalt on saanud esmakutse ja põhihariduse üle kolmesaja nooruki.
Ühinemine Põltsamaa ühisgümnaasiumiga
Paraku hakati varsti lööma häirekella, et õpilasi on vähe – nii ühisgümnaasiumis kui ka ametikoolis. Ministeerium nägi lahendust ühisgümnaasiumi ja ametikooli liitmises üheks riigikooliks. Juba aastaid olid kaks kooli nagunii koostööd teinud ning ametiõpe koos erivajadustega õpilastele suunatud spetsiifikaga oleks Põltsamaa kanti nii alles jäänud. Lisaks oleks linn vabanenud gümnaasiumiklasside ülalpidamise kuludest. Tookord arvas ka ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula, et kahe kooli ühinemisel on tulevikku.
Kuna Põltsamaa ametikoolil sai Väike-Kamari külas alles hiljuti valmis uus praktikahoone ning plaanis oli renoveerida ka õppekorpus ja õpilaskodu, leidis ministeerium, et uus riigikool tuleb asutada just Väike-Kamarile, kolm kilomeetrit Põltsamaa linnast välja. Pakuti ka varianti, et teooriat õpitaks linnas ja praktika toimuks Väike-Kamaris.
Paraku hakkas kahe kooli ühinemise idee ootamatult poolehoidu kaotama. Linnavolikogu esimees Andres Väär leidis, et ühisgümnaasium peab Põltsamaale alles jääma. Küsimus on pigem selles, kui suures osas peab linn gümnaasiumi toetama. 30. mail otsustaski linnavolikogu, et koolide ühendamise läbirääkimised lõpetatakse ja ühisgümnaasium jääb linna omandisse. Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees Erika Sari selgitas Õpetajate Lehele, et volikogule oli vastuvõtmatu ministeeriumi jäik seisukoht, et ühendatud riigikooli kogu õppetöö toimuks Väike-Kamaris.
„Gümnaasium oli Põltsamaal juba enne Eesti Vabariigi asutamist, ehitatud linnarahva annetustest,” selgitab Erika Sari. „Rahvas gümnaasiumi linnast väljaviimist ei andestaks. Põhikooli lõpuklassi lapsevanemad on öelnud, et nad võivad saata oma lapsed Tartusse või Jõgevale, kuid mitte Väike-Kamarisse põllu peale. Nii hääletaski volikogu juba kevadel riigikooli vastu.”
Ühisgümnaasiumi ja ametikooli mitteühinemine on seda üllatavam, et Põltsamaa linn ja vald on kavandatud ühinemist juba 2010. aastast ja läbirääkimised jätkuvad praegugi. Ja mis eriti huvitav − ettepaneku linna ja valla ühinemiseks tegi linnavolikogu tänavu juunis, pelgalt kaks nädalat pärast seda, kui lõpetas läbirääkimised ühisgümnaasiumi ja ametikooli ühinemise teemal. Pall on nüüd Põltsamaa vallavolikogu käes. Linna ja valla ühinemise otsus tehakse ilmselt juba 18. detsembril, sest selle aastanumbri sees peab asi otsustatud olema.
Ja veel üks nüanss. Põltsamaa linnas on võim sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna käes. Seega hääletasid sotsiaaldemokraadid omaenda ministri otsuse vastu.
Ühinemine Järvamaa kutsehariduskeskusega?
Ametikoolile oli Põltsamaa linnavolikogu ühinemist eitav otsus valus löök, sest seal on õpilaste arv nagunii vähenenud 35 protsenti ja nüüd kadus lootus ka ühisgümnaasiumist õpilastele täiendust saada. Ja veel üks raskendav asjaolu − ametikooli äsja nüüdisajastud õppetöökoda peab olema kasutuses kuni 2019. aasta aprillini, vastasel juhul tuleb investeeringud Euroopa Liidule tagasi maksta.
Kuid siis tuli ministeerium välja ideega liita Põltsamaa ametikool naabruses asuva Järvamaa kutsehariduskeskusega. Põhjenduseks toodi, et Järvamaal pakutakse enam-vähem samu erialasid mida Põltsamaalgi ja kahe kutsekooli ühinemine peaks kulgema seetõttu suhteliselt valutult. Otsustati, et Järvamaal avatakse ka sotsiaalhoolduse õppekava, millega Põltsamaa ametikool on populaarsust kogunud.
HTM-i kutsehariduse osakonna juhataja Jüri Sasi ütleb, et Järvamaa kutsehariduskeskusega liitumine on igati loogiline, sest statistika järgi kahaneb Kesk-Eesti põhikooliõpilaste arv viie aasta jooksul veel kuni 30% ehk õpilasi jääks Põltsamaa ametikoolis veelgi vähemaks. Seepärast on ministeerium Põltsamaa ametikooli investeeringud õppehoone ja õpilaskodu renoveerimiseks peatanud ning selle raha teiste õppeasutuste vahel ära jaganud.
Suve hakul käis ministeerium välja veksli, et 2015. aasta sügisel Põltsamaa ametikooli enam uusi õpilasi vastu ei võeta ning kool ühendatakse Järvamaa kutsehariduskeskusega. Jüri Sasi sõnul on kahe kooli ühinemisdokumendid ministeeriumidesse seisukoha võtmiseks laiali saadetud ja valitsuse otsus peab olema hiljemalt jaanuaris vastu võetud. Samas on mõned poliitikale lähedal seisvad isikud öelnud, et enne riigikogu valimisi märtsis ei otsustata midagi.
Infonappus tekitab kooliperele stressi
Direktor Andrus Kompuse sõnul on ametikoolil infot eesseisvate muutuste kohta vähe ja see tekitab inimestes stressi. „Infot oma kooli ümberkorralduste kohta oleme saanud peamiselt meediast ja suusõnaliselt,” ütleb Kompus, lisades, et ainuke ametlik dokument, mille ta on ministeeriumilt saanud, on määrus õppehoone ja õpilaskodu investeeringute tühistamise kohta – sellele oli vaja direktori nõusolekut.
Kompus kahtleb, kas Põltsamaa noored hakkavad mitu korda ümber istudes Paide kaudu Säreveresse sõitma. Pigem lähevad nad Tartu kutsehariduskeskusse, kuhu pääseb otse.
Jüri Sasi on tunnistanud, et üks asi pole veel selge. Nimelt ei teata veel täpselt, kuhu Paide uus riigigümnaasium tuleb. Kavandatud asukoht sõjaeelses gümnaasiumihoones Posti tänaval on sattunud küsimärgi alla, sest hoonealune maa on eramaa ja linn ei suuda seda omanikult välja osta. Muid variante otsides on muuhulgas heidetud silma kutsehariduskeskuse renoveeritud hoonele Tallinna tänaval. Kui Paide riigigümnaasium tuleb sinna, siis peab Järvamaa kutsehariduskeskus kogu täiega Säreveresse kolima.
Kuni sellised suured küsimused on lahtised, on õpetajad paratamatult stressis. On ka neid, kes õpetajameti hoopis maha panevad. See aga tähendab, et Eesti jääb ilma mõnestki kutseõpetajast, kes oskab töötada ka tõsiste probleemidega noortega.
Mailis Reps on küsinud minister Jevgeni Ossinovskilt riigikogus selgitust, miks väärtusliku pedagoogilise kogemusega Põltsamaa ametikool nii ootamatult teise kooliga liidetakse. Reps on rõhutanud, et sisuliselt tähendab Põltsamaa ametikooli liitmine Järvamaa kutsehariduskeskusega Põltsamaa ametikooli sulgemist.
Kurb (taand)arengulugu! Iseäranes kurvaks teeb meele asjaolu, et ilmselt n-ö hukule (s.t reformimisele) määratud õppeasutusele sai kunagi pandud alus eesti ärkamisaja ühe suurima ettevõtmise läbi – Eesti Aleksandrikooli asutamisega. Loodetuks ei kujunenud tollal Aleksandrikooli saatus. Kas tõesti ei suuda eestlaste oma riigi nüüdsed haridusekorraldajad tagada meie kaasajal jõudsalt välja arendatud ametikoolile tulevikku, mis vääriks neid aateid, mille jõul Kaarlimõisasse eestlaste jaoks kool tehti? Kui riik pole rikas, siis peaks ta olema arukas. Ka oma koolivõrgu korraldamisel…
Toimivat lõhkuda ja lammutada on väga lihtne , proovige aga midagi luua . Kui midagi sellist kord juba hävitada , siis on see igavesti kadunud . Minu arvates tuleks õppekava arendada , et huvi ameteid ja oskusi omandama tulla suureneks . Patt oleks juba investeeritud raha tuulde loopida . Loodetavasti pöördub kunagi meie riigis sündide arv tõusu teele – selle nimel peaks kõik töötama . Siis vajaksid noored koole , kus eluks vajalikke oskusi omandada . Meie ettevõtted vajavad koolitatud spetsialiste . Loodan , et kaine mõistus võidab .
Ja kes on selles süüdi ?