Programm, mis täiendas HEV-õpilaste õppevara

„Need olid super viis aastat!” ei ole programmijuht Kristiina Paist HEV-õpilaste õppevara arendamise programmist rääkides kiidusõnadega kitsi. „Koostöö programmipere, ekspertide ja autoritega oli laitmatu.”

ESF-i programm „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine” alustas 2008. aastal riiklikus eksami- ja kvalifikatsioonikeskuses ja lõpeb tänavu SA Innoves. Veidi läks aega hoovõtuks, veidi kokkuvõteteks, tihedat sisulist tööd tuli kokku viis aastat. Programmi eesmärk oli parandada HEV-õpilaste ligipääsu haridusele, tõsta õppe kvaliteeti, luua eeldused võrdsete õppimisvõimaluste tagamiseks. Välja on antud 25 nimetust õppematerjale lihtsustatud õppele, üheksa nimetust toimetulekuõppele, 29 õpetajaraamatut ja 10 põhiõppevara omandamist toetavat lisamaterjali. Põhiõppevara on kättesaadav nii paberil kui ka elektrooniliselt, õpetaja- ja lisamaterjalid vaid elektrooniliselt. Materjalid on tasuta allalaetavad portaalist www.hev.edu.ee.

„Alustasime suhteliselt nullist. Oma osakonnalt saime programmi juhtimise tuge. Aga meie endigi teadmine HEV-ist oli vähene,” meenutas Kristiina Paist. „Kõige suuremad abilised on olnud meie eksperdid ja nad aitasid meid suhteliselt kiiresti järjele. Koostöö on olnud väga hea. Meie oleme programmi, nemad sisu eksperdid. Hiljem moodustus ka autorite ring.”

„Üks on ekspertide sisuline tugi, teine silmaringi ja tööalane areng, mis nende kaudu tuli,” ütles sisukoordinaator Epp Müil. „Programm oli HEV-ekspertidele hea väljund. Nad aitasid programmi teooriat välja töötada, aga töörühmade juhendamine oli puhas praktika. Enamik neist olid ka õppematerjali autorid. Kõik meie eksperdid on õpetajad või õppejõud, neil on HEV-õpilaste õpetamise kogemus.”

Programm koolitas ka HEV-õppekirjanduse koostajaid. Kas soovijaid oli palju?

Epp Müil (EM): Koolitus oli vajalik, et oleks ühtlustatud teadmine, kuidas HEV-tööraamat või töölehtede komplekt välja peab nägema. Koolitustele tulid need, kellel oli õppematerjali koostamise kogemus. Koolitajad olid meie eksperdid või nende kaudu leitud koolitajad.

Kristiina Paist (KP): ESF-i programmis toimub kõik riigihangetega. Tundub naljakas, aga me hankisime need inimesed. Kuulutasime hanke välja, inimesed lugesid kuulutust, tulid ennast ja oma ideid pakkuma. Ega HEV-õppevara koostajate ring Eestis lai ole. Suurem osa on eripedagoogid, 90% igal juhul pedagoogid.

HEV-õppevara spetsiifilisus kohutas mõnegi koostaja ära. Esialgu tuldi, et mis see siis ära ei ole, teen lihtsalt lihtsama õppematerjali. Tegelikult kontrollisid eksperdid rida-realt, et asi oleks eripedagoogika metoodikaga vastavuses. Siis selguski, et see töö on midagi muud kui tavaõppematerjali koostamine.

Kuidas olete tunnetanud, et HEV-õppevara arendamise programmist on kasu?

EM: Täitsa toredad on isegi telefonikõned, kui keegi helistab, et sooviksin tellida seda või teist, see on nii hea materjal. Või konverentsidelt saadud tunnustav tagasiside. Või see, kui palju on portaalil hev.edu.ee kasutajaid.

KP: Kiitusega e-kirju ei ole just ülearu, aga need on väga südantsoojendavad.

Mis on teile programmist enim meelde jäänud?

KP: Esimese õppematerjali ilmumine 2009. aasta alguses. See oli ikka sensatsiooniline! Osakonnajuhataja Marge Kõiva käis toast tuppa ja näitas seda kõigile. Kirjastamise, koostamise, lepingute sõlmimise temaatika oli meie jaoks uus, aga kui materjal käes, oli hea tunne küll. Järgmiste materjalidega toimetasime juba rahulikumalt, teadmised olid olemas.

EM: Mulle meeldis väga üks eriline teabepäev, mis toimus tuisus ja tormis. See oli detsembris 2010, kui autod Padaorus kinni olid. Meie olime Tartus, ruum oli soe, teabepäev hästi ette valmistatud. Samas oli pisuke hirm, kas ilm lubab inimestel kohale tulla ja kas me koju saame. Päev oli sisukas ja emotsionaalne.

Mida ise programmi käigus õppisite?

EM: Järjekindlust, et hea sõnaga saab edasi, koostegemise rõõmu ja jõudu, usaldust.

KP: Ühel hetkel õppisin ennast usaldama. Läks nii, et pärast Innove ja eksamikeskuse ühinemist oli programm suhteliselt iseseisev. Palju otsuseid pidin ise vastu võtma, vastutama. Ühelt poolt hästi loominguline töö, teisalt ESF-i reeglid. Loomingulisus pidi mahtuma nendesse piiridesse. Õpime seda veel praegugi.

Kuidas saab õpetaja tulevikus vajalikud materjalid kätte?

KP: Alati võib minna www.hev.edu.ee ja need tasuta alla laadida. Materjalid, mis on programmis koostatud ja valmis, peavad olema kättesaadavad. Selge on, et materjalid lattu seisma ei jää, aga kelle poole just pöörduda, selgub lähiajal.

—

Tiina Kivirand

haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik:

HTM oli programmi algataja ja ellukutsuja, kuid vahetus tööprotsessis ei osalenud. Siiski võib esile tõsta kaks väga helget meenutust. Kõigepealt imetlen programmi juhtide ja õppevara koostajate pühendumust, sest püstitatud eesmärgid olid ambitsioonikad ja mitte just kergelt saavutatavad. Teisalt rõõm lõpptulemuse üle: märkimisväärne osa suurest tühimikust HEV-õpilaste õppekirjanduses on täidetud kvaliteetse õppevaraga. Sellist sünergiat ja tulemust ei oleks õpikute vabaturu koostamise tingimustes sündinud.

Programmi suurim mõju peaks avalduma õppurite õpitulemustes ning õpetajate töökoormuse vähenemises. Jõukohase õppematerjalita on õppeprotsessis suhteliselt mõttetu osaleda ning seetõttu pidid senini HEV-õpilastele jõukohast õppevara koostama niigi pingelise töö kõrvalt õpetajad. Õpitulemuste mõju uuringut käivitatud ei ole, aga sammukese võrdse kohtlemise suunas oleme astunud küll.

Oluline on, et oleme algatanud riiklikult koordineeritud alternatiivse õppekava väljaarendamise protsessi, mis jätkub ESF-i uuel perioodil e-õppevara väljatöötamise programmi raames. Eesmärk on katta täielikult lihtsustatud õppekavale vastav õppekirjandus ning luua alternatiivset õppevara ka teistele sihtrühmadele.

Kaja Plado

TÜ haridusteaduste instituudi eripedagoogika osakonna eesti keele erididaktika lektor, programmi ekspert:

• Lootusrikas hetk: programmi alguses ilmutas suur hulk inimesi valmisolekut HEV-lastele õppekirjandust koostada. Siis aga selle vastuolu äratundmine, et LIHTSAT õppematerjali on pagana KEERULINE teha. Positiivne, et teadvustus pedagoogiline tõde: mida nõrgem laps, seda täpsemad peavad olema tema õpetamiseks kasutavad materjalid.

• Südantsoojendav hetk: kauaaegsete partnerite koondumine ja konkreetsed väljundid meie aastatepikkusele koostegevusele, teooria väljund praktikasse. Uute töörühmade moodustumine, töörühmades tekkinud sünergia. Osalesin inimeseõpetuse töörühmas pikki tööpäevi. Töörühma liikmed hakkasid üksteist lõpuks ise juhendama ja minu kui eksperdi roll vähenes.

• Mõtlemapanev hetk: rahanappus ei luba saavutada maksimumi. Ehkki tunnistatakse vajadust õpiraskustega lastele eriti hästi vormistatud ja illustreeritud materjalide järele, on tulemuseks sageli mustvalged või piiratud värvikasutusega tööraamatud. Tunnustus Studiumile, kus väheste vahenditega hea tulemus on saavutatud.

• Kriitiline hetk: kas tõesti katkeb hästi toimima saadud süsteem HEV-õpilastele materjalide koostamiseks, kuigi selle sisulises jätkusuutlikkuses ei kahtle keegi? On olemas vajalike teadmistega, õpiraskustega laste probleeme tundvad ja arvestavad tegijad, kellest on moodustunud hästi toimivad ja pühendunud töörühmad. Seda potentsiaali ei tohi kaotsi lasta.

Kaja Pastarus

Tartu Kroonuaia kooli õpetaja, HEV-õppevara koostaja:

Enne esimese HEV-õppevara („Eesti keele lugemik-tööraamat 2. klassile”) koostamist oli mul õppematerjalide kokkupaneku kogemus. Nüüdisaegne õppevara lihtsustatud õppe õpilastele puudus, nagu ka süsteemse õppematerjali koostamise kogemus.

Töö käigus õppisin tõenäoliselt järgmist: tegevust kavandama – kõigepealt oli vaja luua nn terviknägemus (missugune kogu õppeaasta materjal võiks välja näha, mida sisaldada). Aja planeerimine – kõik tuli teha igapäevase koolitöö kõrvalt (õpetan lihtsustatud õppe õpilasi). Pidev enesetäiendamine – erimetoodiliste teadmiste meeldetuletamine ja täiendamine.

Meeldejäänud hetked: rõõm ja kergendus, kui materjal sai valmis; hea tunne, kui sai trükitud kujul seda õppematerjali käes hoida. Huvitav oli välja mõelda õppeülesandeid. Aga ka väsimus arvuti taga töötamisest – põhitöö kõrvalt seda teha oli koormav, sinna kulusid õhtud, nädalavahetused. Ja pettumus, kui sain teada piirangud. Näiteks polnud lugemikku-tööraamatusse võimalik lisada värvipilte. Lihtsustatud õppe õpilased vajavad kujutluspiltide tekitamist ja tajude arendamist näitliku materjali toel. Väga meeldiv oli koostöö kirjastuse töötajatega.

Oma lihtsustatud õppe õpilastega (7., 8. kl) olen katsetanud ka tavaõppele mõeldud teksti. Esimesed reaktsioonid olid „See on igav, mõttetu”. Tegelikult ei suutnud nad selles tihedas väikese kirjaga tekstis iseseisvalt orienteeruda. Loobumine, protest tekivad koolis kergesti, kui õppematerjal pole õpilasele jõukohane. Lihtsustatud õppe lastele sobivad suuremas kirjas ja laiema reavahega tekstid, ka tööviis, kuidas seda materjali käsitletakse (õpetaja juhendamine, õppeülesanded). Kasutades lihtsustatud õppe materjale, pole ma täheldanud nurisemist, et loetu oleks igav või raske.

Krista Sunts

logopeed, HEV-õppevara koostaja, koolitaja:

HEV-õpilastele mõeldud õppevara olen koostanud ja kogunud kogu koolis töötatud aja jooksul, sest riiklikult ilmus taolist õppekirjandust väga vähe. Oma õppematerjale jagasid kolleegid omavahel, mõni nägi trükivalgust „Eripedagoogika” kogumikes.

HEV-õppevara programmi algul oli kasulik psühholingvistika koolitus. Karl Karlep oli projekti vaimne isa, kes aitas teadvustada protsessi ja andis hea teoreetilise baasi järgmiste lugemike koostamiseks. Väga asjalikud olid koolitused-seminarid programmi alguses, arendavad olid arutelud õppematerjalide koostajatega. Tahan tänada õppetekstide ja ülesannete kohta tagasidet andnud õpetajaid ja asjalikke retsensente. Aitäh, teist oli suur abi. Väga meeldiv oli koostöö Tiina Helekiviga, kellest kasvas programmi käigus pühendunud HEV-õppevara toimetaja.

Olen õppevara projektil silma peal hoidnud ja hea meel on tõdeda, et aastatepikkune töö on osutunud viljakaks. Igal võimalusel tutvustan nii üliõpilastele kui ka kolleegidele HEV-õppevara ja meie kodulehe www.hev.edu.ee võimalusi. Head meelt teeb, et lisaks lihtsustatud õppel olevatele lastele kasutatakse väljaantud õppematerjale õpiraskustega laste õpetamisel, kas siis alternatiivse õppevarana või õpiabitundides.

Programmipere tänab tehtu eest kõiki toredaid koostööpartnereid!