Projektipõhiselt HEV-lapsi aitamas

Projekt aitas luua võrdseid võimalusi haavatavatele ja teistest ebasoodsamas olukorras lastele.

Koolisüsteemis ollakse kimpus erivajadusega laste üha kasvava arvuga. See, mida eelmise sajandi diagnostikas peeti lastepsühhiaatrias hälbeks, on tänaseks nihkunud normi valdkonda. Nii kirjutas hiljuti Delfi Ekspressis Kersti Nigesen, kelle hinnangul kasvab tähelepanudefitsiidi ja hüperaktiivsuse all kannatavate laste hulk aasta-aastalt. See aga tähendab, et järjest rohkem on koolides õpiabi ja väikeklassis õppimist vajavaid lapsi. Abi on ka projektidest, kuid valdavalt ei ole koolides projektijuhti – nagu on Põltsamaa ühisgümnaasiumis –, kes kirjutaks projekte ja hangiks HEV-laste õpetamiseks raha. HEV-laste õpetamine ei saa ega tohigi olla projektipõhine. Koolil peaks olema projektideta piisavalt raha iga õpilase õpetamiseks vastavalt tema võimetele, olenemata taustast.

Riskilapsi toetav piiriülene projekt

Kuni aga projektidest kasu on, seni tuleb neid kasutada, ja seda olemegi teinud. Nii võõrustasid Põltsamaa ühisgümnaasium ja Tartu Annelinna gümnaasium 26. novembril Tartu ülikooli muuseumis projekti „Koostöö kvaliteetse hariduse tagamiseks sotsiaalse riskirühma lastele” partnereid, kes tulid kohale Pihkva pedagoogilisest kompleksist, Valmiera 5. keskkoolist ning Põltsamaa, Valmiera ja Pihkva SOS-lastekülast. Räägiti tugiõppe kogemustest ning piiriülese koostöö plussidest.

Konverentsil astusid üles SOS-lastekülade rahvusvahelise ühingu (SOS Kinderdorf International) haridusnõunik Meeli Pandis, kes oli nimetatud projekti algataja ja nõustaja, Tallinna ülikooli sotsiaalpedagoogika dotsent Mare Leino ning Tartu Forseliuse kooli direktor Rein Schihalejev. Ettekannete teemad olid sotsiaalsed riskid ja probleemid koolis; milline on lapsesõbralik kool; soopõhised erinevused õppimisprotsessis; õpetaja roll sotsiaalse riskiga, sh hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisel hariduse omandamise protsessis. Programmi projektijuht Riina Vaap andis ülevaate programmist ja projektide rakendamise hetkeseisust. Konverentsile olid oodatud ka huvilised eri haridusringkondadest – koolidest, teistest haridus- ja sotsiaalasutustest, omavalitsustest ja ministeeriumist.

Mida projekti käigus tehti? Korraldati koolidevahelisi õppereise, milles osalesid nii õpilased, SOS-külade lapsed kui ka HEV-lastega tegelevad pedagoogid. Käidi SOS-lastekülade perede omavahelistel tutvumisreisidel Põltsamaal, Tartus, Pihkvas ja Valmieras. Külaskäikude ajal korraldati eesti, läti ja vene kultuuriõhtuid, õpetajad külastasid avatud tunde, koos käidi õppekäikudel ning toimetati arvukates töötubades.

Projekti tulemused ja kasu koolile

Kaks aastat kestnud projekti käigus arendati koolide tugisüsteeme ja koostöövõrgustikku, koolitati õpetajaid/spetsialiste, lapsevanemaid ja õpilasi, mille tulemusena kasvas õpilaste õpimotivatsioon ning paranesid sotsiaalsed oskused ja õpitulemused. Projektis on riskirühma kuuluv laps see, kes on jäänud või kellel on oht jääda vanemliku hoolitsuseta, kasuperes kasvav laps, sotsiaalsete raskustega pere laps või laps, kes vajab individuaalset lähenemist ja toetamist õppeprotsessis. Kuigi projekt on suunatud sotsiaalsesse riskirühma kuuluvate laste õppe toetamiseks, on sellest saanud kasu ka kõik teised samas koolikeskkonnas õppivad õpilased. Põltsamaa ühisgümnaasium sai projekti läbiviimiseks kahe aasta jooksul kokku 54 607 eurot.

Projektis on üheksa klassikomplekti õpilasi saanud osaleda õppeprogrammides koolist väljaspool, nt Ahhaa teaduskeskuses, Tartu tähetornis, energiakeskuses, Imavere piimandusmuuseumis ja Olustvere leivakojas – nii piletid kui ka transport kaeti projekti eelarvest. Selline mitmekülgne õppimisviis aitas teadmisi omandada ja kinnistada.

Õppimine loovtegevuse kaudu.

Põltsamaa ühisgümnaasiumi ja piirkonna koolide õpetajate ning eriõpetuse õpetajate täiendamiseks saadi projektist ligi 2000 eurot. Kindlasti suudavad koolitustel ja ühistegevuses osalenud 120 lapsevanemat nüüd oma lapsi paremini toetada ja rohkem märgata. Õpilastele suunatud koolitusel arutleti järgmistel teemadel: omavaheline suhtlemine ja koostöö (nii teiste õpilaste kui ka õpetajatega), teineteisega arvestamine, kiusamine ja probleemide lahendamine ning ennetamine.

Mitmekesisema ja huvitavama õpikeskkonna ning uuenduslike lahenduste kasutamiseks saime üle 4000 euro eest näitlikke õppevahendeid ning õppemänge nii matemaatika, muusika, kehalise kasvatuse, loodusainete kui ka eriõpetuse tundide tarbeks; 3600 euro eest soetati IT-vahendeid (sülearvuti, kõlarid, printer, skänner, videoprojektor, videokaamera, raadiomikrofonid). HEV-õpilaste kodundus- ja käsitöötundide läbiviimiseks osteti toiduaineid ja töövahendeid 1700 euro eest. Kui tavapäraselt võtavad õpilased kodundustunni tarvis vajaliku kodust kaasa, siis HEV-õpilastel puuduvad selleks sageli võimalused ja seetõttu peab need vahendid hankima kool.

Kool sai tänu projektile uue kodulehekülje (maksumusega 2000 eurot), mis võimaldab nii kooliperele kui ka laiemale üldsusele teha nähtavamaks koolielu ja kajastada projekti tegevusi. Projekti tegevused aitasid luua võrdseid võimalusi kõige haavatavamatele ja ebasoodsamas olukorras lastele, aitamaks neil integreeruda kogukonnaellu. Koolide parimatest kogemustest koostatud juhendmaterjal trükiti eesti, vene, läti ja inglise keeles ning see on edaspidi levitamiseks ka teistele koolidele, samuti rahvusvahelisel tasandil. Koostöös SOS-lastekülade rahvusvaheline ühinguga levitatakse materjale ka Ida- ja Kesk-Euroopa haridussüsteemis.

Mis saab edasi?

Projekti lõpuni on jäänud vaid üks kuu – aeg kulub viimaste tegevuste läbiviimiseks. Kas aga pärast aruande kinnitamist koostöö partneritega sellisel kujul jätkub, on veel vara öelda, sest pikaajalise projekti juhtimine on olnud ajamahukas ja keeruline. Samas on õppeaasta alles poole peal ning mitu projekti toel alanud tegevust, nt õpetamine rühmatundides ja individuaalne õpe, peavad jätkuma projekti toetuseta. Kust aga saada nende paljude õpiabitundide tarvis raha edaspidi?

Projekt „Koostöö kvaliteetse hariduse tagamiseks sotsiaalse riskirühma lastele” (orig „Cooperation for quality education for children at social risk” / EDU no borders) viiakse ellu Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007–2013 raames. Programm toetab rahaga ühist arendustegevust regiooni konkurentsivõime tõstmiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel. Programmi koduleht on www.estlatrus.eu. Projekti kogumaksumus on 231 765 eurot 83 senti, millest 196 765 eurot 83 senti on programmi kaasfinantseering. Toetus jaguneb seitsme partneri vahel ja projekt lõpeb 31. detsembril.