Rahvusülikooli juubelisündmused kestavad veel
Kuigi Tartu ülikoolis tähistatavad rahvusülikooli 95. aastapäeva sündmused kulmineerusid esmaspäeval Rahvusmõtte auhinna üleandmisega Toomas Paulile, samuti doktorite ja audoktorite promoveerimisega ning rongkäigu ja balliga, ei ole pidustused veel otsakorral: avatud on näitus „Rahvusülikooli aarded” ning täna esitleti raamatut „Rahvusvahelised rahvusteadused”.
„Kui eestikeelne Tartu ülikool 95 aastat tagasi alustas, oli see algus väga julge otsus. Nii mõnelegi tundus see toona arusaamatuna. Ehk oleks olnud kergem kasutada mõnda muud keelt, mida siinmail oli juba varem teadust tehes kasutatud. Või hakata meie noorsugu harima mõnes teises auväärses ülikoolis. Me ei tohi unustada, et valik eestikeelse ülikooli kasuks tehti ajal, kui Vabadussõja rindel käisid veel ägedad lahingud. Kui üliõpilasedki võitlesid oma maa iseolemise eest, kui ülikooli raamatukogu ning muu vara oli viidud Venemaale ning kui pädevatest õppejõududest oli puudus,” ütles aktusel Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
„Ülikoolid on vabaduse ja vaba mõtte kandjad. Olid ju üliõpilased need, kes läksid Vabadussõtta ja olid valmis kaitsma vabaduse põhimõtet. Seda tehti emakeelse ülikooli eel ja aal, okupatsioonide ajal ja iseseisvust tagasi tuues. Ülikoolid on vabaduse hoidjad, selle tõttu peaks nad aitama laiendada vabaduse piire. Teadmised aitavad ühiskonnal üle saada hirmudest ning väärarusaamadest, minnalaskmismeeleolust ja ükskõiksusest. Nihutada vabaduste piire, tähendab kujundada teadmiste taset,” lisas president.
Esmaspäevasel pidulikul aastapäevaaktusel, kus president kõnet pidas, anti Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhind üle vaimulikule, tõlkijale, literaadile ja ühiskondliku elu tegelasele Toomas Paulile, kes on Tartu ülikooli senati liikme, religiooniuuringute teaduri Ain Riistani sõnul olnud Eesti mõtteloo aktiivne kujundaja, kes põimib oma publitsistikas ja uurimistöös kristlikku maailmapilti, Eesti rahvuslikku mõtet ja teadust ning kelle roll Eesti ühiskondliku mõtte suunanäitajana on aukartustäratav.
„Tema töö ei ole piirdunud teoloogilise maailmaga, vaid on olnud pühendatud Eesti ühiskonna vaimsele kasvamisele laiemalt. Toomas Paul on oma loomingu ja eeskujuga aidanud suunata eestlaste vaimset enesetaju. Tema mõtteavaldused räägivad meie kõigiga, andes pidepunkte inimeseks ja ühiskonnaliikmeks olemisele,” ütles Riistan auhinda üle andes.
Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm lisas laureaati tervitades, et tänavune rahvusmõtte auhinna saaja on Eesti ühiskonna ilmasammas, alusväärtuste hoidja ja ühiskondliku mõtte suunanäitaja.
Tartu ülikooli muuseumi varakambris on alates esmaspäevast avatud väljapanek „Rahvusülikooli aarded”, mis eksponeerib esmakordselt rahvusülikooli sümboolset väärtust kandvaid esemeid nagu 1922. aastast pärit Eesti esimene doktoritöö, eestikeelse teadusterminoloogia rajaja Johannes Voldemar Veski kikilips ja Jüri Uluotsa Valgetähe I klassi teenetemärk.
Muuseumi kuraatori Terje Lõbu sõnul on väljapaneku keskpunktiks aeg, mil rahvusülikool veel otsis oma teed ja pani oma tegudega aluse tänaseks enesestmõistetavaks kujunenud rollile Eesti ühiskonnas. „Väljavalitud esemed on sümbolid, mis iseloomustavad ülikooli panust riigi ülesehitamisse ja arengusse – teadus, kaasarääkimine, kaasamõtlemine ning töötamine ühiskonna heaks, aga ka väärikus ja akadeemilisus. Kõigil nendel tegudel, mida väljendame siin esemete kaudu, on ühiseks eesmärgiks Eesti riik ja eesti keel,” ütlesta.
Teisipäeval esitleti muuseumi valges saalis Tiit Hennoste toimetatud kogumikku „Rahvusvahelised rahvusteadused”, milles ülikooli filosoofiateaduskonna kümme rahvusteaduste professorit tutvustavad oma uurimisala ja professuuri tegevust.
„Emakeelse ülikooli 95. sünnipäevaks ilmunud kogumikuga soovime näidata, et Tartu ülikool võtab oma kohustust rahvusülikoolina väga tõsiselt. Meie eesmärk on panustada eesti keele ja kultuuri uurimisse, õpetamisse ning alalhoidmisesse,” ütles filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop.
„Eesti valik oli tulevikku vaatav, Eesti haridust ning teadmisi hindav. See raskel ajal tehtud valik on määranud paljus meie maa saatuse. Ilma oma teaduseta, ilma oma teaduskeeleta ei oleks me Eestina kestnud. Eestikeelne teadus ja eesti keeles õppinud haritlased aitasid vedada lõime üle okupatsiooniaja ning taastada oma riigi. Sest küsimus oli meie maa vaimlises suuruses. Ka tänaseid otsuseid tehes vajame sedasama tarkust ja julgust, mis oli siin 95 aastat tagasi. Tarkust ajaga kaasas käia ja julgust teha tulevikku vaatavaid otsuseid,” lisas vabariigi president aastapäevaaktusel.