TALIS-e uuring avab koolirahva hinnangud oma tööle

12. dets. 2014 Ülle Übiu SA Innove TALIS-e vanemspetsialist - Kommenteeri artiklit

OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS, milles 2013. aastal osales koos Eestiga 34 riiki, näitab olulisi andmeid õpetajate, õpetamise ja koolide õppekeskkonna kohta nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Suvel avalikustatud uuringutulemuste ja täiendavate analüüside kokkuvõttena on valminud Eesti õpetajate ja koolijuhtide hinnanguid tutvustav aruanne.

Kes on meie õpetajad ja koolijuhid?

89% Eesti õpetajatest on akadeemilise kõrgharidusega ja 94% on läbinud õpetajahariduse või -koolituse. Valdavalt on neil ainele vastav väljaõpe. Nad tunnevad end õpetajatööks keskmisest enam ettevalmistatult.

Koolijuhid hindavad koolis valitsevat professionaalset kliimat ja õpilaste ning õpetajate suhteid valdavalt väga heaks, seda nii OECD riikides keskmiselt kui ka Eestis. Ka õpetajad peavad koolikliimat väga heaks. Õpetajad käituvad direktorite hinnangul korrektselt. Vaid 3% töötab koolis, kus vähemalt kord nädalas tööle hilinetakse. Ei esine õpetajate puudumist ega õpilaste diskrimineerimist.

Eesti koolijuhtide juhtimiskoolituse tase on võrreldes teiste uuringus osalenud riikide keskmise näitajaga väga kõrge. Enamik osaleb aktiivselt erialast enesetäiendamist toetavas tegevuses. 93% koolijuhte on võtnud osa kursustest, konverentsidest või vaatluskülastustest. Eesti koolijuhid on motiveeritud oma professionaalsust arendama.

Juhtimisülesannetes kasutavad nad üsna palju detsentraliseeritud juhtimisstiili ehk vastutuse jagamist. Koolijuhid, kes tajuvad koolis vastastikuse austuse õhkkonda, jagavad suurema tõenäosusega teistega juhtimisülesandeid, ning koolijuhid, kes on oma tööga rahul, on suurema tõenäosusega valmis panustama õppe-kasvatustöösse ning jagama vastutust.

Eesti koolijuhid hindavad oma koolis valitsevat koostöökultuuri kõrgelt. Nad väidavad, et kool pakub õpilastele, töötajatele ja lapsevanematele võimalust osaleda aktiivselt kooli puudutavates otsustes, koolis valitseb koostööle suunatud toetav kultuur. Õpetajad hindavad kooli koostöökultuuri mõnevõrra madalamalt − 80% nõustub väitega, et kool pakub võimalust osaleda aktiivselt kooli puudutavates otsustes (selle väitega nõustub 100% koolijuhte).

96% Eesti koolijuhtidest on oma tööga üldiselt rahul ning 92% naudib töötamist konkreetses koolis. Mõnevõrra madalamalt hinnatakse rahulolu kutsealaga. 84% koolijuhtidest valiks uuesti alustamise korral sama töö/ameti ning 79% peab oma ameti eeliseid selgelt suuremaks puudustest.

Õpetajate enesetäiendus ja hindamine

Eesti õpetajatest töötab valdav osa (88%) koolides, kus direktorite hinnangul pakutakse uutele õpetajatele mitteametlikke kohanemist soodustavaid tegevusi. Õpetajad on üsna sagedased enesetäiendustegevustes osalejad. Uuringule eelnenud aasta jooksul on vähemalt ühest professionaalset arengut toetavast tegevusest osa võtnud 93% õpetajatest.

Naisõpetajatel, neil, kes töötavad nädalas enam kui 50 tundi, ning Tallinna ja Tartu koolide õpetajatel on suurem tõenäosus enesetäienduses osaleda.

99,7% õpetajaist töötab koolides, kus direktorite hinnangul arutatakse õpetajatega formaalse hindamise tulemusel abinõusid vajakajäämise ületamiseks õpetamises. Ka muudetakse vajadusel sageli õpetaja tööülesandeid. 80% väidab, et on saanud tagasisidet kooli juhtkonnalt. Ka direktorite ja teiste õpetajate tagasiside on üsna sagedane.

Ülekaalukaim tagasiside saamise viis on klassiruumis toimunud õppetöö vaatlemisele vahetult järgnev − 89% õpetajatest väidab, et on selle meetodiga tagasisidet saanud. 87% peab õpetajatele antava tagasiside puhul üsna või väga oluliseks nii õpilaste õpitulemusi, õpilaste käitumist ja klassi haldamist kui ka õpetamisteadmisi ja -arusaamu.

Õpetajate osa, kes peavad tagasisidele järgnevaks keskmiseks või suureks positiivseks muutuseks suuremat edutamise tõenäosust, on viie aastaga kasvanud 28%-ni.

Sisulise õpetajatööga seotud tagasiside saamine motiveerib õpetajaid kõige enam, ning vastupidi, õpetajatöö hindamine formaalsete kohustuste täitmiseks toob kaasa suurima rahulolematuse.

Mis toimub klassiruumis?

Eesti õpetajad on ühed tõhusamad õppetunni aja kasutajad, kulutades tunniajast 84% õpetamisele ja õppimisele, 9% klassis korra hoidmisele ja 6% administratiivsete ülesannete täitmisele.

Koolides on valdavalt hea klassikliima, mis väljendub õpetajate ja õpilaste heades suhetes. 91,8% õpetajaid väidab, et õpilaste arvamus huvitab enamikku selle kooli õpetajaid.

Ka koolijuhid on hinnanud professionaalset kliimat koolis heaks. 95% väidab, et töötajad jagavad ühiseid vaateid õpetamisele ja õppimisele. Eesti lisaküsimuse tulemustest selgub, et nii koolijuhid kui ka õpetajad on rahul kolleegide, juhtkonna, õpilaste ning lapsevanemate suhetega.

Seega võib väita, et viie aastaga on Eesti koolis klassikliima näitajad paranenud. Peale tunniaja tõhusa kasutamise tajuvad õpetajad paremana ka suhteid õpilaste, kolleegide, juhtkonna ja lapsevanematega. Märkimisväärne on, et viie aastaga on kaheksa protsendipunkti võrra kasvanud nende õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et enamikku õpetajaid huvitab õpilaste arvamus.

Õpetajad usuvad konstruktivistlikesse õpilasi aktiveerivatesse õpikäsitustesse, kuid rakendavad harva tunnis õpilasi aktiveerivaid võtteid, nagu rühmatööd, projektõpet ja IK-vahendite kasutamist.

Õpetajatele on omane tegelda aktiivselt igapäevase teabevahetuse ja töö koordineerimisega, sh vahetada kolleegidega õppemetoodilisi materjale, arutleda õpilaste õppeedukuse üle ja osaleda meeskonna nõupidamistel. Kuid professionaalset koostööd, nagu kolleegide tundide külastamist ja neile tagasiside andmist ning ühtse meeskonnana samas klassis õpetamist, esineb harvem.

Mis toob kaasa rahulolu tööga?

Osalemine professionaalsetes koostöövõrgustikes mõjutab positiivselt õpetajate enesetõhusust ja tööga rahulolu ning sellel on hea mõju õpetajate enesetäiendamisele, mis omakorda toob kaasa uute õpetamismeetodite kasutamise. Samuti tõstab õpetajate enesetõhusust ning suurendab rahulolu sisuline ja õpetajatööks vajalik tagasiside ja hindamine. Õpetajad peavad eriti oluliseks tagasiside saamist klassi juhtimise ja õpilaste käitumise kohta.

Üks olulisemaid tööga rahulolu soodustavaid või pärssivaid tegureid on klassikeskkond. Andekate laste suhteliselt suur osakaal (üle 10%) suurendab rahulolu, kuid suhteliselt suur käitumis- ja õpiraskustega õpilaste osatähtsus (üle 10%) klassis jälle vähendab seda.

Eesti õpetajad on hinnanud oma enesetõhusust õpilaste juhendamisel ja motiveerimisel kõrgemalt kui enesetõhususe teisi aspekte ning leidnud, et oma töös saavad meie õpetajad enam kui TALIS-e uuringus osalenud teiste riikide õpetajad keskmiselt aidata väärtustada õppimist, panna õpilasi uskuma, et nad võivad koolitöid hästi sooritada, ja motiveerida neid. Eesti õpetajad on oma töö ja kooliga üldiselt rahul.

TALIS 2013 tulemusi tutvustav aruanne „Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused” on kättesaadav SA Innove veebilehel http://uuringud.ekk.edu.ee/est/talis/talis-eesti-aruanded/.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!