Tuluke julgustab õpetajaid koos muresid murdma
Tartu Annelinna kolme kooli õpetajad on kogu esimese poolaasta püüdnud otsida klassitoas tekkinud probleemidele lahendusi rühmaaruteludes koos kolleegidega. Kuidas Norrast pärit LP-mudel meile sobib, sellest räägivad Annelinna gümnaasiumi õpetajad.
Kui Tartu linna haridusosakond kutsus kevadel õpetajad esimesele koolitusele, olid nad Norra lektoreid kuulates esialgu ettevaatlikud. Mõnelegi mõjus järjekordse kampaaniana jutt koolikultuuri parandavast LP-mudelist (learning environment and pedagogical analysis), mis innustab õpetajaid koostööle, liikuma ühiste eesmärkide ja õpetamistavade poole ning märkama probleemide tekkepõhjusi inimese ja keskkonna koostoimes.
„Mõtlesin, miks eksponeeritakse moodust kui ainulahendust,” meenutab Tartu Annelinna gümnaasiumi õpetaja Maire Küppar. „Kahtlesin, kust leida iga kuu kaheks rühmakohtumiseks aega. Paljud probleemid pole ju lahendamata mitte põhjusel, et ei tea õiget mudelit, vaid seepärast, et lahendused on keerulised, ja nii ei saagi hakkama.”
Õppealajuhataja Julia Trubatšova sõnul on õpetajad analüüsinud probleeme varemgi, aga pigem kolleegiga, keda usaldavad. Ta kahtles, kas ollakse valmis tunnistama raskusi neile, kes ei kuulu lähiringi.
Ehkki mudelit kasutatakse 800 Taani ja 500 Norra koolis, tundus ka õppealajuhataja Jelena Bitovale, et meie koolikultuuri see ei sobi, õpetajad pole harjunud koos käima ja arutlema. Nüüd, kus pool aastat on koos käidud, jagub kiitvat tagasisidet, esimesi eduelamusi. Tundub, et hakkab minema.
Õpetaja Ellen Strohmanni hinnangul on koosviibimised üsna huvitavad. On tore, kui saab koos lahendusi otsida, ning veelgi toredam, kui lahendus töötab. Uue õpetajana on ta rühmas kiiresti kolleegidega tutvunud.
Rühmade koosolekud tunniplaanis
Annelinna gümnaasiumis õpetatakse lapsi keelekümbluse meetodil ja õpetajate keeleoskuse tase on erinev. Seepärast moodustatigi rühmad keeleoskusest sõltuvalt. Kümnest rühmast kaheksas räägivad kõik mõlemat keelt, üks rühm on neile, kel mugavam vaid vene keeles suhelda, ja üks neile, kes eelistavad eesti keelt. Et süsteem juurduks, on gruppide arutelukoosolekud ka tunniplaanis – kaks korda kuus kaks tundi.
„Mulle väga meeldib meie rühm. Kui ma teisi kuulan, siis tunnen, et nad on saanud mulle omaseks. Elus on ju ikka nii, et kui midagi puudutad, hakkab see sinus helisema,” sõnab õpetaja Erna Tamm.
Sama kinnitavad teisedki: on ilmnenud, et kõigiga saab suhelda soojalt ja mõistvalt. Lisaks probleemidele räägitakse päevajuhtumistest, lastakse auru välja. Teadmine, et teistelgi on töös muresid ja eksimatu pole keegi, lisab turvatunnet. See on treening olukordade lahendamiseks, aga ka teraapia − vabaned hirmust avalikustada piinlikke või ebamugavaid seiku.
Ehkki sugugi igale probleemile ei ole õnnestunud lahendust leida, tundub mudel töötavat. Nii mõneski raskes klassis on olukord paremuse poole liikunud.
Erna Tamm meenutab juhtumit, kus kolleegil oli probleem 7. klassiga. Rühma liikmed kuulasid tema jutu ära ja pakkusid lahendusi. „Pärast teist tundi ütles õpetaja, et olukord on paranenud, kuigi midagi erilist ta enda arvates ei teinud: arutles klassijuhatajaga, kolleegid käisid tunde jälgimas, üheskoos prooviti klassi „juhtoinast” leida. Õpetajal oli sellest kasu,” kirjeldab Tamm.
Julia Trubatšova rühmas oli probleem ühe põhikooliklassiga. Hätta jäänud uus õpetaja arvas alguses, et põhjus on temas endas. „Ta ei teadnud, kuidas panna lapsi õppima mitte hinnete, vaid teadmiste pärast klassis, millel oli väga suur potentsiaal,” kirjeldab Trubatšova. Selgus, et teisedki õpetajad olid kogenud selles klassis sama. Et klassis oli lapsi, kes tahtsid väga esineda, soovitati pakkuda neile võimalust oma oskusi näidata näiteks noorematele teadmisi jagades.
„Lõhume stereotüüpe,” ütleb Trubatšova. „Me pole ju harjunud teiste ainete või kooliastmete õpetajailt nõu küsima. Nüüd oleme sunnitud ja juba harjunudki suhtlema inimestega, kes vaatavad asju teise nurga alt. Kui tekib harjumus küsida teiste käest nõu, on väga hea.”
Direktori juurde vähem asja
Õpetajail on tekkinud ka küsimusi. Teatud aja tagant külastab kooli konsultant teisest koolist: mitte kontrollimiseks, vaid mudeli täitmise jälgimiseks. Konsultandi roll pole õpetajaile veel päris selge.
Juunis ja sügisesel koolivaheajal koolitasid õpetajaid Norra ja Taani eksperdid. Mudeli põhitõdesid tutvustati eri vaatenurkadest, et kasutamise algusjärgus skeem hästi selgeks saaks. Õpetajate arvates tuleks kasuks vahetu suhtlus ja kogemuste vahetamine partnerkoolide õpetajatega Norrast ja Taanist.
LP-mudeli kasutuselevõtt on üks osa projektist „Tõenduspõhine uus lähenemine − uus koolikultuur Eestis (TULUKE)”. Tartu linnavalitsuse algatatud projekti rahastatakse Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”.
Julia Trubatšova sõnul on efektiivsem otsida lahendusi probleeme üksteisega jagades kui võtta laps käe kõrvale ja tuua õppealajuhataja kabinetti. Probleemi lahendatakse nii, et hästi tunnevad end nii õpetaja kui ka laps.
„Kõike ei saagi osalejad ise lahendada, sest asi jääb raha taha,” tõdeb Jelena Bitova. „Näiteks abiõpetaja kasutamine. Samuti ei saa tegelda lastega, kes ei tule kooli. Seegi küsimus on kerkinud.”
Direktor Hiie Asseri sõnul vajab kool oma pedagoogilise taseme tõstmiseks ja õpikogukonnana toimimiseks aeg-ajalt mõnd suurt väljakutset. 15 aastat tagasi mindi üle eestikeelsele õppele ja algas keelekümblus. Keele- ja koolikorralduse muutmisega pandi proovile kogukonna arenemisvõime, väärtushinnangutes tuli teha korrektiive.
„Muutusime pedagoogiliselt küpsemaks, uurides ja praktiseerides lõime kooli, mis muutuvasse aega ja oludesse paremini sobiks,” ütleb Asser. Loomingulist elevust jätkus aastateks. Praegu, mil oleme kakskeelse koolina stabiilseks ja tulemuslikuks muutunud, võiks LP-mudeli kasutuselevõtt toetada mitmekeelse ja -rahvuselise õpetajaskonna professionaalset arengut. Mudeli sobitudes meie pedagoogilisse kultuuri suureneb kollektiivi sidusus, õpetajate vahel tekib uusi suhtlusliine ja ebatraditsioonilist koostööd, mis aitab üles leida, meelde tuletada ja juurde luua pedagoogilist tarkust ning seda leidlikult rakendada.”
TULUKE-se projekti juht Kairit Peekman tõdes, et aja jooksul on kõik palju õppinud ja mõelnud õppekeskkonna teguritele, mis mõjutavad õppimist ning õpilaste heaolu. Teadvustatud on haridusuuringute olulisust valimaks meetmed, mille tõhusus on tõendatud.
Projektis on uuest õppeaastast võimalik LP-mudeli rakendajatega liituda kuuel koolil ja kahel lasteaial. Aasta alguses kuulutatakse välja konkurss ning märtsiks selgub, kes on valmis väljakutse vastu võtma.