Uus koolieelse lasteasutuse seadus on eelmisest parem
Alusharidus ja lapsehoid peab olema kättesaadav ja taskukohane kõigile peredele. Euroopa riikides osaleb keskmiselt 93% lastest enne kooli alushariduses, meil on vastav näitaja 95,5%. Enamikus Euroopa riikides on vajadus alla kolmeaastaste laste lasteaiakohtade järele suurem kui võimalused. Seadusemuudatused aitavad lahendada lasteaedade järjekorra probleeme Aasta tagasi läbi viidud küsitlusest selgus, et kümnendik Eesti omavalitsustest ei suuda kõigile 1,5–3-aastastele lasteaiakohti pakkuda. Seadusemuudatused aitavad olukorda parandada, sest kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha asemel võib omavalitsus vanema nõusolekul pakkuda lapsehoiuteenust. Muudatused toetavad kohalike omavalitsuste initsiatiivi luua ise lapsehoide, mida on oluliselt soodsam ülal pidada kui lasteaedu või eralapsehoidusid. Teine võimalus on omavalitsusel osta lapsehoiuteenust füüsilisest isikust ettevõtjalt või juriidiliselt isikult. Tingimus on, et lapsevanema tasu ei ületa 20% vabariigi valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Omavalitsus kehtestab lapsehoiuteenuse rahastamise mahu ning osutamise tingimused, nii on juba toiminud näiteks Tartu linn ja Saue vald. Muudatuste kohaselt võtab omavalitsus kõigepealt lasteasutusse vastu teeninduspiirkonnas elava lapse, eelistades võimalusel lapsi, kelle samas elukohas elavad sama pere teised lapsed käivad samas lasteasutuses. Seejärel võetakse vabade kohtade olemasolul lasteasutusse lapsi väljastpoolt teeninduspiirkonda, eelistades esmajärjekorras samas vallas või linnas elavaid lapsi, seejärel teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi. Väljaspool teeninduspiirkonda elavate laste vastuvõtul arvestatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. Lasteaia töökorraldus peab soodustama laste arengut ja turvalist kasvukeskkonda Uuringud on näidanud, et laste heaolu ning töötajate rahulolu saab parandada, kui lasteaiarühmas on optimaalne täiskasvanute ja laste suhe, mõistlik tööaeg ja töökoormus. Kuigi Eesti lasteaedade rühmades on keskmiselt vaid 5,8 last õpetaja ja õpetaja abi ametikoha kohta, võis seni tegelda rühmas mingil ajal, näiteks õues, 24 lapsega ainult üks õpetaja. Et tagada laste turvalisus, on nüüd seaduses sätestatud töökorralduse põhimõte, et kogu rühma tööaja jooksul on täiskasvanu sõimerühmas kuni seitsme lapse, liitrühmas kuni üheksa, lasteaiarühmas kuni kümne, sobitusrühmas kuni kaheksa ning erirühmas, sõltuvalt laste erivajadusest, kahe kuni kuue lapse kohta. Lasteaia kodukorras võib lasteasutus sätestada, kuidas vaadatakse laste järele nende puhkeajal. Samuti siis, kui näiteks 20 lapsega õuealal mängiva rühma juurest eemaldub õpetaja abi koos lapsega, kellel on vaja mingil põhjusel minna tuppa. Seega saab teha erandeid laste huvide parimaks arvestamiseks, kuid need olukorrad peavad olema kokku lepitud lasteaia kodukorras. Lasteasutuse kodukorra koostab direktor ja esitab selle kinnitamiseks lasteasutuse hoolekogule. Kodukord peab olema lastevanemate ja lasteaia töötajatega läbi arutatud ja avalikustatud lasteasutuse veebilehel. Valla- või linnavalitsus võib hoolekogu ettepanekul ja lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolul suurendada laste arvu sõimerühmas kuni kahe lapse, lasteaiarühmas kuni nelja lapse ja liitrühmas kuni kahe lapse võrra. Laste arvu suurendamisel rühmas peab hoolekogu, direktor ja pidaja jälgima, et lastele on loodud selleks arengut toetav keskkond, tuleb analüüsida nii ruumide füüsilist keskkonda kui ka rühma personalikoosseisu ning töökorraldust. Rühmade komplekteerimisel lähtutakse laste ja perede vajadustest Kui seni olid seaduses sätestatud kindlad rühmaliigid, siis muudatuste kohaselt võib komplekteerida rühmi perede vajadustest ning laste arengust lähtuvalt. Lasteaias võib moodustada nii üheealiste kui ka eri vanusegruppe hõlmavaid rühmi. Nii saavad näiteks ühe pere lapsed käia samas rühmas, samuti võib võtta rühma vabade kohtade olemasolul kahest eri vanusegrupist lapsi. Kuue- kuni seitsmeaastaste laste ja ka nende, kellel on koolikohustuse täitmise alustamist edasi lükatud, sujuva ülemineku toetamine lasteaiast kooli vajab õpetajate suurt tähelepanu. Seetõttu peab neile olema lasteaias võimalusel loodud eraldi rühm. Kõik halduspiirkonna lapsed, kelle vanemad seda soovivad, peavad vähemalt aasta enne kooli saama võimaluse osaleda lasteaia õppe- ja kasvatustegevuses. Seega võib rühmaga liituda vabade kohtade olemasolul lapsi, kes varem ei ole lasteaias käinud. Kui koolieelikute rühma ei ole siiski võimalik täielikult komplekteerida, võib sinna võtta nooremast vanusegrupist lapsi. Seejuures tuleb lasteaiadirektoril jälgida, et õpetajatel jääks piisavalt aega õppe-kasvatustegevuseks, koostööks vanematega ja laste arengu toetamiseks. Kui varem ei tohtinud liitrühma võtta alla kaheaastaseid lapsi, siis nüüd võib seda teha. Varem oli see probleemiks näiteks väikevaldade lasteaedade liitrühmades, mis olid pooltühjad, ja samas ootasid 1,5-aastased lapsed lasteaiajärjekorras. Toetatakse uute lasteaia- ja lastehoiukohtade loomist Euroopa sotsiaalfondi abiga toetab sotsiaalministeerium ca 6,5 miljoni eest 1200 hoiu- ja lasteaiakoha loomist, toetusele lisandub kohalike omavalitsuste omaosalus. Siseministeeriumi kaudu toetatakse omavalitsusi alushariduse ja lapsehoiu taristu arendamisel, et tagada kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu koos ümbritsevate omavalitsustega). Toetatakse uute hoonete ehitamist, olemasolevate hoonete laiendamist, muu funktsiooniga hoonete kohandamist. Eesmärk on luua juurde infrastruktuur 2000 uue lasteaia- või lapsehoiukoha loomiseks. Toetusmaht on 34 miljonit eurot. Koolieelse lasteasutuse seadusemuudatused jõustuvad 1. jaanuaril, lasteaia kodukorda, töökorraldust ja rühmade komplekteerimist puudutavad muudatused 1. septembril 2015.
[…] Uus koolieelse lasteasutuse seadus on eelmisest parem […]