Võib-olla neile lastele muidu jõuluvana ei tulekski

Märka ja aita! on Tallinna alushariduse juhtide ühenduse, Tallinna koolijuhtide ühenduse ja Tallinna haridusameti algatatud heategevusprogramm. Toetatakse 2–10-aastaseid Tallinna lasteaialapsi ja õpilasi, kes on kaotanud vanema(d) või muul põhjusel raskes majanduslikus olukorras. Lapsi aidatakse lasteaias või koolis käimiseks ning õppimiseks vajalike vahenditega, näiteks soojad rõivad, spordirõivad, jalanõud, kunstitarbed vms. Taotluse lapse toetamiseks esitab haridusasutus, kus laps käib.

Kõigepealt tuleb märgata

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula meenutab, et 2009. aasta jõulude ajal tuldi haridusametisse ideega aidata Aafrika lastel haridust omandada. „Aga ka Eestis on palju lapsi, kes vajavad selleks abi. Näeme neid lasteaedades ja koolides iga päev. Inimesed, kes sellest mõttest innustusid, istuvad praegu siin laua taga.” Laua taga istuvad lisaks Pajulale Tallinna haridusameti alushariduse osakonna juhataja Marika Kallas, avalike suhete juht Leini Jürisaar, Suitsupääsupesa lasteaia direktor Triin Andreas ja Tallinna Pääsusilma lasteaia direktor Silvi Suur.

Leini Jürisaar lisab: „2009 oli sügav masu. Abivajajaid oli palju. Pered jäid töötuks, lapsed olid alatoidetud, neil polnud riideid selga panna.”

Andres Pajula: „Fondi üks eesmärk on aitamine, aga kõige tähtsam on abi vajavate laste märkamine. Esialgne mõte oli aidata eelkõige lapsi, kelle üks või mõlemad vanemad on surnud või ei suuda neid kasvatada. Aastaid tagasi käis mu lapse lasteaiarühmas poiss, kelle isa ja ema said autoõnnetuses surma, kui ta oli kuuekuune. Tean, kuidas vanaisa ja vanaema teda kasvatasid ja ta paljustki ilma jäi. See kõik mõjutas mind.

Kui meeskonnaga esimest korda kokku tulime, kuulsin lugu tüdrukust, kes jõuluvanale kirja kirjutas. See läks hinge.”

Kristina lugu

Kristina on kuueaastane tüdruk, kes käib lasteaia viimases rühmas. Tema isa suri, kui tüdruk oli vaid mõnepäevane. Samas lasteaias õpetaja abina töötavat ema tabas mõni aasta hiljem insult, mis ta invaliidistas. Peres kasvab ka teismeline õde. Jõulude lähenedes ütles Kristina emale: „Me kirjutasime jõuluvanale kirja. Tahan vesivärve ja värviraamatut ja … Neid asju ei pea ju sina ostma.” Emal olid järgmiseks kolmeks nädalaks kroonid loetud, et perele süüa osta, kuid ta ei raatsinud last kurvastada jutuga, et jõuluvana pole olemas. Kristina unistused täitusid siiski, sest tema kiri jõudis lasteaias heade inimeste kätte. Pakk saabus lasteaeda postiga, saatja nime ei tea keegi. Lisaks toodi Kristinale lasteaia jõulupeoks ilus kleit ja kingad, nii et tüdruk tundis end peol printsessina.

Mõttelaadi murdes

„Algus oli raske,” tunnistab Andres Pajula. „Kujutasime ette, et selline ind on ka kõigis teistes, aga tuli välja, et see oligi ainult meis, 10–15 inimeses. Kui käisin programmi tutvustamas, vastati, et niigi aitame lapsi iga päev, kui neid õpetame. Selle mõttelaadi murdmine võib ollagi „Märka ja aita!” programmi kõige olulisem osa.

Otsustasime luua kodulehekülje, fondi, korjata laste lood kokku. Nüüdseks on neid tuhandeid. Kui esimesel aastal laekus 8500 eurot, siis tänavu on kogunenud üle 22 000 euro.”

Tooge paberlilli ja tangu

„Kui alustasime, oli masu ja Eesti inimene ei olnud veel heategevuseks valmis. Üleskutse head teha mõjus nagu kohustus ja tekitas trotsi. Teise aasta septembris oli tunne, et paki või pillid kotti,” meenutab Triin Andreas. „Kergemini saime kaasa lasteaiarahva, sest seal on väga empaatilised inimesed. Lasteaias paistab lapse olukord ka paremini välja. Õue minnes ju näed, kui tal on voodrita kombe.”

Leini Jürisaar lisab: „Oli ka inimesi, kellele heategevus andis masu ajal jõudu. Nad teadsid, et aitavad kedagi, kellel on raskem.

„Märka ja aita!” esimesel aastal palus Andres Pajula tuua endale sünnipäevaks ainsaks kingiks paberlilli. Toodigi – need olid volditud „Märka ja aita!” fondi maksekorraldustest.”

Andres Pajula mäletab: „Kord, kui Pelgulinna gümnaasiumi direktoril Tõnu Piiburil oli sünnipäev, palus ta tuua kingituste asemel tangaineid, sest nad annavad õpilastele hommikuti tasuta putru. Ostsingi teda õnnitlema minnes riisi ja mannat. Tubli koolijuht mõtles, et lastel võib olla hommikuti kõht tühi.”

Mitte üks miljonär, vaid miljon sõpra

„Meie praegune edu ei tule iseenesest, vaid igaühe panusest,” ütleb Andres Pajula. „Kui Triin räägib, et aina rohkem ettevõtteid toetab meid, siis ta ise teab, kui palju ta on hea eesmärgi nimel rääkinud ühe või teise asutusega või lastevanematega. Meie moto on, et tähtis pole miljon krooni, vaid miljon märkajat. Jõulude ajal on kaubanduskeskustes tore Skechersi helkurikampaania. Nemad hakkasid meiega koostööd tegema tänu lapsevanemale, kes tõmbas ka meeskonna kaasa. Skechers müüb helkureid, mille kogu tulu läheb „Märka ja aita!” fondile. Nad annetavad ka jalanõusid ja riideid. Koostöö on kestnud juba viis aastat.”

Triin Andreas: „Õige koht heategevuseks on ka ilusalong, sest seal on õrna südamega naised. Meie õpetaja rääkis ilusalongis „Märka ja aita!” programmist ja nüüd korjatakse seal teist aastat klientidelt annetusi ja tuletatakse meelde, millal tuua perepäevaks kingitusi.”

200 purki õunamoosi

Järjest rohkem teevad lasteaiad ja koolid ühisüritusi, mille tulu annetatakse „Märka ja aita!” fondile. Peamised annetused tulevadki heategevusüritustest. On inimesi, kes algusest peale annetavad „Märka ja aita!” fondi, ning ettevõtjaid, kes küsivad, mida sel aastal vaja on.

Päkapiku pühapäeval sai kingi iga laps. Foto: erakogu

Marika Kallas: „Meie põhipakk on soojad talveriided: joped-saapad-mütsid-kindad. On ka spordiriideid. Riided pakis on uued. Lihtsam oleks koguda kasutatud rõivaid, aga tähtis on ka riiete kandja enesetunne. Pakis peaks olema ka midagi toredat, mis lapse rõõmsaks teeb. Lisame pakki koolitarbeid, mänguasju, maiustusi. Seekord on moosid ka, sest Lepatriinu lasteaed keetis lapsevanematega ühel laupäeval 200 purki õuna-kaneeli- ja õuna-kaneeli-jõhvikamoosi. Nende õuealal kasvab palju õunapuid ja juhtus hea õunaaasta.”

Jõulupakkide komplekteerimiseks on kokku lepitud kindel päev. See töö võtab üle nelja-viie tunni. Nüüd minevat juba rutem, sest „päkapikud” on vilunud.

Pidulikud riided põhikooli lõpetajale

Sel aastal toetati esimest korda ka põhikooli lõpetajaid. Kui peres on majanduslikult väga raske, ei osteta naljalt pidulikku kleiti või ülikonda ja kingi. Samas on palju noori, kes on kandnud koolilõpuriideid ainult üks kord.

Triin Andreas: „Kutsusime inimesi tooma korra-kaks kantud pidulikke rõivaid järgmistele noortele. Enamasti laenutasime, võimalusel kinkisime. Kaasasime ka Facebookis kogukonna. Olime tohutult edukad. Suitsupääsupesa lasteaeda toodi ainuüksi kleite üle seitsmekümne. Nende firmade rõivaid ja kingi, mida seal võis näha, ilmselgelt enamik meist poest ei osta. Tüdrukutele toodi palju uusi jalanõusid karbis. Kui me selle aukartustäratava kuhja Vikerkaare lasteaeda viisime, kutsusime koolilõpetajad valima. Noored moeteadlikud õpetajad olid neile stiilinõustajad, aitasid rõivad-kingad välja valida ja kokku sobitada. Koolilõpetajad olid tõesti õnnelikud.”

„Tooge ära, me ootame!”

Suitsupääsupesa lasteaias oli tänavu kaks „Märka ja aita!” programmile pühendatud üritust. Sügisel korraldatud heategevuslaat tõi tulu 300 euro ringis. Detsembris tehti traditsiooniline jõulukohvik. Üks lapsevanem valmistas kohvikusse näiteks korvitäie südamekujulisi piparkooke, millel oli filigraanne lasteaia logo – kuubik, iga külg ise värvi, peal suitsupääsukesed.

Müüjateks olid päkapikukostüümis lapsed, hinna määras ostja. Kahe päevaga korjati väikse lasteaia pealt 745 eurot. Direktoril on vahva mälestus, kuidas päkapikud tervitasid koridoris rõõmsalt lapsele järele tulnud isa, et tulge ostma, kõik raha läheb vaestele lastele. Isa ütles, et rahakott jäi autosse. Päkapikk vastu: „Pole midagi. Tooge ära, me ootame.” Isa läkski rahakoti järele.

Pääsusilma lasteaias on oma heategevustraditsioon – teatrikuus või naljapäeval ning jõuluootenädalal esitavad õpetajad peredele etendusi, mille tulu läheb „Märka ja aita!” fondi. Lavastaja on õpetaja Miralda Põder.

Päkapiku pühapäev 600 lapsele

Ülelinnalist lasteaedade perepäeva, kuhu kutsutakse vähekindlustatud lapsed ja nende pered, tehti ka varem. Viimastel aastatel on see muutunud „Märka ja aita!” programmi osaks. Perepäeval jagatakse kingitusi, mida lasteaiapered on toetajate abiga kogunud. Üritust toetavate ettevõtete arv aina kasvab. Tänavu tuli perepäevale 600 last.

Sel päeval on õpetajad ja lasteaiadirektorid ametis. Annavad peredele etendusi ja mängivad lastega. Terve päev on tegevust.

Sadadele lastele pakke teha on suur töö. Pakkimine võtab terve päeva ning kingitusi koguma hakatakse hiljemalt septembris.

Marika Kallas: „Aeg, mida sa panustad, võib olla rahast väärtuslikumgi. Küllap õpetajad ja direktorid harjutavad näidendeid kaua, sest etendused on väga ilusad.”

Andres Pajula: „Mina käisin ka lõuna ajal perepäeval. Nägin hästi põnevat etendust ämblikust, kes ohvreid varitses ja vangistas. Ma kartsin juba, et tuleb nii hirmus tükk nagu Linnateatri „Kassirabal”, aga muinasjutud on ikka õnneliku lõpuga.”

„Märka ja aita!” jõulusoovid

Leini, Marika, Triin ja Silvi: „Et pered saaksid jõulude ajal koos olla ja et iga lapse jaoks oleks keegi olemas.”

Andres Pajula: „Tahaks, et kõik lapsed oleksid õnnelikud. Kõige parem, kui fonde ei olekski vaja. Minu jõulusoov on, et juhid ja õpetajad märkaksid abi vajavaid lapsi. Siis saame kõigest üle.”

—

Märkame ka märkajat

Teist aastat järjest valis „Märka ja aita!” meeskond aasta heateo ja heategija. Kandidaate said esitada kõik Tallinna haridusasutused. Nominatsioonid ja laureaadid avaldati Tallinna haridusameti tänuvastuvõtul Estonias 13. detsembril.

Aasta heategu 2014 laureaadid

• Tallinna Tähekese lasteaia ja Tallinna Õunakese lasteaia vaheline projekt „Teatrirong”
• Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi heategevuslikke ja keskkonnategevusi ühendav suurprojekt „Avatud südamega”

Aasta heategija 2014 laureaadid

• Margit Ehandi
• Karl Storz Video Endoscopy Estonia OÜ
• Skechers Eesti