Võimalus olla suunanäitaja

Männiku noortekeskusega seostub tolle kandi noortel üks nimi: Irina Kevel.

Noorsootöötaja Irina korraldab noortele ja noortega noorsoovahetusi, moeetendusi, klubisid ja muid ettevõtmisi juba alates 2005. aastast, mil keskus loodi. Elurõõmus Irina ei näi lastega koos tegutsemisest väsivat. Oma 30-aastase tööstaaži juures on ta töötanud kümme aastat lasteaias kasvatajana, teise kümme koolis õpetajana ja nüüd on noortekeskuses noorsootöötaja.

„Koolis on õpetajatel pikk suvepuhkus. Kaks kuud kodus istuda oli minu jaoks igav. Nii hakkasingi suviti lastele töömalevaid korraldama,” meenutab Irina, kuidas ta esimest korda noorsootööga kokku puutus. Siis tuli juba rahvusvahelise noortevahetuse korraldamine ja ühel hetkel avastas ta, et on veetnud terve puhkuse noortega tegeldes.

„Mulle tohutult meeldib see töö,” ütleb Irina rõõmsal häälel, „noored annavad energiat ja stiimuli areneda!” Noorsootöötaja ameti teiseks plussiks on põnevad koolitused ning kolmandaks noortest koosnev kollektiiv. „Ma olen siin organisatsioonis kõige vanem töötaja, aga ei tunne oma vanust, sest minu ümber on palju noori,” ütleb Irina, kes valiti 2008. aastal parimaks noorsootöötajaks.

„Me ei pressi noortele midagi peale. Tahad midagi proovida, palun, ei taha, siis ei pea,” toonitab Irina. Vabadus noortekeskuses eri asju katsetada on näidanud mõnelegi noorele kätte suuna, kuhu edasi minna. „Minu siidimaalistuudiost on kasvanud välja mitu moekunstnikku,” toob Irina näite. Üks neist alustas siidimaali õppimisega, jätkas vabatahtliku tööga Prantsusmaal, omandas siis moedisaineri eriala ja õpib nüüd lisaks prantsuse filoloogiat.

Irina peab oluliseks lapsevanemate usaldust. Seetõttu kaasab ta neid oma tegemistesse. Näiteks on võimalik lastel ja vanematel koos siidimaali õppida.