Keelekaste: Saavahimulised eestlased

16. jaan. 2015 Priit Põhjala - 1 Kommentaar

Tallinna ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder kirjutas 8. detsembri Eesti Päevalehes, et mitte-eestlasi, kes tahavad selgeks õppida eesti keelt, ei tohiks hirmutada meie keele käänete hulgaga. Mingit praktilist kasu neil selle hulga teadmisest pole; koletu number 14 põhjustab vaid hirmu vigade tegemise ja keele suhtluses kasutamise ees, nii et keele õppimine võib üldse toppama jääda.

Ei tea ju ka paljud eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed, mitu käänet eesti keeles on ja kuidas neid kõiki nimetatakse, rääkimata sellest, mis järjekorras neid viksilt üles peaks ütlema (nimetav, omastav, osastav, sisseütlev … nagu koolis õpetati, kuni kaasaütlevani välja). Aga kas see teeb nendest halvemad eesti keele kasutajad? Ega vist. Selleks et kõnelda mingit keelt, iseäranis oma emakeelt hästi, ei olegi tingimata vaja teoreetilisi teadmisi sellest keelest, vaist ja kauane kogemus ajavad enamasti asja ära.

Alati nendest siiski ei piisa. Keda siis keelevaist mõnikord alt ei veaks? Kes ei laseks ennast kogemustele vaatamata vahel mõjutada mõnest tobedast keelemoest? Üks selline tobe keelemood, mis puudutab just nimelt käändeid, on arvult kümnenda, küsimustele „kelleks?” ja „milleks?” vastava ehk saava käände ületarvitamine pöördsõna „olema” laiendina.

Enamasti tuuakse sel puhul ohvriks lihtne ja selge nimetav kääne. Näiteks nendes lausetes sobiks kursiiviga markeeritud saava asemele just nimetav: „Eesti riigikeeleks on eesti keel”, „Doktoritöö eesmärgiks on uurida translatiivi kasutamist eesti murdeis”, „Raamatu „Lolita” peategelasteks on Humbert Humbert ja Dolores Haze”, „Prantsusmaa presidendiks on François Hollande”, „Minu lemmikloomaks on vöölane nimega Nässu”.

Mõnikord tõrjub saav kääne ka osastava. Selles näites sobibki nimetava kõrval saavat asendama osastav: „Üheks Eesti populaarsemaks lasteajakirjaks on Hea Laps” („Üks Eesti populaarsemaid lasteajakirju on Hea Laps”).

Saava üleliigsus ei ole pelgalt häiriv ilu- või stiiliviga. Kuna saaval käändel on pöördsõna „olema” laiendina oma kindel funktsioon – ta märgib omaduse või seisundi juhuslikkust või ajutisust –, võib ta ebasobivas kohas moonutada tähendust, mida soovime edastada. Näiteks lausest „Piret Kalda on Linnateatris näitlejaks” võib jääda mulje, et Kalda töötab Linnateatri näitlejana ajutiselt või vahetevahel, aga see ei ole tõsi – ta on seal töötanud juba mitu kümnendit ja töötab loodetavasti veel kaua, nii et kindlam on öelda „Piret Kalda on Linnateatris näitleja”.

Toreda arusaadava näite on toonud Egle Pullerits ühes Vikerraadio „Keelesäutsus”: lause „Täpi on koer” tähendab seda, et Täpi on koer, lause „Täpi on koeraks” aga seda, et Täpi ei ole koer, vaid hoopis kass või jänes (või vöölane), kes täidab ajutiselt koera rolli.

Lauses „Täna on meie ajalooõpetajaks Mart” on saav kääne seevastu igati asjakohane, kui Mart on asendusõpetaja või hoopiski õpetajate päeva puhul õpetajarolli astunud õpilane. Selle näite varal on aga lihtne tõestada, et isegi ajutisuse korral on võimalik saada hakkama oma saavahimu talitsedes; tähendus ei muutu, ajutisus jääb, kui ütleme „Täna on meie ajalooõpetaja Mart”. Teine lugu oleks, kui lausest puuduks ajamäärus „täna” – sellisel juhul oleks saavas käändes laiend ajutisuse märkimiseks vajalik.

Kõige rohkem mõjutab saavahimu igasuguseid ametlikke tekste; paljud näivad alateadlikult tunnetavat, et saav kääne annab lausele rohkem kaalu, muudab öeldu-kirjutatu ofitsiaalsemaks ja relevantsemaks – sarnaselt võõrsõnadega. Tegelikult see muidugi nii ei ole, efekt on sootuks vastupidine – sarnaselt võõrsõnadega.

Muide, Henn Saari juhtis eestlaste saavahimule tähelepanu juba ühes 1970. aasta „Keelehäälingu” saates. Tema nimetas seda keelelist moepahet iksitamiseks. Iks on üle kallaste ja tuleb õigesse sängi tagasi suunata, kirjutas ta, andes meile selle tarvis ühe lihtsa iksiravireegli: kus vähegi kannatab ilma iksita, seal peabki ütlema ilma iksita.

Valimised lähenevad, loosungid on moes, seega: vähem saavahimu, vähem iksitamist, eestlased!


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Keelekaste: Saavahimulised eestlased”

  1. V. Parve ütleb:

    Priit Põhjala kõigis varasemates ÕpLehe lugudes on PP oma tugeva analüüsi ja loogikaga mind veennud, aga seekord ebapiisavalt – seal kus tal on jutuks “… saava käände ületarvitamine pöördsõna „olema” laiendina.”
    Vaatlen tema 16. jaanuari lugu Saavahimulised eestlased, sealt ka allpoolsed näitelaused:
    “Enamasti tuuakse sel puhul ohvriks lihtne ja selge nimetav kääne. Näiteks nendes lausetes sobiks … nimetav: „Eesti riigikeeleks on eesti keel”, „Doktoritöö eesmärgiks on uurida translatiivi kasutamist eesti murdeis”, ”, „Raamatu „Lolita” peategelasteks on Humbert Humbert ja Dolores Haze”, „Prantsusmaa presidendiks on François Hollande”, „Minu lemmikloomaks on vöölane nimega Nässu”.”

    PP kirjutab, et saava käände lõpu kasutamine “märgib omaduse või seisundi juhuslikkust või ajutisust”. Mulle näib, et F. Hollande ja vöölane Nässu on neis rollides just ajutiselt – 40 % viielauselisest näitest juba ei kehti.
    „Raamatu „Lolita” peategelasteks on Humbert Humbert ja Dolores Haze” puhul pean looma uudismõiste “osa-reema”, mida ma pole varem eesti keeles märganud. Peategelane on Humbet ja peategelane on Dolores! Reema “on Humbert & Dolores” jagatakse kaheks osaks, mis juba iseenesest toob sellesse lausekonstruktsiooni -ks lõpu. Kus see -ks lõpp (ehk temale vastav muusugune keelevahend) paikneb (kas nimisõna või tegusõna küljes), see on keeleti vormiliselt erinev aga loogiliselt samane. Võrdle: vene opredelennõi vid tehakse verbi prefiksi, rootsi bestämmt/obestämmt nimisõna sufiksi abil, aga loogiliselt need kannavad ühte ja sama funktsiooni.
    „Doktoritöö eesmärgiks on uurida translatiivi kasutamist eesti murdeis” – selle puhul pean mingist allikast lisaks teadma, kas see jutt on kirjutatud mõttega, et “on” väljendab kindlat tulevikku (tegevuskava) või see lause on lugemiseks-kuulamiseks kaitsmisel ja seega (oleviku hetkel) iseloomustatakse sellega mineviku kavatsust. Veel enam, see lause võib olla kirjutatud väljendamaks formaalsemalt ja kantselei-iitiliskeelselt mõtet: “Võtsin eesmärgiks uurida translatiivi kasutamist…” Et kirjutajale avaldatakse survet väljendada oma mõtteid formaalses keelepruugis, ta nii ka kirjutab. (Kirjutab ta informaalselt, tabavad teda sanktsioonid (millest on lihtne pääseda, võttes väljenduskeeleks analüütilise inglise …). Kas on see näitelause samane lausega: „Doktoritöö eesmärk on uurida translatiivi kasutamist eesti murdeis”? Eesmärgid on inimestel, kirja pandud töödel vaid metafoorilises tähenduses. Saab olla nii, väljendamaks seda võõristust, et mind doktoritöö vormistajana ahistatakse kirjutama kantselei-iitiliselt, ebaanalüütiliselt, ma väljendan seda võõristust mu paremale keeletundele vastu rääkiva vormistustava suhtes võõristava käändelõpu ag-glutineerimisega.
    P S Kahtlustan pigem, et -ks-lõpulisus ei ole eesti keeles liigarvukaks (üle-arvukaks??) kerkinud saava käände väär- või liigkasutamise pärast, vaid vajadusest reageerida ingliskeelsetele tuleviku konstruktsioonidele. Lugejal inimesel on võimatu elada Eestis päevagi, nii et tegusõna ebavajalik -ks lõpp tema aju ei atakeeri(ks). Inglise “should” võime vabalt eestindada kui “peab”, “tuleb teha”. Aga ei, ta eestindatakse, kasutades tingivat kõneviisi tulevikuvormina (või tulervikuvormiks? – see on ükskõik). Oletatavasti on ülemaailmsete uudiste arvutiga eesti keelde tõlkimise programmid sedaviisi seadistatud. Kui sa ise ei kasutagi seda nii (st et inglise keeles väljendab tulevikku tingivik, siis olgu nii ka eesti keeles!), siis surutakse see sulle väljast massiliste tõlkeartiklitega peale.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!